Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 253

Esmaspäev, 09. september 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Js 24
  • Js 25
  • Js 26
  • 2Kr 11:16-33
  • Ps 106:32-39

Psalm 106
32  Nad vihastasid teda Meriba vee ääres, nõnda et Mooseski sai kannatada nende pärast. 
33  Sest nad tegid ta meele väga kibedaks, nõnda et ta huultele tulid mõtlemata sõnad. 
34  Nad ei hävitanud rahvaid, keda Issand oli neid käskinud hävitada, 
35  vaid nad segasid endid paganarahvastega ning õppisid nende tegusid. 
36  Nad teenisid nende ebajumalaid ja need said neile püüniseks. 
37  Nad ohverdasid oma poegi ja tütreid kurjadele vaimudele 
38  ja valasid süüta verd, oma poegade ja tütarde verd, mida nad ohverdasid Kaanani ebajumalaile. Ja maa reostati veresüüga. 
39  Ja nad rüvetusid oma tegudest ning hoorasid oma eluviisidega. 

Jesaja 24
1  Vaata, Issand laastab maa ja rüüstab selle, paiskab segi selle pinna ja pillutab elanikud. 
2  Ja nagu rahvaga, nõnda sünnib preestriga, nagu sulasega, nõnda ta isandaga, nagu teenijaga, nõnda ta emandaga, nagu ostjaga, nõnda müüjaga, nagu laenuandjaga, nõnda laenajaga, nagu võlausaldajaga, nõnda võlgnikuga. 
3  Maa laastatakse täiesti ja riisutakse sootuks, sest Issand on öelnud selle sõna. 
4  Maa leinab, laostub, ilmamaa närbub, laostub, maa rahva ülikud rammestuvad. 
5  Maa on rüvetunud oma elanike all, sest need on üle astunud Seadusest, muutnud seadlusi, murdnud igavese lepingu. 
6  Seepärast neelab needus maa ja selle elanikud peavad kandma oma süüd; seepärast kahaneb maa elanike hulk ja vähe inimesi jääb järele. 
7  Vein leinab, viinapuu kuivab, ägavad kõik, kes olid südamest rõõmsad. 
8  Lõpeb trummide lõbu, lakkab hõiskajate lärm, kaob kandle rõõm. 
9  Enam ei jooda lauldes veini, vägijook on joojale kibe. 
10  Tühi linn purustatakse, kõik kojad suletakse, sissepääsu ei ole. 
11  Tänavail karjutakse veini järele, kõik rõõm kaob, maa lust lahkub. 
12  Linna jääb häving ja värav taotakse puruks. 
13  Sest nõnda peab sündima keset maad, rahvaste keskel, otsekui õlipuu raputus, otsekui järelnoppimine pärast viinamarjalõikuse lõppu. 
14  Need seal tõstavad häält, rõkatavad rõõmust, Issanda ülevuse tõttu hõiskavad lääne poolt: 
15  „Seepärast austage ka ida pool Issandat, mere saartel Issanda, Iisraeli Jumala nime.” 
16  Maa äärest kuuleme kiituslaule: „Austus õigele!” Aga mina ütlen: Kadu mulle, kadu mulle! Häda mulle, petised petavad, jah, petised petavad petise kombel! 
17  Pelg, püügiauk ja püüdepael on su ees, maa elanik. 
18  Kes siis põgeneb peletushüüu eest, langeb püügiauku; aga kes tuleb püügiaugust välja, selle püüab püüdepael. Sest kõrguse luugid avanevad ja maa alused vappuvad. 
19  Maa põrub põrmuks, maa lõheneb lõhki, maa kõigub kõvasti. 
20  Maa vaarub tugevasti, joobnu sarnaselt, ja vangub otsekui vahionn. Tema üleastumine lasub raskesti ta peal, ta langeb ega tõuse enam. 
21  Sel päeval nuhtleb Issand kõrguse väehulki kõrgel ja maa kuningaid maa peal. 
22  Need kogutakse kokku, kogutakse vangidena auku, suletakse vangitorni ja hulga aja pärast nuheldakse neid. 
23  Siis on kuul häbi ja päike häbeneb, sest vägede Issand on kuningas Siioni mäel ja Jeruusalemmas, ja tema vanemate ees paistab auhiilgus. 

Jesaja 25
1  Issand, sina oled mu Jumal, ma tahan sind ülistada, su nime kiita, sest sa oled teinud imet, su otsused muistsest ajast on õiged ja kindlad. 
2  Sest sa tegid linna kivivaremeks ja kindlustatud linna rusuhunnikuks. Võõraste kants ei ole enam linn, seda ei ehitata iialgi üles. 
3  Seepärast austab sind vägev rahvas, aga julmade paganate linnad kardavad sind. 
4  Sest sa oled kindluseks viletsale ja pelgupaigaks vaesele ta kitsikuses, ulualuseks raju eest, varjuks palavuse eest; on ju julmade viha otsekui raju, mis raputab müüri, 
5  otsekui lõõsk põuaajal. Sina vaigistad võõraste möllu, otsekui palavus pilve varjus vaikib julmade võidulaul. 
6  Ja vägede Issand valmistab sellel mäel kõigile rahvaile võõruspeo rammusate roogadega, võõruspeo laagerdatud veiniga, üdirammusate roogadega, pärmi pealt selitatud veiniga. 
7  Ta hävitab sel mäel loori, mis looritab kõiki rahvaid, ja katte, mis katab kõiki paganaid. 
8  Ta neelab surma ära igaveseks ajaks. Ja Issand Jumal pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt. Jah, Issand on rääkinud! 
9  Ja sel päeval öeldakse: „Vaata, see on meie Jumal, keda me ootasime, et ta meid päästaks. See on Issand, keda me ootasime, hõisakem ja tundkem rõõmu tema päästest, 
10  sest Issanda käsi viibib sellel mäel.” Aga Moab tallatakse maha ta omas paigas, otsekui tallataks õlekubu virtsalompi. 
11  Ja kui ta selle sees sirutab oma käsi otsekui ujuja ujudes, alandatakse ta suurelisus ikkagi, hoolimata ta käte kunstist. 
12  Jah, kindel linn, ta laseb langeda su kaitsvad müürid, alandab, paiskab maha põrmu. 

Jesaja 26
1  Sel päeval lauldakse Juudamaal seda laulu: Meil on tugev linn, pääste on pandud müürideks ja kaitsevalliks. 
2  Avage väravad, et saaks sisse minna õige rahvas, kes püsib usus! 
3  Kindlameelsele sa hoiad rahu, rahu, sest ta loodab sinu peale. 
4  Lootke alati Issanda peale, sest Issand Jumal on igavene kalju. 
5  Sest tema langetab need, kes elavad kõrgel, ligipääsmatu linna; ta alandab seda, alandab maani, paiskab põrmu. 
6  Seda tallab jalg, õnnetute jalad, viletsate sammud. 
7  Õigete tee on tasane, sina sillutad siledaks õigete raja. 
8  Issand! Me ootame sind ka su kohtumõistmiste teel, hing igatseb su nime ja su mälestust. 
9  Mu hing igatseb sind öösel, vaimgi mu sees otsib sind, sest kui sinu kohtumõistmised tabavad maad, õpivad ilmamaa elanikud õiglust. 
10  Leiab aga õel armu, ei õpi ta õiglust, õigusemaalgi teeb ta ülekohut ega näe Issanda kõrgust. 
11  Issand, sinu käsi on tõstetud kõrgele, aga nad ei näe seda. Nähku nad siis su püha viha rahva pärast ja häbenegu! Jah, neelaku neid tuli kui sinu vaenlasi! 
12  Issand, sina saadad meile rahu, sest kõik meie teodki oled sina teinud. 
13  Issand, meie Jumal! Meid on valitsenud muud isandad peale sinu – me kiidame üksnes sind, sinu nime. 
14  Surnud ei ärka ellu, kadunud ei tõuse üles. Sest sina nuhtlesid neid ja hävitasid nad ning kaotasid neist iga mälestuse. 
15  Sina oled lisanud rahvast, Issand, oled lisanud rahvast, oled näidanud oma au, oled laiendanud kõik maa piirid. 
16  Issand, nad otsisid sind kitsikuses, sosistasid lausumisi, kui sina neid karistasid. 
17  Otsekui lapseootel olija, kel sünnitus ligineb, vaevleb ja kisendab oma valudes, nõnda olime meiegi sinu ees, Issand. 
18  Me olime lapseootel, vaevlesime, aga otsekui oleksime sünnitanud tuult: päästet me maale ei toonud ja ilmamaa elanikke ei sündinud. 
19  Aga sinu surnud ärkavad ellu, minu laibad tõusevad üles. Ärgake ja hõisake, põrmus lamajad! Sest sinu kaste on valguse kaste ja maa paiskab välja kadunud. 
20  Tule, mu rahvas, mine oma kambritesse ja sule uksed enese tagant, peitu üürikeseks ajaks, kuni raev möödub. 
21  Sest vaata, Issand väljub oma asupaigast nuhtlema maa elanikke nende ülekohtu pärast. Siis paljastab maa oma veresüü ega kata enam neid, kes ta peal on tapetud. 

2. Korintose 11
16  Taas ma ütlen: Ärgu keegi arvaku mind rumala olevat! Ja kui ometi, siis võtke mind vastu kui rumalat, et ka mina võiksin pisut kiidelda. 
17  Mida ma nüüd räägin, seda ma ei räägi kui Issandalt saadut, vaid otsekui rumaluses, olles kindel, et mul on õigus kiitlemiseks. 
18  Aga et paljud kiitlevad lihaliku loomuse poolest, siis kiitlen minagi. 
19  Te sallite meeleldi rumalust, olles ise arukad. 
20  Te ju sallite, kui keegi teid orjastab, kui keegi teid paljaks sööb, kui keegi teid koorib, kui keegi ülbitseb, kui keegi lööb teid näkku. 
21  Häbi pärast tunnistan, et meie oleme olnud liiga nõdrad.Mida aga keegi söandab – ma räägin rumaluses -, seda söandan minagi. 
22  Nemad on heebrea mehed. Mina ka. Nemad on Iisraeli lapsed. Mina ka. Nemad on Aabrahami sugu. Mina ka. 
23  Nemad on Kristuse teenrid. Ma räägin pööraselt – mina olen rohkem. Ma olen palju rohkem vaeva näinud, palju rohkem vangis olnud, saanud palju enam hoope, tihti olnud surmasuus. 
24  Ma olen juutide käest viis korda saanud ühe hoobi vähem kui nelikümmend, 
25  mind on kolm korda keppidega pekstud, üks kord püütud kividega surnuks visata, kolm korda olen üle elanud laevahuku, terve öö ja päeva olen olnud veevoogudes; 
26  tihti olen olnud teekondadel, ohus jõgedel, ohus teeröövlite käes, ohus oma rahva seas, ohus paganate seas, ohus linnades, ohus kõrbes, ohus merel, ohus valevendade käes, 
27  töös ja vaevas, tihti valvamises, näljas ja janus, tihti paastumises, külmas ja alasti; 
28  peale kõige muu päevast päeva rahva kokkuvool minu juurde, mure kõigi koguduste pärast. 
29  Kes on nõder, ja mina ei oleks nõder? Keda kiusatakse, ja mina ei süttiks? 
30  Kui tuleb kiidelda, siis ma kiitlen oma nõtruse üle. 
31  Jumal ja meie Issanda Jeesuse Kristuse Isa, kes olgu kiidetud igavesti, teab, et ma ei valeta. 
32  Damaskuses valvas kuningas Aretase ametimees damasklaste linna, et mind kinni võtta, 
33  ja mind lasti korviga läbi müüriakna alla ning ma pääsesin tema käest.