Õpetussõnad 17
25 Alp poeg on kurvastuseks isale ja meelekibeduseks oma sünnitajale.
26 Ei ole hea karistada õiget ega peksta õilsat tema õigluse pärast.
27 Kes oma sõnu peatab, on arukas, ja mõistlik mees on külmavereline.
28 Isegi rumalat peetakse targaks, kui ta vaikib, ja mõistlikuks, kui ta oma huuled kinni peab.
Õpetussõnad 18
1 Kes end eraldab, otsib, mida ta himustab; kõige jõuga tülitseb ta.
2 Albil pole head meelt arukusest, küll aga oma arvamuste avaldamisest.
3 Kui tuleb ülekohtune, tuleb ka põlgus ja koos häbiga teotus.
4 Sõnad mehe suust on sügav vesi, tarkuseallikas on vulisev oja.
5 Ei ole hea olla õela poolt, et õiget kohtus väärata.
6 Albi huuled toovad riidu ja tema suu kutsub lööke.
Hoosea 8
1 Olgu sul pasun huultel! Issanda koja peale langeb otsekui kotkas. Sest nad on rikkunud mu lepingut ja on hakanud vastu mu Seadusele.
2 Nad kisendavad küll minu poole: „Mu Jumal! Meie, Iisrael, tunneme sind!”
3 Iisrael on hüljanud hea, vaenlane ajab teda taga.
4 Nad on seadnud kuningaid, aga mitte minu poolt; nad on seadnud vürste, aga mina ei teagi; oma hõbedast ja kullast on nad teinud enestele ebajumalaid, et saada hävitatud.
5 Samaaria! Su vasikas tõugatakse ära! Mu viha põleb nende vastu. Kui kaua on nad võimetud puhastuseks?
6 Sest ka see on tulnud Iisraelist, sepp on selle teinud, see ei ole jumal. Kildudeks lüüakse Samaaria vasikas.
7 Jah, nad külvavad tuult ja lõikavad tormi. Kõrrel pole kasvu, see ei anna jahu; või kui annabki, siis neelavad selle võõrad.
8 Iisrael on ära neelatud. Nüüd on nad paganate seas nagu kõlbmatu astja.
9 Sest nad on läinud Assurisse nagu üksik metseesel. Efraim on jaganud armukingitusi.
10 Kuigi nad jagavad neid paganate seas, kogun mina neid nüüd; ja nad hakkavad vähenema kuninga ja vürstide koorma all.
11 Et Efraim on patu tegemiseks ehitanud palju altareid, siis on altarid saanud temale patuks.
12 Kuigi ma kirjutan temale väga palju oma seadusi, peetakse neid võõraks asjaks.
13 Nad ohverdavad mu ohvriandide ohvreid ja söövad selle liha; Issandal pole neist hea meel. Nüüd mõtleb ta nende süüle ja nuhtleb nende patte: nad peavad pöörduma tagasi Egiptusesse.
14 Iisrael unustas oma Looja ja ehitas paleesid, ka Juuda ehitas palju kindlustatud linnu; aga mina saadan ta linnadesse tule ja see neelab ta suured hooned.
Hoosea 9
1 Ära rõõmusta, Iisrael, ära hõiska nagu teised rahvad! Sest sa oled hoora viisil lahkunud oma Jumalast, oled armastanud hoorapalka kõigis rehealustes.
2 Rehi ja surutõrs neid ei toida ja veini ei pea neil olema.
3 Nad ei saa jääda Issanda maale, vaid Efraim läheb tagasi Egiptusesse ja nad peavad Assuris sööma roojaseid asju.
4 Seal nad ei kalla Issandale veini ja nende tapaohvrid pole talle meele järgi; nende leib on nagu leinaleib: kõik, kes seda söövad, rüvetavad endid; sest leiba on neil ainult eneste jaoks, Issanda kotta seda ei tule.
5 Mida te teete pühade ajal, Issanda-püha päevadel?
6 Jah, vaata, nad peavad lahkuma laastamise pärast; neid kogub Egiptus, neid matab Memfis; umbrohi pärib nende hõbeasjad, nende telkides kasvavad ohakad.
7 Katsumise päevad tulevad, kättemaksu päevad tulevad, Iisrael saab seda tunda. „Prohvet on rumal, vaimumees on hull!” Et su süü on suur, siis on ka vaen suur.
8 Efraim luurab prohvetit, kes on mu Jumalaga. Kõigil ta teedel on linnupüüdja pael, ta Jumala kojas on vaenulikkus.
9 Nad on sügavalt laostunud, otsekui Gibea päevil; aga tema mäletab nende süüd ja nuhtleb neid nende pattude eest.
10 Ma leidsin Iisraeli nagu viinamarjad kõrbes; nagu esimesed marjad noorel viigipuul, nõnda leidsin teie vanemad. Aga nad tulid Baal-Peori, pühendasid endid Häbile ja muutusid põlastusväärseiks nagu see, keda nad armastasid.
11 Efraim – linnuna lendab ära nende au, enam ei ole sünnitust, rasedust ega eostust.
12 Ja kuigi nad kasvataksid oma lapsed suureks, teen mina nad lastetuks, inimestest lahti. Tõesti, häda neile, kui ma neist eemaldun!
13 Efraim, nagu ma näen, on palmiks, mis on istutatud vainule; aga Efraim peab viima oma lapsed tapja kätte.
14 Anna neile, Issand, mida sa pidid andma: anna neile viljatu rüpp ja kuivetunud rinnad!
15 Kõik nende kurjus on Gilgalis, seal hakkasin ma neid vihkama. Nende kurjade tegude pärast ajan ma nad ära oma kojast. Ma ei armasta neid enam: kõik nende vürstid on tõrksad.
16 Efraim lüüakse maha, nende juur kuivab, nad ei kanna vilja. Kui nad siiski sünnitaksid, surmaksin mina nende kalli ihuvilja.
17 Minu Jumal hülgab nad, sest nad ei kuula teda. Neist saavad põgenikud paganate seas.
Rooma 8
1 Nii ei ole nüüd enam mingit hukkamõistu neile, kes on Kristuses Jeesuses.
2 Sest elu Vaimu seadus Kristuses Jeesuses on vabastanud su patu ja surma seadusest.
3 Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast,
4 et Seaduse nõuded oleksid täidetud meis, kes me ei käi oma loomuse, vaid Vaimu järgi.
5 Sest need, kes elavad loomuse järgi, mõtlevad lihalikke mõtteid, kes aga Vaimu järgi, need Vaimu mõtteid.
6 Sest lihalik mõtteviis on surm, Vaimu mõtteviis aga elu ja rahu;
7 seepärast et lihalik mõtteviis on vaen Jumala vastu, sest ta ei alistu Jumala Seadusele ega suudagi seda.
8 Kes elavad oma loomuse järgi, need ei suuda meeldida Jumalale.
9 Aga teie ei ela oma loomuses, vaid Vaimus, kui Jumala Vaim tõepoolest elab teie sees. Kellel ei ole aga Kristuse Vaimu, see ei ole tema oma.
10 Kui aga Kristus on teie sees, siis on ihu küll patu tõttu surnud, aga Vaim on õiguse tõttu elu.
11 Kui nüüd teis elab selle Vaim, kes Jeesuse surnuist üles äratas, siis see, kes Kristuse surnuist üles äratas, teeb ka teie surelikud ihud elavaks oma Vaimu läbi, kes teis elab.
12 Niisiis, vennad, et me oleme küll võlglased, kuid mitte oma loomusele, et peaksime loomuse järgi elama.
13 Sest kui te oma loomuse järgi elate, siis te surete; kui te aga Vaimu abil ihu teod suretate, siis te elate.
14 Sest kõik, keda iganes Jumala Vaim juhib, on Jumala lapsed.
15 Sest te ei ole saanud orjuse vaimu, et peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse Vaimu, kelles me hüüame: „Abba! Isa!”
16 Seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme Jumala lapsed.
17 Kui me oleme aga lapsed, siis oleme ka pärijad, nii Jumala pärijad kui Kristuse kaaspärijad; ning kui me koos temaga kannatame, siis meid ka koos temaga kirgastatakse.