Õpetussõnad 21
17 Kes armastab lõbu, jääb vaeseks meheks; kes armastab veini ja õli, ei saa rikkaks.
18 Õel jääb lunahinnaks õige eest ja ausate asemele jääb autu.
19 Parem on elada kõrbemaal kui riiaka ja pahura naisega.
20 Targa kodus on kallist vara ja õli, aga alp inimene neelab need.
21 Kes taotleb õiglust ja headust, leiab elu, õiguse ja au.
22 Tark tõuseb vägevate linna ja kisub maha kantsi, mille peale nad lootsid.
23 Kes valvab oma suud ja keelt, hoiab oma hinge hädade eest.
24 Pilkaja on selle ülbe upsaka nimi, kes teeb oma tegusid määratus ülbuses.
25 Laisale on ta ihkamine surmaks, sest ta käed ei taha tööd teha.
26 Päev otsa himustab ta aina saada, aga õiglane annab ega keela.
Miika 5
1 Aga sina, Petlemm Efrata, olgugi väike Juuda tuhandete seas, sinust tuleb mulle see, kes saab valitsejaks Iisraelis ja kes põlvneb muistseist päevist, igiaegadest.
2 Seepärast jäetakse nad saatuse hooleks ajani, mil sünnitaja on sünnitanud; siis pöördub ta vendade jääk tagasi Iisraeli laste juurde.
3 Ja tema seisab ning hoiab karja Issanda jõus, Issanda, oma Jumala nime ülevuses. Ja nemad jäävad elama, sest tema on suur ilmamaa ääreni.
4 Ja see tähendab rahu. Kui Assur tuleb meie maale ja kui ta astub meie paleedesse, siis seame tema vastu seitse karjast ja kaheksa vürsti.
5 Nemad karjatavad mõõgaga Assuri maad ja halja teraga Nimrodi maad; tema päästab meid Assuri käest, kui see tuleb meie maale ja tungib meie piiridesse.
6 Siis on Jaakobi jääk paljude rahvaste keskel otsekui kaste Issandalt, nagu vihmapiisad rohu peal, mis ei oota inimest ega looda inimlaste peale.
7 Siis on Jaakobi jääk paganate seas, paljude rahvaste keskel, otsekui lõvi metsloomade seas, otsekui noor lõvi lambakarja keskel, kes sinna tungides tallab ja murrab, ilma et oleks päästjat.
8 Olgu su käsi tõstetud su vaenlaste vastu ja kõik su vihamehed hävitatagu!
9 Ja sel päeval, ütleb Issand, hävitan ma sinult hobused ja teen lõpu su sõjavankritele.
10 Ma hävitan su maa linnad ja kisun maha kõik su kindlused.
11 Ma hävitan sinu nõidused ja sulle ei jää enam lausujaid.
12 Ma hävitan sinu nikerdatud kujud ja ebaususambad ja sa ei saa enam kummardada oma kätetööd.
13 Ma kisun sinult su viljakustulbad ja hävitan su linnad.
14 Vihas ja raevus tasun ma kätte paganaile, kes pole võtnud mind kuulda.
Miika 6
1 Kuulge ometi, mida ütleb Issand: Tõuse ja riidle mägede ees, ja künkad kuulgu su häält!
2 Kuulge Issanda riidlemist, mäed ja maa püsivad alused, sest Issandal on oma rahvaga riid ja ta tahab käia Iisraeliga kohut.
3 Mu rahvas, mida ma olen sulle teinud ja millega ma olen sind vaevanud? Vasta mulle!
4 Jah, ma tõin sind Egiptusemaalt ja lunastasin orjusekojast. Ma läkitasin Moosese, Aaroni ja Mirjami käima sinu eel.
5 Mu rahvas, tuleta ometi meelde Baalaki, Moabi kuninga kavatsust ja Bileami, Beori poja vastust temale, ja mis sündis Sittimist Gilgalini, et sa mõistaksid Issanda õiglasi tegusid!
6 Millega võiksin tulla Issanda ette, kummardama kõrge Jumala ette? Kas pean tulema ta ette põletusohvritega, aastaste mullikatega?
7 Ons Issanda meele järgi tuhanded jäärad, kümned tuhanded õlijõed? Kas pean andma oma esmasündinu üleastumise eest, ihuvilja oma hinge patu eest?
8 Tema on andnud sulle teada, inimene, mis on hea. Ja mida nõuab Issand sinult muud, kui et sa teeksid, mis on õige, armastaksid headust ja käiksid alandlikult koos oma Jumalaga?
9 Issanda hääl hüüab linnale – ja tark on karta sinu nime – Kuulge vitsast ja selle saatjast!
10 Kas ikka veel on õela kojas ülekohtused varandused ja neetud, vähendatud vakk?
11 Kas ma peaksin olema hea väärade vaekausside ja võltsitud vihtidega kukru juures?
12 Selle linna rikkad on täis vägivalda, elanikud räägivad valet ja neil on suus petise keel.
13 Seepärast teen minagi su haigeks, pekstes sind ja laastates sind su pattude pärast.
14 Sa sööd, aga sa ei küllastu ja su kõht jääb tühjaks. Sa paned küll kõrvale, kuid ei saa seda päästa, ja mida sa päästadki, selle ma annan mõõga kätte.
15 Sa külvad, aga ei saa lõigata; sa sõtkud õlimarju, aga ei saa ennast õliga võida; ja sa sõtkud marjamahla, aga ei saa veini juua.
16 Sest pannakse tähele Omri seadusi ja kõiki Ahabi soo tegusid; te käite nende nõu järgi, selleks et peaksin su tegema õudseks ja sinu elanikud pilkealuseiks. Te kannate minu rahva teotust.
Miika 7
1 Häda mulle, sest mu käsi käib nagu pärast puuvilja korjamist, nagu pärast viinamarjalõikuse järelnoppimist: ühtegi kobarat ei ole süüa, ühtegi varajast viigimarja, mida mu hing ihaldab.
2 Vaga on kadunud maalt ja õiget ei ole inimeste seas; kõik varitsevad verd, püüavad üksteist võrguga.
3 Nende käed on valmis kurjaks: vürst nõuab, kohtumõistja mõistab kohut meelehea eest ja suurnik räägib oma hinge himustamise järgi; ja seda nad keerutavad.
4 Parim neist on nagu kibuvits, ausaim nagu okkaline aed. Sinu vahimeeste päev, su karistus tuleb. Nüüd satuvad nad segadusse.
5 Ärge uskuge ligimest, ärge lootke sõbra peale! Hoia oma suu uksi selle eest, kes su kaisus magab!
6 Sest poeg põlgab isa, tütar tõuseb ema vastu, minia ämma vastu: inimese vaenlasteks on ta oma kodakondsed.
7 Aga mina vaatan Issanda poole, mina ootan oma pääste Jumalat: küll mu Jumal kuuleb mind.
8 Ära rõõmusta minu pärast, mu vaenlane! Kui ma langen, siis ma tõusen üles; kui ma istun pimeduses, siis on Issand mulle valguseks.
9 Ma tahan taluda Issanda viha, sest tema vastu olen ma pattu teinud, kuni ta seletab mu riiuasja ja teeb mulle õigust. Tema toob mind valgusesse, ma saan näha tema õiglust.
10 Siis mu vaenlane näeb ja häbi katab seda, kes mulle ütleb: „Kus on Issand, su Jumal?” Mu silmad saavad kahjurõõmsalt näha, et nüüd tallatakse teda nagu tänavapori.
11 Päev su müüride ülesehitamiseks. See päev on ammu määratud.
12 Sel päeval tullakse su juurde Assuri poolt ja Egiptuse linnadest ja Egiptuse poolt Frati jõeni, merest mereni ja mäest mäeni.
13 Aga maa tehakse lagedaks ta elanike pärast, nende tegude vilja pärast.
14 Karjata kepiga oma rahvast, oma pärisosa lambaid, kes elavad omapäi metsas keset viljakat maad! Käigu nad karjas Baasanis ja Gileadis nagu muistseil päevil!
15 Otsekui sinu Egiptusemaalt lahkumise päevil näitan ma neile imetegusid.
16 Paganad näevad ja häbenevad, hoolimata kogu oma vägevusest. Nad panevad käe suu peale, neil jäävad kõrvad kurdiks.
17 Nad lakuvad põrmu nagu madu, maa roomajate sarnaselt. Nad tulevad värisedes välja oma linnustest, lähenevad vabisedes Issandale, meie Jumalale: nad kardavad sind.
18 Kes on Jumal nagu sina, kes annab andeks süü ja läheb mööda oma pärisosa jäägi üleastumisest, kes ei pea viha mitte igavesti, vaid osutab armu,
19 kes halastab jälle meie peale, tallab maha meie süüteod? Sina heidad kõik meie patud mere sügavustesse.
20 Sina osutad Jaakobile truudust, Aabrahamile armu, nõnda nagu sa meie vanemaile oled vandega tõotanud muistseil päevil.”
2. Korintose 5
1 Me ju teame, et kui meie maine telkhoone maha kistakse, on meil elamu Jumala käest, käteta tehtud igavene hoone taevas,
2 sest selles maises me ägame, igatsedes rõivastuda taevasesse eluasemesse,
3 et meid ka lahti rõivastatuna ei nähtaks olevat alasti.
4 Meie, kes oleme selles telgis, ägame ju koorma all, sest me ei taha lahti rõivastuda, vaid olla taevaselt rõivastatud, et elu neelaks ära sureliku.
5 See, kes meid selleks valmistab, on Jumal, kes on andnud meile käsirahaks Vaimu.
6 Nii me oleme siis alati kindlad, teades, et kuni me oleme ihus, oleme eemal Issanda juurest;
7 sest me käime usus, mitte nägemises,
8 ent me oleme kindlad ning meile meeldib pigem ära olla ihust ja viibida Issanda juures.
9 Seepärast me püüamegi olla temale meelepärased, kas oleme siis kodus või võõrsil,
10 sest me kõik peame saama avalikuks Kristuse kohtujärje ees, et igaüks saaks kätte, mida ta ihus olles on teinud, olgu head või halba.