2. Ajaraamat 2
1 Ja Saalomon määras seitsekümmend tuhat meest kandjaiks, kaheksakümmend tuhat meest kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada, kes neid juhatasid.
2 Ja Saalomon läkitas ütlema Huuramile, Tüürose kuningale: „Tee minule sedasama, mida sa tegid mu isale Taavetile, kellele sa saatsid seedripuid, et ta sai enesele ehitada koja, kus ta elas.
3 Vaata, mina tahan ehitada Issanda, oma Jumala nimele koja ja selle pühitseda temale, et tema ees suitsutada hästilõhnavaid suitsutusrohte, tuua igapäevaseid ohvrileibu ja põletusohvreid hommikul ja õhtul, hingamispäevil, noorkuupäevil ja Issanda, meie Jumala pühadel; see on Iisraelile igaveseks kohustuseks.
4 Ja koda, mille ma ehitan, peab olema suur, sest meie Jumal on suurem kõigist jumalaist!
5 Aga kellel jätkuks jõudu temale koda ehitada? Sest taevad ja taevaste taevad ei mahuta teda! Ja kes olen siis mina, et ma tahan temale koja ehitada, kuigi ainult suitsutuseks tema ees?
6 Aga nüüd läkita mulle mees, kes oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest ja rauast, purpurpunasest, karmiinpunasest ja sinisest lõngast, ja kes tunneb nikerdustööd, et ta töötaks Juudas ja Jeruusalemmas koos minu oskustöölistega, kes on hangitud mu isa Taaveti poolt.
7 Ja saada mulle seedripuid, küpressi- ja algumipuid Liibanonist, sest ma tean, et sinu sulased oskavad raiuda Liibanoni puid. Ja vaata, minu sulased olgu koos sinu sulastega!
8 Mul on tarvis hankida palju puitu, sest koda, mille ma ehitan, peab olema suur ja imetlusväärne!
9 Ja vaata, raiujaile, kes puid lõikavad, annan ma kakskümmend tuhat koori nisu, su sulastele toiduks, ja kakskümmend tuhat koori otri, kakskümmend tuhat batti veini ja kakskümmend tuhat batti õli!”
10 Ja Huuram, Tüürose kuningas, vastas kirjaga, mille ta Saalomonile läkitas: „Sellepärast, et Issand oma rahvast armastab, on ta sinu pannud neile kuningaks.”
11 Ja edasi ütles Huuram: „Kiidetud olgu Issand, Iisraeli Jumal, kes on teinud taeva ja maa, kes on andnud kuningas Taavetile targa poja, kel on tarkust ja taipu, et ehitada Issandale koda ja iseenesele kuninglik koda!
12 Ja nüüd ma läkitan ühe targa ja aruka mehe, Huuram-Abi,
13 kes on Daani tütreist pärit naise poeg ja kelle isa on Tüürose mees. Tema oskab teha töid kullast, hõbedast, vasest, rauast, kivist ja puust, ja purpurpunasest, sinisest, valgest linasest ja karmiinpunasest lõngast. Ta oskab igasuguseid nikerdusi ja lahendab igasuguseid ülesandeid, mis temale antakse, koos sinu tarkadega ja minu isanda, sinu isa Taaveti tarkadega.
14 Saada siis nüüd oma sulastele nisu, otri, õli ja veini, nagu mu isand on lubanud.
15 Meie raiume siis Liibanonist puid, nõnda palju kui sul on vaja, ja me toome need sulle parvedena merd mööda Jaafosse. Sina vii need siis üles Jeruusalemma!”
16 Ja Saalomon luges ära kõik Iisraelimaal olevad võõrad mehed, pärast seda lugemist, mida tema isa Taavet oli toimetanud, ja neid leiti olevat sada viiskümmend kolm tuhat kuussada.
17 Ja ta tegi neist seitsekümmend tuhat kandjaiks, kaheksakümmend tuhat kiviraiujaiks mäestikus ja kolm tuhat kuussada juhatajaiks, kes panid rahva tööle.
2. Ajaraamat 31
2 Ja Hiskija seadis preestrite ja leviitide rühmad rühmade viisi, igaühe vastavalt teenistusele, mis preestritele ja leviitidele oli ette nähtud, tooma põletus- ja tänuohvreid, teenima, tänama ja kiitma Issanda leeri väravais.
3 Ja kuninga poolt oli toetus tema isiklikust omandist põletusohvrite tarvis: hommikusteks ja õhtusteks põletusohvriteks ja põletusohvriteks hingamispäevil, noorkuupäevil ja pühil, nõnda nagu Issanda Seaduses on kirjutatud.
4 Ja ta käskis rahvast, kes elas Jeruusalemmas, anda preestritele ja leviitidele nende osa, et nad püsiksid Issanda Seaduses.
5 Ja kui see käsk oli laiali läinud, siis tõid Iisraeli lapsed palju uudsesaaki viljast, veinist, õlist ja meest ning igasugu põllusaadustest; nad tõid rohkesti kümnist kõigest.
6 Ja Iisraeli ja Juuda lapsed, kes elasid Juuda linnades, needki tõid kümnist veistest ning lammastest ja kitsedest, samuti kümnist pühadest andidest, mis olid pühitsetud Issandale, nende Jumalale, ja panid selle kuhjadesse.
7 Nad hakkasid panema kuhjadesse kolmandas kuus ja lõpetasid seitsmendas kuus.
8 Kui Hiskija ja vürstid tulid ning nägid kuhje, siis nad kiitsid Issandat ja tema rahvast Iisraeli.
9 Ja kui Hiskija küsitles preestreid ja leviite nende kuhjade kohta,
10 siis vastas temale ülempreester Asarja, Saadoki soost, ja ütles: „Sellest alates, kui Issanda kotta hakati tooma tõstelõivu, oleme söönud ja meie kõhud on täis, ja veelgi on palju järele jäänud; sest Issand on õnnistanud oma rahvast ja nõnda on see suur kogus üle jäänud.”
11 Siis Hiskija käskis kambrid Issanda kojas korda seada; ja kui need olid korda seatud,
12 siis viidi tõstelõiv, kümnis ja pühad annid hoolsasti sisse. Nende ülevaatajaks sai leviit Konanja; ja tema vend Simei oli teiseks.
13 Ja Jehiel, Asasja, Nahat, Asael, Jerimot, Joosabad, Eliel, Jismakja, Mahet ja Benaja olid ametnikud Konanja ja tema venna Simei käe all kuningas Hiskija ja Jumala koja eestseisja Asarja määramise kohaselt.
14 Ja leviit Koore, Jimna poeg, idapoolse värava hoidja, oli Jumalale toodavate vabatahtlike andide hooldaja, kes pidi jaotama Issanda tõstelõivu ja kõige pühamaid ande.
15 Ja tema käe all olid Eeden, Minjamin, Jeesua, Semaja, Amarja ja Sekanja, kes pidid preestrite linnades ustavalt jaotama oma vendadele, niihästi vanemaile kui nooremaile rühmade kaupa,
16 vastavalt nende suguvõsakirja kandmisele, meessoost kolmeaastased ja üle selle, kõigile, kes pidid tulema Issanda kotta igapäevast teenistuskohustust täitma oma rühmade kaupa.
17 Ja preestrid kanti suguvõsakirja nende perekondade kaupa, aga leviidid, kahekümneaastased ja üle selle, vastavalt nende teenistuskohustustele rühmade kaupa.
18 Nad kanti suguvõsakirja kõigi oma laste, naiste, poegade ja tütardega, terve kogudusena, sest oma ametikohustuse tõttu said nad pühitsetuiks.
19 Ja Aaroni poegadel, preestritel, kes elasid oma karjamaalinnade väljadel, olid igas linnas nimeliselt määratud mehed, kes pidid osa kätte andma igale meesterahvale preestrite hulgas ja igale suguvõsakirja kantud leviidile.
20 Nõnda tegi Hiskija kogu Juudas; ta tegi, mis oli hea, õige ja kohus Issanda, tema Jumala ees.
21 Ja iga tööd, mida ta alustas, et otsida oma Jumalat, olgu Jumala koja teenistuses või Seaduse ja käskudega seoses, tegi ta kõigest südamest ja see läks tal korda.
Õpetussõnad 21
5 Virga kavatsused toovad küll kasu, aga kõik ruttajad saavad ometi kahju.
6 Valeliku keelega varanduste soetamine on surma otsijate hajuv tuulevine.
7 Õelate vägivald viib ära neid endid, sest nad ei taha õigust teha.
8 Süüdlase tee on kõver, aga süütu eluviis on õige.
9 Parem on elada katusenurgas kui riiaka naisega ühises kojas.
10 Õela hing ihaldab kurja, ligimene ei leia armu tema silmis.
11 Kui pilkajat karistatakse, saab kohtlane targaks, ja kui tarka õpetatakse, võtab ta õpetust.
12 Õige pidagu silmas õela koda: õelad tõugatakse õnnetusse.
13 Kes suleb oma kõrva viletsa hädakisale, see peab ka ise karjuma vastust saamata.
14 Salajane and vaigistab viha ja kingitus põue – tugeva raevu.
15 Õigele on rõõmuks, kui tehakse õigust, aga kurjategijaile on see ehmatuseks.
16 Inimene, kes eksib tarkuse teelt, peab minema puhkama surnute seltsi.
2. Korintose 1
23 Mina aga kutsun Jumala tunnistajaks oma hinge vastu, et ainult teie säästmise pärast ei ole ma enam Korintosesse tulnud.
2. Korintose 2
1 Ma ju tegin endamisi sellise otsuse, et ma ei tule taas teie juurde kurbuses.
2 Sest kui mina teid kurvastan, kes teine siis rõõmustaks mind kui see, keda ma olen kurvastanud?
3 Ja just seepärast ma kirjutasin teile, et teie juurde tulles mind ei kurvastaks need, kelle üle ma oleksin pidanud rõõmustama. Olen ju veendunud teie kõigi suhtes, et minu rõõm on ka teie kõikide oma.
4 Ma küll kirjutasin teile suures ahistuses ja südamekitsikuses paljude pisaratega, aga ma ei teinud seda selleks, et teid kurvastada, vaid et te mõistaksite, kui väga ma teid armastan.
5 Aga kui keegi on kurvastust põhjustanud, siis ta ei ole kurvastanud mind, vaid mingil määral – et ma ei ütleks liiga rängalt – teid kõiki.
6 Niisugusele piisab noomimisest, mida ta enamiku käest on saanud,
7 nii et nüüd te peate talle pigem andestama ja teda julgustama, et suur kurvastus teda ära ei neelaks.
8 Seepärast ma palun teid osutada armastust tema vastu.
9 Selleks ma ju kirjutasingi, et läbi katsuda teie meelsust, kas te kõiges olete kuulekad.
10 Kellele teie aga midagi andestate, sellele andestan minagi. Ja selle, mida minul on andestada – kui mul üldse on midagi andestada -, selle ma andestan teie pärast Kristuse palge ees,
11 et saatan meid ei tüssaks. Sest tema mõtted ei ole meile teadmata.