Psalm 88
1 Korahi laste laul ja lugu. Laulujuhatajale: kurval viisil laulda; esralase Heemani õpetuslaul.
2 Issand, mu pääste Jumal, päeval ma kisendan, öösel ma olen sinu ees.
3 Tulgu mu palve sinu ette, pööra oma kõrv mu halisemise poole!
4 Sest mu hing on täis õnnetust ja mu elu on jõudnud surmavalla lähedale.
5 Mind arvatakse nende liiki, kes lähevad alla hauda; ma olen nagu mees, kellel ei ole rammu!
6 Olen valla lastud surnute juurde, just nagu mahalöödud, kes lebavad hauas, keda sa enam ei meenuta, kes sinu käest on lõigatud ära.
7 Sina oled mind pannud kõige sügavamasse hauda, pimedasse paika, suurtesse sügavustesse.
8 Su vihaleek lasub mu peal, ja kõigi oma lainetega vaevad sa mind. Sela.
9 Mu tuttavad oled sa ajanud minust eemale ja oled mind teinud neile jäleduseks, ma olen kinni ega pääse välja.
Hoosea 3
1 Ja Issand ütles mulle: „Mine veel kord ja armasta naist, keda armuke armastab ja kes on abielurikkuja, nagu Issand armastab Iisraeli lapsi, kuigi need pöörduvad teiste jumalate poole ja armastavad rosinakakkusid!”
2 Siis ma kauplesin tema enesele viieteistkümne hõbeseekli ning kahe ja poole tündri otrade eest,
3 ja ma ütlesin temale: „Sa pead jääma mu juurde kauaks ajaks; sa ei tohi teha hooratööd ega kuuluda teisele mehele, ja minagi ei tule su juurde!
4 Sest Iisraeli lapsed jäävad kauaks ajaks kuningata ja vürstita, ohvrita ja sambata, õlarüüta ja teeraviteta.
5 Seejärel Iisraeli lapsed pöörduvad ja otsivad Issandat, oma Jumalat, ja Taavetit, oma kuningat; nad tulevad värisedes Issanda ja tema headuse juurde viimseil päevil.”
Hoosea 4
1 „Kuulge Issanda sõna, Iisraeli lapsed, sest Issandal on maa elanikega riid, sellepärast et maal ei ole tõsidust, armastust ega ka mitte Jumala tundmist!
2 Sajatatakse ja valetatakse, tapetakse ja varastatakse, rikutakse abielu ja murtakse sisse ning veresüü järgneb veresüüle.
3 Sellepärast leinab maa ja kiratsevad kõik, kes seal elavad, metsloomad, taeva linnud ja mere kaladki võetakse ära.
4 Ometi ärgu ükski sõidelgu ja ärgu ükski laitku! Ja sinu rahvas on nagu need, kes riidlevad preestriga.
5 Ja sa komistad päeval ja koos sinuga komistab prohvetki öösel; ja ma hukkan su ema.
6 Mu rahvas hukkub tarkuse puudusel; et sa põlgad tarkust, siis põlgan mina sind: sa ei või olla mu preester. Ja et sa oled unustanud oma Jumala Seaduse, siis unustan minagi su lapsed.
7 Mida rohkem neid on, seda rohkem teevad nad pattu mu vastu. Ma muudan nende au häbiks.
8 Nad toituvad mu rahva patust ja nende hing himustab tema süütegu.
9 Aga nagu rahvaga, nõnda ka preestriga: mina nuhtlen teda ta eluviiside järgi ja tasun temale ta teod.
10 Nad söövad, aga nende kõhud ei saa täis; nad teevad hooratööd, aga nad ei sigine, sest nad on Issanda maha jätnud.
11 Hooraelu, vein ja virre võtavad mõistuse.
12 Minu rahvas küsib nõu oma puult ja tema kepp seletab talle; sest hooruse vaim on neid eksitanud ja nad on hoorates lahkunud oma Jumalast.
13 Nad ohverdavad mägede harjadel ja suitsutavad küngastel tamme, papli või terebindi all, sest selle vari on meeldiv. Seepärast teevad teie tütred hooratööd ja teie miniad rikuvad abielu.
14 Mina ei karista teie tütreid, et nad teevad hooratööd, ega teie miniaid, et nad rikuvad abielu, sest mehed ise lähevad hooradega kõrvale ja ohverdavad koos templi pordunaistega; nõnda hukkub mõistmatu rahvas.
15 Kui sina, Iisrael, teed hooratööd, siis ärgu Juuda saagu süüdlaseks; ärge tulge Gilgalisse ja ärge minge üles Beet-Aavenisse, ärge vanduge: „Nii tõesti kui Issand elab!”
16 Sest Iisrael on kangekaelne otsekui kangekaelne lehm; kas Issand peaks neid nüüd karjatama nagu tallekesi avaral karjamaal?
17 Efraim on liitunud ebajumalatega – las ta läheb!
18 Nende jooming on lõppenud, üha teevad nad hooratööd, nad armastavad teotust enam kui tema kilpe.
19 Tuul haarab neid oma tiibadega; nad peavad häbenema oma ohvrite pärast.
Hoosea 5
1 Kuulge seda, preestrid, ja pane tähele, Iisraeli sugu! Kuulata, kuninglik koda! Sest teid tabab kohus. Jah, te olete püüdepaelaks Mispale ja võrguks, mis on laotatud Taabori peale.
2 Te süvendate Sittimi kõlvatust, aga mina karistan teid kõiki.
3 Mina tunnen Efraimi ja Iisrael ei ole mu eest varjul; sest nüüd, Efraim, oled sa teinud hooratööd, Iisrael on ennast roojastanud.
4 Nende teod ei luba neil pöörduda oma Jumala poole, sest nende sees on hooruse vaim ja nad ei tunne Issandat.
5 Iisraeli kõrkus tunnistab temale otse näkku, Iisrael ja Efraim komistavad oma süü läbi, Juudagi komistab koos nendega.
6 Oma lammaste ja härgadega lähevad nad küll otsima Issandat, aga nad ei leia teda: ta on tõmbunud neist eemale.
7 Nad on olnud Issanda vastu truuduseta, sest nad on sünnitanud võõraid lapsi. Nüüd neelab „noorkuu” neid koos nende põldudega.
8 Puhuge sarve Gibeas, pasunat Raamas! Tõstke sõjakisa Beet-Aavenis! Juba ollakse sul kannul, Benjamin!
9 Efraim muutub karistuspäeval kõrbeks. Iisraeli suguharude keskel ma kuulutan tõde.
10 Juuda vürstid on saanud piirinihutajate sarnaseks; ma valan nende peale oma viha nagu vett.
11 Efraimile on liiga tehtud, õigus on rikutud, sest ta tahab käia käsu järgi.
12 Aga mina olen Efraimile nagu koi ja Juuda soole nagu mädanik.
13 Kui Efraim nägi oma haigust ja Juuda oma paiset, siis läks Efraim Assurisse ja läkitas suurkuninga juurde; aga tema ei suutnud teha teid terveks ega ravida teid paisetest.
14 Sest mina olen Efraimile nagu lõvi ja Juuda soole nagu noor lõvi: mina murran nad maha ja lähen, kannan ära, ja päästjat ei ole.
15 Ma lähen, pöördun tagasi oma asupaika, kuni nad kahetsevad ja otsivad mu palet; oma kitsikuses otsivad nad mind.
Rooma 6
15 Kuidas siis nüüd? Kas hakkame tegema pattu, kuna me ei ole Seaduse, vaid armu all? Kindlasti mitte!
16 Eks te tea, et kelle kuulekusse teie end loovutate orjaks, kelle sõna te kuulate, selle orjad te olete – olgu patu orjad surmaks või kuulekuse orjad õiguseks!
17 Aga tänu Jumalale, et te olite küll patu orjad, aga nüüd olete saanud südamest kuulekaks sellele õpetusele, millesse teid on juhatatud,
18 ja patust vabastatuna olete saanud õiguse teenriteks.
19 Ma räägin inimlikul kombel teie loomuse nõtruse pärast. Sest nii nagu te oma liikmed andsite orjaks rüvedusele ja ülekohtule, et teha ülekohut, nõnda andke nüüd oma liikmed õiguse teenritena pühitsuse jaoks.
20 Sest kui te olite patu orjad, siis te olite vabad õigusest.
21 Millist vilja te siis kandsite? Niisugust, mille pärast te nüüd häbenete. Sest selle tulemus on surm.
22 Nüüd aga, kui te olete vabastatud patust ja saanud Jumala teenriteks, te kannate vilja pühitsuseks. Ja selle tulemus on igavene elu.
23 Sest patu palk on surm, aga Jumala armuand on igavene elu Kristuses Jeesuses, meie Issandas.
Rooma 7
1 Vennad, kas te siis ei tea – ma räägin ju seadusetundjaile -, et seadus valitseb inimese üle, niikaua kui inimene elab.
2 Nii on abielunaine seadusega seotud mehe külge, kuni mees elab; aga kui mees sureb, on ta saanud vabaks mehe seaduse alt.
3 Sellepärast, kui naine mehe eluajal on teise mehega, nimetatakse teda abielurikkujaks; aga kui mees sureb, on naine vaba seaduse alt, nii et ta ei ole teisele mehele minnes abielurikkuja.
4 Niisiis, mu vennad, ka teie olete surmatud Seadusele Kristuse ihu kaudu, et te saaksite teisele, kes on üles äratatud surnuist, et me kannaksime vilja Jumalale.
5 Sest kui me olime alles lihalikud, siis haarasid meie liikmeid Seaduse kaudu tekkivad patukired, et kanda vilja surmale.
6 Aga nüüd, et me oleme surnud, siis oleme saanud lahti Seaduse alt, millega meid kammitseti, nii et me teenime Jumalat uuel teel Vaimu all ja mitte vanal teel kirjatähe all.