Õpetussõnad 22
7 Rikas valitseb vaeste üle ja laenaja on laenuandja ori.
8 Kes külvab ülekohut, lõikab viletsust ja tema viha vits saab otsa.
9 Kes on helde, seda õnnistatakse, sest ta annab oma leivast kehvale.
10 Aja pilkaja ära, siis lakkab riid, lõpeb tüli ning teotus!
11 Kes armastab südamepuhtust ja kelle huuled on armsad, selle sõber on kuningas.
12 Issanda silmad valvavad tunnetust, aga ta kummutab petise sõnad.
13 Laisk ütleb: „Väljas on lõvi. Tapab mind viimaks keset turgu.”
14 Võõraste naiste suu on sügav haud: keda Issand on hukka mõistnud, see langeb sinna.
15 Meeletus on seotud poisi südamesse, aga karistusvits saadab selle temast kaugele.
16 Kes rõhub viletsat, et rikkaks saada, ja kes annab rikkale, sellele tuleb vaesus.
Jesaja 20
1 Sel aastal kui väejuht, kelle Assuri kuningas Sargon läkitas, tuli Asdodi ja taples Asdodi vastu ning vallutas selle –
2 sel ajal kõneles Issand Jesaja, Aamotsi poja läbi, öeldes: „Mine päästa kotiriie oma niudeilt valla ja võta jalatsid jalast!” Ja ta tegi nõnda: käis alasti ja paljajalu.
3 Siis ütles Issand: „Otsekui mu sulane Jesaja on kolm aastat käinud alasti ja paljajalu, märgiks ja endeks Egiptusele ja Etioopiale,
4 nõnda ajab Assuri kuningas Egiptuse vange ja Etioopia asumiselesaadetuid, noori ja vanu, alasti ja paljajalu, istmik paljas, egiptlastele häbiks.
5 Siis nad ehmuvad ja häbenevad Etioopia pärast, kes oli nende lootus, ja Egiptuse pärast, kes oli nende uhkus.
6 Ja sel päeval ütlevad selle ranna elanikud: „Vaata, nõnda läks meie lootusega, kuhu me põgenesime abi saama, et pääseda Assuri kuninga eest. Kuidas me nüüd pääseme?””
Jesaja 21
1 Ennustus mereäärse kõrbe kohta: Otsekui Lõunamaal tormavad tuulehood, nõnda tuleb see kõrbest, kardetavalt maalt.
2 Mulle on ilmutatud karm nägemus: petis petab ja rüüstaja rüüstab. Mine üles, Eelam! Asu piirama, Meedia! Mina lõpetan kõik ohkamised.
3 Seepärast on mu niuded täis valu: mind on haaranud vaevused otsekui tuhud sünnitajat. Ma olen kuuldust segaduses, ma olen nähtust jahmunud.
4 Mu süda väriseb, lõdisemine kohutab mind, puhteaeg, mida igatsesin, sai mulle ängiks.
5 Lauda kaetakse, istejärjestust seatakse, süüakse, juuakse. Tõuske, vürstid, võidke kilpi!
6 Sest Issand on mulle öelnud nõnda: „Mine, pane vahimees välja! Mida ta näeb, seda teatagu!
7 Kui ta näeb karavani, ratsanikke paarikaupa, eeslite rodu, kaamelite rodu, siis ta pangu hästi tähele, pangu hoolsasti tähele!”
8 Ja ta hüüdiski: „Nägija vahitornis! Issand, ma seisan päevad läbi ja olen valves igal ööl.
9 Jah, vaata, sealt tuleb meeste rodu, ratsanikke paarikaupa.” Siis ta kostis ning ütles: „Langenud, langenud on Paabel, ja kõik ta ebajumalate kujud on maha puruks löödud.”
10 Mu rehena pekstud ja tallatud rahvas! Mida ma kuulsin vägede Issandalt, Iisraeli Jumalalt, seda ma kuulutan teile!
11 Ennustus Duuma kohta: Mulle hüütakse Seirist: „Vahimees, ons palju veel ööd? Vahimees, ons palju veel ööd?”
12 Vahimees vastab: „Hommik tuleb, aga öö tuleb ka! Kui tahate küsida, küsige, tulge uuesti tagasi!”
13 Ennustus Araabia kohta: Ööbige Araabia tihnikuis, dedanlaste karavan!
14 Minge vastu janustele, viige neile vett! Teemamaa elanikud, astuge oma leivaga põgenike ligi!
15 Sest nad põgenevad mõõkade eest, paljastatud mõõga eest, vinnastatud ammu eest ja sõja raskuste eest.
16 Sest Issand ütles mulle nõnda: „Veel aasta, palgalise aastate sarnaselt, ja kõik Keedari hiilgus on kadunud.
17 Jääk ammumeeste arvust, Keedari kangelaste arvust jääb väheseks. Jah, Issand, Iisraeli Jumal, on rääkinud.”
Jesaja 22
1 Ennustus Nägemuseoru kohta: Mis sul siis nüüd on, et oled tervenisti läinud katustele,
2 sa kärarikas, rahutu linn, ülemeelik linnake? Su tapetuid ei tapeta mõõgaga ega sure nad sõjas.
3 Kõik su juhid põgenevad üheskoos, võetakse vangi ammutagi. Kõik, kes su omadest leitakse, võetakse üheskoos vangi, kuigi põgenevad kaugele.
4 Seepärast ma ütlen: Ärge vaadake mind, ma nutan kibedasti; ärge kippuge mind trööstima mu rahva tütre julma kohtlemise pärast!
5 Sest Jumalal, vägede Issandal, on Nägemuseorus jahmatuse, tallamise ja segaduse päev: müüride murdmine ja hädakisa mägedeni.
6 Eelam võtab nooletupe, sõjavankrite vooris on mehed ja ratsanikud, ja Kiir vabastab kilbi kattest.
7 Su ilusad orud täituvad vankritega ja ratsanikud asuvad otse väravate vastas.
8 Ta võtab ära Juuda kaitse ja sel päeval sa vaatad relvade poole Metsakojas.
9 Te näete, et Taaveti linnas on palju müürimurde, ja te kogute Alatiiki vett.
10 Te loete üle Jeruusalemma kojad ja kisute kodasid maha, et kindlustada müüri.
11 Ja te teete müüride vahele mahuti Vanatiigi vee jaoks. Aga te ei vaata selle poole, kes seda teeb, ega näe, kes seda ammu valmistas.
12 Jah, Jumal, vägede Issand, kutsub sel päeval nutma ja leinama, pead pügama ja kotiriiet ülle võtma.
13 Aga vaata, siis on lust ja rõõm: härgade tapp ja lammaste veristus, süüakse liha ja juuakse veini. „Söögem ja joogem, sest homme me sureme!”
14 Kuid vägede Issand on mulle kõrva ilmutanud: Tõesti, seda süüd ei lepitata teile surmani, ütleb Jumal, vägede Issand.
15 Nõnda ütleb Jumal, vägede Issand: Tule, mine selle valitseja juurde, Sebna juurde, kes on kojaülemaks, ja ütle:
16 „Mis sul siin asja on ja kes sul siin on, et sa siin raiud enesele hauda, raiud oma haua kõrgele, uuristad enesele elamu kaljusse?
17 Vaata, Issand viskab sind kaares kaugele vägeva mehe viskega, ja haarates sinust kõvasti kinni,
18 mässib ta sind koguni keraks ning virutab kui palli igati laiale maale: seal sa sured ja sinna jäävad su toredad vankrid, sina, oma isanda koja häbi.”
19 Mina tõukan sinu su ametist, ja sind aetakse ära su kohalt.
20 Ja sel päeval kutsun ma oma sulase Eljakimi, Hilkija poja,
21 panen temale selga sinu kuue, kinnitan talle vööle sinu vöö ja annan tema kätte sinu valitsuse: tema saab siis isandaks Jeruusalemma elanikele ja Juuda soole.
22 Ja ma panen Taaveti koja võtme temale õlale: tema avab ja ükski ei sule, tema suleb ja ükski ei ava.
23 Mina löön ta nagu varna kindlasse kohta ja ta saab aujärjeks oma isa soole.
24 Tema külge riputatakse kogu ta isa soo koorem: võrsed ja lehed, kõik väiksed asjadki, kausikestest kuni igasuguste kruusideni.
25 Siis, ütleb vägede Issand, annab järele kindlasse kohta löödud varn: see murdub ja langeb, ja koorem, mis selle küljes oli, puruneb. Jah, Issand on rääkinud.
Jesaja 23
1 Ennustus Tüürose kohta: Ulguge, Tarsise laevad, sest teie varjupaik hävitatakse! Kui nad tulevad kittide maalt, saab see neile teatavaks.
2 Vaikima peab rannarahvas, Siidoni kaupmees, kelle saadik sõidab merd.
3 Suurtel vetel oli Siihori külv ja Niiluse lõikus, temast sai rahvaste turg.
4 Häbene, Siidon, sa tugev linn, sest meri kõneleb: „Ma pole olnud lapsevaevas ega ole sünnitanud; ma pole kasvatanud noori mehi ega ole lasknud sirguda neitseid.”
5 Kui Egiptuses sellest kuuldakse, siis nad värisevad nagu kuuldusest Tüürosegi kohta.
6 Tõtake Tarsisesse! Ulguge, rannarahvas!
7 On see teie rõõmus linn, mille algus on muistses ajas, keda jalad kandsid kaugele võõrana elama?
8 Kes on seda otsustanud kroonide jagaja Tüürose kohta, kelle kaupmehed on vürstid, kelle kaubitsejad on kõige auväärsemad maa peal?
9 Vägede Issand on otsustanud teotada kogu toreduse kõrkust, alandada kõiki auväärseid maal.
10 Käi oma maa läbi, Tarsise tütar, otsekui Niilus! Vööd ei ole enam!
11 Tema sirutab käe mere kohale, paneb kuningriigid värisema – Issand annab käsu Kaanani kohta ta kindluste hävitamiseks.
12 Ta ütleb: „Ära ole enam ülemeelik, kurjasti koheldud neitsi, Siidoni tütar! Tõuse, siirdu kittide juurde, aga sealgi ei ole sul rahu!”
13 Vaata kittide maad! See on rahvas, keda ei olnud olemas, kes on siidonlaste rajatud: nemad püstitasid tema vahitornid, linnad ja paleed – tema teeb selle varemeiks.
14 Ulguge, Tarsise laevad, sest teie kindlus on hävitatud!
15 Ja sel ajal unustatakse Tüüros seitsmekümneks aastaks, ühe kuninga elupäevadeks. Seitsmekümne aasta pärast sünnib Tüürosega nagu hoora laulus:
16 „Võta kannel, käi linnas ringi, sa unustatud hoor! Mängi ilusasti, laula usinasti, et sind meelde tuletataks!”
17 Seitsmekümne aasta pärast katsub Issand Tüürost ja see saab jälle hoorapalgale ning teeb hooratööd kõigi maailma kuningriikidega maa peal.
18 Aga tema tulu ja hoorapalk on pühitsetud Issandale; seda ei kuhjata ega talletata, sest see tulu saab neile, kes elavad Issanda ees, külluslikuks toiduseks ja kauneiks kehakatteiks.”
2. Korintose 11
1 Oh et te salliksite ometi pisut minu rumalust! Te ju sallite mind!
2 Sest ma olen kiivas teie pärast jumaliku kiivusega, kuna ma olen teid kihlanud üheleainsale mehele, et teid puhta neitsina esitada Kristusele.
3 Ma kardan aga, et nõnda nagu madu pettis Eevat oma kurikavaluses, nii rikutakse ka teie lihtne ja puhas Kristusest arusaamise võime.
4 Sest kui keegi tuleb ja kuulutab mingit teist Jeesust, keda meie ei ole kuulutanud, või kui te saate teise vaimu, keda te ei ole saanud, või teise evangeeliumi, mida te ei ole vastu võtnud, siis te sallite seda küll.
5 Ma arvan ometi, et mina ei ole milleski kehvem neist „ülivõrratuist apostleist”.
6 Kui ma olengi koolitamata kõnekunstis, ei ole ma seda tunnetuses, mille me oleme teile alati kõiges teatavaks teinud.
7 Kas ma olen teinud pattu, kui ma ennast alandasin, et teid ülendataks, ja kuulutasin teile Jumala evangeeliumi päris muidu?
8 Teisi kogudusi ma riisusin neilt palka võttes, et teenida teid,
9 ja kui ma tundsingi teie juures olles puudust, ei olnud ma kellelegi vaevaks, sest mis mul puudu jäi, seda leevendasid vennad, kes tulid Makedooniast. Ja ma olen kõigiti püüdnud mitte olla teile koormaks ning püüan edaspidigi.
10 Nii tõesti kui Kristuse tõde on minus, ei vaigistata seda mu kiitlemist Ahhaia maakohtades.
11 Miks? Kas ma siis teid ei armasta? Küll Jumal teab!
12 Aga nagu ma praegu ei võta midagi teie käest, nii ma teen ka edaspidi, et kõrvaldada neil valevendadel mis tahes võimalus kiidelda ja väita endid olevat niisugused nagu meie.
13 Sest niisugused inimesed on valeapostlid, petised töötegijad, kes on moondanud ennast Kristuse apostleiks.
14 Ja see ei ole ime, sest saatan ise moondab ennast valguse ingliks.
15 Seepärast ei ole midagi erilist, kui ka tema teenrid endid moondavad õiguse teenriteks. Nende eluots tuleb nende tegude järgi!