Psalm 86
1 Taaveti palve. Issand, pööra oma kõrv ja kuule mind, sest ma olen vilets ja vaene!
2 Hoia mu hinge, sest ma olen vaga! Päästa sina, mu Jumal, oma sulane, kes loodab sinu peale!
3 Ole mulle armuline, Issand, sest ma hüüan su poole kogu päeva!
4 Rõõmusta oma sulase hinge, sest sinu poole, Issand, ma tõstan oma hinge!
5 Sest sina, Issand, oled hea ja andeksandja, ja rikas heldusest kõigile, kes sind appi hüüavad.
6 Võta kuulda, Issand, mu palvet, ja pane tähele mu anumise häält!
7 Oma ahastuse päeval hüüan ma sind appi, sest sa vastad mulle.
8 Issand, sinu sarnast ei ole jumalate seas, ega ole niisuguseid tegusid kui sinul.
9 Kõik rahvad, keda sa oled teinud, tulevad kummardama su ette, Issand, ja annavad au sinu nimele.
10 Sest sina oled suur ja teed imesid, sina oled Jumal, sina üksi.
Aamos 5
1 Kuulge seda kõnet, nutulaulu, mida ma alustan teie pärast, Iisraeli sugu!
2 On langenud ega tõuse enam Iisraeli neitsi; ta lamab märkamatult oma maal, ükski ei aita teda üles.
3 Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Linnast, kust välja läks tuhat, jääb järele sada, ja kust välja läks sada, jääb järele kümme Iisraeli soole.
4 Sest Issand ütleb Iisraeli soole nõnda: Otsige mind, et te jääksite elama!
5 Ärge otsige Peetelit, ärge minge Gilgalisse, ärge läbige Beer-Sebat; sest Gilgal läheb kindlasti vangi ja Peetelist saab õudne paik!
6 Otsige Issandat, et te jääksite elama, et ta nagu tuli ei tungiks Joosepi kotta ega põletaks seda, ilma et Peetelil oleks kustutajat,
7 teie, kes muudate õiguse koirohuks ja paiskate maha õigluse!
8 Tema, kes on teinud Sõela- ja Vardatähed, kes muudab pimeduse hommikuks ja pimendab päeva ööks, kes kutsub mereveed ja valab need maa peale – Issand on tema nimi.
9 See on tema, kes laseb tulla hukatuse tugevale ja toob hävingu kindlale linnale.
10 Nad vihkavad noomijat väravas ja põlgavad seda, kes räägib tõtt.
11 Et te tõstate viletsale renti ja võtate temalt viljamaksu, siis juhtub teiega nõnda: kuigi te ehitate tahutud kividest kodasid, ei ela neis teie, kuigi te istutate toredaid viinamägesid, ei joo nende veini teie.
12 Sest ma tean, et teie üleastumisi on palju ja teie patud on suured: te kiusate taga õiget, võtate altkäemaksu ja tõukate vaesed väravas kõrvale.
13 Sellepärast vaikib mõistlik niisugusel ajal, sest see on kuri aeg.
14 Otsige head, aga mitte kurja, et te jääksite elama! Siis on teiega Issand, vägede Jumal, nõnda nagu te ütlete.
15 Vihake kurja ja armastage head, pange väravas kehtima õigus; vahest Issand, vägede Jumal, annab siiski armu Joosepi jäägile!
16 Seepärast ütleb Issand, vägede Jumal, nõnda: Kõigil turgudel on kaebus ja kõigil tänavail öeldakse: „Häda, häda!” Põllumehi kutsutakse leinama ja nutulaulu oskajaid kaebusele.
17 Ja kõigil viinamägedel on kurtmine, sest mina lähen teie hulgast läbi, ütleb Issand.
18 Häda neile, kes igatsevad Issanda päeva! Milleks teile Issanda päev? See on pimedus, aga mitte valgus.
19 See on, nagu keegi põgeneb lõvi eest, aga temale tuleb vastu karu; või nagu keegi tuleb kotta, nõjatub käega seinale, aga madu salvab teda.
20 Eks ole Issanda päev pimedus, aga mitte valgus? See on sünge ja sel pole sära.
21 Ma olen teie pühadest nördinud, ma põlgan neid ja ma ei salli teie koosolekute lõhna.
22 Sest kuigi te toote mulle oma põletus- ja roaohvreid, ei ole mul neist hea meel ja ma ei vaatagi teie rasvase tänuohvri peale.
23 Saada ära mu eest oma laulude kära, ma ei taha kuulda su naablite mängu!
24 Aga õigus voolaku nagu vesi ja õiglus nagu kuivamatu jõgi!
25 Kas te tõite minule kõrbes tapa- ja roaohvreid nelikümmend aastat, Iisraeli sugu?
26 Aga teie peate kandma oma kuningat Sikkutit ja oma tähejumalat Kiijunit, kujusid, mis te enestele olete teinud.
27 Ja ma viin teid vangi teisele poole Damaskust, ütleb Issand, kelle nimi on Vägede Jumal.
Rooma 4
1 Mis me siis ütleme oma lihase esiisa Aabrahami leidnud olevat?
2 Sest kui Aabraham on mõistetud õigeks tegude tõttu, siis tal on, millega kiidelda, kuid mitte Jumala ees.
3 Sest mida ütleb Pühakiri? „Aabraham uskus Jumalat, ja see arvestati talle õiguseks.”
4 Tegude tegijale ei arvestata palka mitte armust, vaid vastavalt võlale.
5 Aga sellele, kes tegusid ei tee, vaid usub temasse, kes teeb õigeks jumalakartmatu, arvestatakse õiguseks tema usk,
6 nõnda nagu Taavet ütleb õndsa olevat inimese, kellele Jumal arvestab õigust tegudest sõltumatult:
7 „Õndsad on need, kelle ülekohus on andeks antud ja kelle patud on kinni kaetud.
8 Õnnis on mees, kelle pattu Issand ei arvesta.”
9 Kas see õndsusekuulutus käib nüüd ümberlõigatute või ka ümberlõikamatute kohta? Me ju ütleme: Aabrahamile arvestati usk õiguseks.
10 Kuidas seda siis arvestati? Kas siis, kui ta oli ümberlõigatu või alles ümber lõikamata? Seda tehti, kui ta ei olnud ümber lõigatud, vaid ümber lõikamata.
11 Ja ümberlõikamise tähise sai ta selle usu õiguse pitseriks, mis tal oli juba ümberlõikamata põlves, et ta oleks kõikide isa, kes usuvad ümberlõikamata põlves, et õigus arvestataks ka neile,
12 ja et ta oleks ka nende ümberlõigatute isa, kes ei ole üksnes ümber lõigatud, vaid käivad ka meie isa Aabrahami usu jälgedes, mis tal oli ümberlõikamata põlves.
13 Jah, seda tõotust, et ta saab maailma pärijaks, ei antud Aabrahamile ega tema soole Seaduse kaudu, vaid usuõiguse kaudu.
14 Sest kui need, kes on Seadusest, oleksid pärijad, siis oleks usk muutunud tühjaks ja tõotus oleks tühistatud.
15 Sest Seadus soetab viha, aga kus Seadust ei ole, seal ei ole ka üleastumist.