Psalm 108
1 Taaveti laul ja lugu.
2 Kindel on mu süda, oh Jumal! Ma tahan laulda ja mängida, samuti mu au.
3 Virgu, naabel, virgu, kannel, ma äratan üles koidu!
4 Issand, ma tahan sind tänada rahvaste seas, ja tahan sulle mängida rahvahõimude keskel.
5 Sest suur kuni taevasteni on sinu heldus ja kuni ülemate pilvedeni sinu ustavus.
Jesaja 43
1 Aga nõnda ütleb nüüd Issand, kes sind, Jaakob, on loonud, ja kes sind, Iisrael, on kujundanud: Ära karda, sest ma olen sind lunastanud, ma olen sind nimepidi kutsunud, sa oled minu päralt!
2 Kui sa lähed läbi vee, siis olen mina sinuga, ja kui sa lähed läbi jõgede, siis ei uputa need sind; kui sa käid tules, siis sa ei põle ja leek ei kõrveta sind.
3 Sest mina olen Issand, su Jumal, Iisraeli Püha, su Päästja; su lunahinnaks ma annan Egiptuse, sinu asemel Etioopia ja Seba.
4 Et sa mu silmis oled kallis ja auline ja et ma sind armastan, siis annan ma sinu asemel inimesi ja su hinge eest rahvaid.
5 Ära karda, sest mina olen sinuga, ma toon su soo päikesetõusu poolt ja ma kogun sind päikeseloojaku poolt.
6 Ma ütlen põhjamaale: Anna! ja lõunamaale: Ära keela! Too mu pojad kaugelt ja mu tütred maailma äärest,
7 kõik, keda nimetatakse minu nimega ja keda ma oma auks olen loonud, kujundanud ning valmis teinud!
8 Too välja pime rahvas, kellel siiski on silmad, ja kurdid, kellel siiski on kõrvad!
9 Kõik paganad on kogunenud ühte ja rahvad on kokku tulnud. Kes neist saaks jutustada niisuguseid asju ja kuulutada meile endisi sündmusi? Toogu nad oma tunnistajad ja õigustagu endid, las need kuulda ning öelda: „See on tõsi!”
10 Teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, ja minu sulane, kelle ma olen valinud, et te teaksite, usuksite minusse ja mõistaksite, et mina olen see: enne mind ei ole olnud ühtegi jumalat ega tule ühtegi pärast mind.
11 Mina, mina olen Issand, ei ole muud päästjat kui mina.
12 Mina olen teatavaks teinud, päästnud ja kuulutanud, aga mitte mõni võõras teie hulgas; teie olete minu tunnistajad, ütleb Issand, et mina olen Jumal.
13 Ka edaspidi olen ma seesama ja ükski ei päästa minu käest. Mina teen, ja kes saaks seda takistada?
14 Nõnda ütleb Issand, teie lunastaja, Iisraeli Püha: teie pärast ma läkitan Paabelisse, ja toon alla kõik põgenikud, ka kaldealased, käratsedes laevadesse.
15 Mina, Issand, olen teie Püha, mina, Iisraeli Looja, olen teie kuningas.
16 Nõnda ütleb Issand, kes tegi tee merre ja jalgraja võimsasse vette,
17 kes tõi välja vankrid ja hobused, väe ja vägevad mehed; need lamavad üheskoos ega tõuse enam, nad on vaibunud, kustunud otsekui taht.
18 Ärge tuletage meelde endisi asju ja ärge pange tähele, mis muiste on sündinud.
19 Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka? Ma teen kõrbessegi tee, tühjale maale jõed.
20 Mind austavad metsloomad, šaakalid ja jaanalinnud, sest ma annan kõrbes vett, jõgesid tühjal maal, et joota oma valitud rahvast.
21 Rahvas, kelle ma enesele olen valmistanud, peab jutustama minu kiidetavusest.
22 Aga ei ole sina, Jaakob, mind kutsunud, ei ole sina, Iisrael, minu pärast vaeva näinud.
23 Sina ei ole mulle toonud oma põletusohvrite lambaid ega ole mind austanud oma tapaohvritega; mina ei ole sind pannud orjama roaohvriga ega ole vaevanud viirukiga.
24 Sina ei ole mulle ostnud raha eest kalmuseid ega ole mind küllastanud oma tapaohvrite rasvaga, vaid sa oled mulle tüli teinud oma pattudega, oled mind vaevanud oma süütegudega.
25 Mina, mina olen see, kes kustutab su üleastumised iseenese pärast ega pea meeles su patte.
26 Tuleta mulle meelde, käigem isekeskis kohut, räägi sina, et sa võiksid õigeks saada.
27 Su esiisa tegi pattu ja su eestkõnelejad astusid üles mu vastu.
28 Seepärast ma teotasin pühamu vürste, jätsin Jaakobi hävima ja Iisraeli laimualuseks.
Jesaja 44
1 Nüüd aga kuule, Jaakob, mu sulane, ja Iisrael, mu valitu!
2 Nõnda ütleb Issand, sinu Looja, emaihus valmistaja, sinu aitaja: Ära karda, mu sulane Jaakob, ja Jesurun, mu valitu!
3 Sest ma valan janusele vett ja kuivale voogusid; ma valan sinu soo peale oma Vaimu ja su järglaste peale oma õnnistuse,
4 et nad võrsuksid kui roogude vahel, otsekui remmelgad veeojade ääres.
5 Üks ütleb: „Mina kuulun Issandale”, teine nimetab ennast Jaakobi nimega, kolmas kirjutab oma käe peale: „Issanda oma” ja võtab enesele aunimeks Iisrael.
6 Nõnda ütleb Issand, Iisraeli kuningas, ja tema lunastaja, vägede Issand: Mina olen esimene ja viimane, ja ei ole muud Jumalat kui mina.
7 Kes on minu sarnane? See hüüdku, jutustagu sellest ja kandku mulle ette! Sest ajast kui ma seadsin muistse rahva ja tulevased sündmused, jutustagu nad neile sellest, mis on tulemas.
8 Ärge värisege ja ärge kartke! Kas ma ei ole sulle juba ammu kuulutanud ja teatavaks teinud? Teie olete mu tunnistajad. Kas on muud Jumalat kui mina? Ei, muud kaljut ei ole, mina küll ei tea!
9 Nikerdatud kujude valmistajad on kõik tühised ja nende lemmikud ei suuda aidata; nende tunnistajad ise ei näe ega tea, et nad peaksid häbenema.
10 Kes küll peakski valmistama jumala ja valama kuju, millest ei ole kasu?
11 Vaata, kõik selle austajad jäävad häbisse ja sepistajad ise on ainult inimesed; las nad kõik tulevad kokku, astuvad ette: nad hakkavad üheskoos värisema ja häbenema!
12 Sepp taob rauast tööriista ja töötleb ääsil, vormib vasaratega ja taob oma käsivarre jõul; temalgi tuleb nälg ja ta jõud kaob; kui ta vett ei joo, siis ta väsib.
13 Puusepp pingutab mõõdunööri, tähistab kriidiga, voolib kaabitsatega, märgib sirkliga ja valmistab mehesarnase kuju, ilusa inimese taolise, et see asuks kojas.
14 Ta raiub enesele seedreid; ta valib raudtamme või tamme ja laseb metsapuude hulgas oma tarbeks tugevaks kasvada; ta istutab loorberipuu, vihm kasvatab selle suureks
15 ja sellest saab inimesele kütet: ta võtab seda enese soojendamiseks, samuti süütab ta selle, et leiba küpsetada; kuid ta valmistab sellest ka jumala ja kummardab seda, ta teeb sellest nikerdatud kuju ja põlvitab selle ette.
16 Osa sellest ta põletab tules; ta sööb süte pealt liha: küpsetab prae ja sööb kõhu täis, soojendab siis ennast ja ütleb: „Küll on hea, mul on soe, ma tunnen tulepaistest mõnu!”
17 Aga selle jäänusest teeb ta jumala, oma nikerdatud kuju, põlvitab selle ette ja kummardab, palvetab selle poole ning ütleb: „Päästa mind, sest sina oled mu jumal!”
18 Nad ei tea ega taipa midagi, sest nende silmad on nägemiseks ja südamed mõistmiseks suletud.
19 Ükski ei võta südamesse, ei ole tal teadmist ega taipu, et ta mõtleks: osa sellest olen põletanud tules, samuti olen selle süte peal küpsetanud leiba, praadinud liha ja söönud, ja nüüd peaksin ma selle jäänusest valmistama jäleduse, põlvitama puutüki ette!
20 Kes tuhka taga ajab, seda eksitab petetud süda, see ei suuda päästa oma hinge ega mõtle: Kas ei ole viimaks pettus mu paremas käes?
21 Tuleta seda meelde, Jaakob, ja sina, Iisrael, sest sa oled mu sulane: mina olen su valmistanud, sa oled mu sulane: Iisrael, ma ei unusta sind!
22 Ma kaotan su üleastumised nagu pilved ja su patud nagu pilvituse. Pöördu minu poole, sest ma lunastan sinu!
23 Hõisake, taevad, et Issand seda teeb, hüüdke, maa sügavused, rõkatage rõõmust, mäed, metsad ja kõik metsapuud, et Issand lunastab Jaakobi ja ilmutab Iisraelis oma au!
Galaatia 3
26 Nüüd te olete kõik usu kaudu Jumala lapsed Kristuses Jeesuses,
27 sest kõik, kes te olete Kristusesse ristitud, olete Kristusega rõivastatud.
28 Ei ole siin juuti ega kreeklast, ei ole siin orja ega vaba, ei ole siin meest ega naist, sest te kõik olete üks Kristuses Jeesuses.
29 Kui te olete aga Kristuse päralt, siis te olete järelikult Aabrahami sugu ja pärijad tõotuse järgi.
Galaatia 4
1 Ma tahan öelda: Niikaua kui pärija on väeti laps, ei erine ta milleski orjast, ehkki ta on kõige isand,
2 vaid ta on eestkostjate ja majapidajate meelevalla all kuni isa määratud tähtajani.
3 Nõnda on ka meiega: kui me olime väetid lapsed, siis olime orjuses maailma algainete meelevalla all.
4 Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja, kes sündis naisest, sündis Seaduse alla,
5 lahti ostma seadusealuseid, et me saaksime pojaseisuse.
6 Et te olete aga pojad, siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu, kes hüüab: „Abba! Isa!”
7 Nõnda ei ole sa enam ori, vaid poeg, aga kui sa oled poeg, siis sa oled ka pärija Jumala kaudu.
8 Kuid siis, kui te ei teadnud midagi Jumalast, te orjasite neid, kes loomult ei olegi jumalad.
9 Nüüd aga, kui te olete Jumala ära tundnud – pigem küll on Jumal teid ära tundnud -, kuidas te pöördute jälle nõrkade ja viletsate algainete poole, mida te jälle uuesti tahate orjata?
10 Te peate päevi ja kuid ja aegu ja aastaid.
11 Ma kardan teie pärast, et ma olen asjata teie heaks vaeva näinud.
12 Saage, vennad, niisuguseks nagu mina, sest minagi olen nagu teie. Ma anun teid! Te ei ole mulle mingisugust ülekohut teinud.
13 Te ju teate, et ma esimesel korral kuulutasin teile evangeeliumi oma ihu nõtruses
14 ning teie võitsite kiusatuse ega põlastanud mind mu keha pärast ega sülitanud maha, vaid võtsite mu vastu nagu Jumala ingli, nagu Kristuse Jeesuse.
15 Kus on nüüd teie õndsakskiitmine? Ma ju tunnistan teile, et kui oleks olnud võimalik, siis te oleksite oma silmad välja kiskunud ja andnud minule.
16 Kas ma olen saanud teie vaenlaseks, rääkides teile tõtt?
17 Nemad ei lipitse teie ümber hea pärast, vaid nad tahavad teid tõrjuda eemale minust, et te innukalt lipitseksite nende ümber.
18 Alati on hea olla innukas hea suhtes, mitte ainult siis, kui mina teie juures olen.
19 Mu lapsed, kelle pärast ma olen jälle lapsevaevas, kuni Kristus teie sees saab kuju!
20 Küll ma tahaksin nüüd olla teie juures ja muuta oma häältki, sest ma olen teie pärast nõutu.