Psalm 128
1 Palveteekonna laul. Õnnis on igaüks, kes kardab Issandat, kes käib tema teedel.
2 Sa sööd siis oma käte vaevast, sa oled õnnis ja su käsi käib hästi.
3 Su naine on nagu viljakas viinapuu su maja nurgas; su pojad on nagu õlipuu võsud su laua ümber.
4 Vaata, nõnda õnnistatakse tõesti meest, kes kardab Issandat!
5 Issand õnnistagu sind Siionist ja saagu sa näha Jeruusalemma head põlve kogu oma eluaja!
6 Ja saagu sa näha oma laste lapsi! Rahu Iisraelile!
Jaakobuse 2
1 Mu vennad, ärgu olgu teie usk meie kirkuse Issandasse Jeesusesse Kristusesse ühendatud vahetegemisega inimeste vahel!
2 Kui teie kogunemisele astub sisse kuldsõrmustega mees säravas rõivas ja astub sisse ka vaene räpases rõivas
3 ning teie pöördute särava rõiva kandja poole ja ütlete talle: „Sina istu siia paremale kohale!”, vaesele aga: „Sina seisa seal!” või: „Istu siia mu jalajäri ette maha!” –
4 kas te siis ei ole mõttes vahet teinud ja saanud erapoolikuiks kohtumõistjaiks?
5 Kuulge, mu armsad vennad, eks ole Jumal selle maailma vaesed valinud saama usu läbi rikasteks ja pärima kuningriiki, mille ta on tõotanud neile, kes teda armastavad?
6 Teie aga olete häbistanud vaest! Eks just rikkad rõhu teid ja eks just nemad vea teid kohtuisse?
7 Eks just nemad teota seda kaunist nime, mis on nimetatud teie üle?
8 Te teete hästi, kui te tõepoolest täidate kuninglikku seadust kirjasõna järgi: „Armasta oma ligimest nagu iseennast!”
9 Aga kui te soosite ühte rohkem kui teist, siis te teete pattu ja Seadus tunnistab teid üleastujaiks.
10 Sest igaüks, kes peab kinni kogu Seadusest, aga vääratab ühesainsas asjas, on süüdi kõige suhtes.
11 Sest see, kes ütles: „Sa ei tohi rikkuda abielu!”, ütles ka: „Sa ei tohi tappa!” Kui sa ei riku küll abielu, ent tapad, siis sa oled Seadusest üle astunud.
12 Nõnda siis rääkige ja nõnda siis tehke nagu need, kelle üle kord mõistetakse kohut vabaduse seaduse järgi.
13 Sest kohus on halastamatu selle suhtes, kes ise ei ole halastanud, kuid halastus kiidab end kohtust kõrgemaks.
14 Mu vennad, mis on sellest kasu, kui keegi ütleb: „Mul on usk!”, aga tegusid tal ei ole? Kas see usk suudab teda päästa?
15 Kui mõni vend või õde oleks alasti ja neil oleks puudu igapäevasest toidusest
16 ning keegi teist ütleks neile: „Minge rahuga! Soojendage end ja sööge kõhud täis!”, aga te ei annaks neile ihu jaoks hädavajalikku – mis oleks sellest kasu?
17 Nõnda on ka usuga: kui sel ei ole tegusid, siis on see iseenesest surnud.
18 Aga mõni võib öelda: „Sinul on usk, aga minul on teod.” Näita mulle oma usku lahus tegudest ja mina näitan sulle usku oma tegudega.
19 Sina usud, et Jumal on üksainus. Seda sa teed hästi, ka kurjad vaimud usuvad seda ja värisevad hirmust.
20 Kas sa suudad mõista, sa tühine inimene, et usk on ilma tegudeta surnud?
21 Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegude järgi, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile?
22 Sa näed, et usk käis ta tegudega kaasas ja sai täiuslikuks tegude kaudu.
23 Nii läks täide kirjasõna, mis ütleb: „Aabraham uskus Jumalat ja see arvati talle õiguseks ning teda hüüti Jumala sõbraks.”
24 Näete siis, et inimene mõistetakse õigeks tegude järgi ja mitte ainult usust.
25 Ja eks nõndasamuti mõistetud ka hoor Raahab õigeks tegude järgi, kui ta andis maakuulajaile peavarju ja saatis nad siis ära teist teed mööda?
26 Sest nii nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda on surnud ka usk ilma tegudeta.
Hesekiel 33
21 Ja meie vangipõlve kaheteistkümnendal aastal, kümnenda kuu viiendal päeval tuli mu juurde põgenik Jeruusalemmast ja ütles: „Linn on vallutatud!”
22 Aga Issanda käsi oli tulnud mu peale õhtul, enne kui põgenik tuli, ja ta oli avanud mu suu, enne kui too jõudis hommikul mu juurde. Nõnda avati mu suu ja ma ei olnud enam tumm.
23 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
24 „Inimesepoeg! Need, kes elavad neis laastatud paigus Iisraeli maal, räägivad ja ütlevad: „Aabraham oli ainult üksinda ja ta päris maa; meid aga on palju, maa on antud meile pärandiks.”
25 Seepärast ütle neile: Nõnda ütleb Issand Jumal: Te sööte liha verega, tõstate oma silmad oma ebajumalate poole ja valate verd; ja teie peaksite pärima maa?
26 Te seisate oma mõõga najal, teete jäledust ja rüvetate igaüks oma ligimese naist; ja teie peaksite pärima maa?
27 Ütle neile nii: Nõnda ütleb Issand Jumal: Nii tõesti kui ma elan, langevad need, kes on laastatud paigus, mõõga läbi, ja need, kes on lagedal väljal, annan ma metsalistele toiduks, ja need, kes on varjupaikades ja koobastes, surevad katku.
28 Ja ma teen maa tühjaks ja lagedaks ning tema kõrgil vägevusel on lõpp; Iisraeli mäed jäävad lagedaks ja ükski ei käi seal.
29 Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma teen maa tühjaks ja lagedaks kõigi nende jäleduste pärast, mis nad on teinud.
30 Ja sina, inimesepoeg! Su rahva lapsed räägivad sinust seinte ääres ja kodade lävel ning ütlevad isekeskis üksteisele nõnda: „Tulge ometi ja kuulake, milline sõna nüüd tuleb Issandalt!”
31 Nad tulevad su juurde, nagu rahval on viisiks tulla, ja nad istuvad su ees nagu minu rahvas ja kuulevad su sõnu, aga nad ei tee nende järgi; sest neil on meelitused suus, nad teevad nende järgi ja nende süda ajab taga omakasu.
32 Ja vaata, sa oled neile nagu armastuslaul, ilus kõlalt ja kaunisti kanneldatud: nad kuulevad küll su sõnu, aga nad ei tee nende järgi.
33 Aga kui see täide läheb, vaata, see läheb täide, siis saavad nad teada, et nende keskel on olnud prohvet.”
Hesekiel 34
1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, kuuluta prohvetlikult Iisraeli karjastele, kuuluta prohvetlikult ja ütle neile karjastele: Nõnda ütleb Issand Jumal: Häda Iisraeli karjastele, kes karjatavad iseendid! Kas karjased ei peaks karjatama lambaid?
3 Te joote piima, katate endid villaga, tapate nuumloomi, aga lambaid te ei karjata.
4 Te ei kinnita nõtra, ei ravi haiget, ei seo haavatut, ei too tagasi eksinut ega otsi kadunut, vaid valitsete neid valjuse ja vägivallaga.
5 Ja nad on laiali pillatud, sest ei ole karjast; et nad on laiali pillatud, siis on nad saanud roaks kõigile metsloomadele.
6 Minu lambad ekslevad kõigil mägedel ja igal kõrgel künkal; üle kogu maa on mu lambad laiali pillatud ja ükski ei küsi ega otsi neid.
7 Seepärast, karjased, kuulge Issanda sõna:
8 Nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, tõesti, kuna mu lambaid riisutakse ja kuna mu lambad on roaks kõigile metsloomadele, sellepärast et ei ole karjast, ja kuna mu karjased ei hooli mu lammastest, vaid karjatavad iseendid, mitte minu lambaid,
9 kuulge seepärast, karjased, Issanda sõna:
10 Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma hakkan kimbutama karjaseid ja nõuan neilt oma lambaid ning teen lõpu nende lammaste karjatamisele, et karjased ei saaks enam karjatada iseendid. Ma päästan oma lambad nende suust ja need ei jää neile roaks.
11 Sest nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, mina ise otsin oma lambaid ja hoolitsen nende eest.
12 Otsekui karjane tunneb muret oma karja pärast, siis kui ta on oma laialipillatud lammaste keskel, nõnda tunnen mina muret oma lammaste pärast ja päästan need kõigist paigust, kuhu nad on pillutatud pilvisel ja pimedal päeval.
13 Ma viin nad välja rahvaste hulgast, kogun neid maadest ja toon nad nende oma maale; ja ma karjatan neid Iisraeli mägedel, veeojade ääres ja kõigis maa asustatud paigus.
14 Heal karjamaal karjatan ma neid ja Iisraeli kõrgetel mägedel on nende söödamaa; seal lebavad nad heal söödamaal ja käivad karjas rammusal karjamaal, Iisraeli mägedel.
15 Mina ise hoian oma lambaid ja mina viin nad hingama, ütleb Issand Jumal.
16 Ma otsin kadunut ja toon tagasi eksinu, ma seon haavatut ja kinnitan nõtra; aga lihava ja tugeva ma hävitan. Ma karjatan neid, nagu on õige.
17 Aga teie, mu lambad, nõnda ütleb Issand Jumal, vaadake, ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel, jäärade ja sikkude vahel.
18 Ons teil veel vähe heal karjamaal söömisest, et peate jalgadega tallama, mis teie karjamaast on järele jäänud? Ja selge vee joomisest, et peate jalgadega tegema ülejäägi sogaseks?
19 Ja minu lambad peaksid sööma, mida teie olete jalgadega tallanud, ja jooma, mida teie olete jalgadega sogaseks teinud?
20 Seepärast ütleb Issand Jumal neile nõnda: Vaata, mina ise mõistan kohut lihava lamba ja lahja lamba vahel.
21 Et te külje ja õlaga lükkate ning sarvedega puskate kõiki nõtru, kuni te olete need välja tõuganud,
22 siis ma tahan oma lambad päästa, et nad enam ei oleks saagiks, ja ma mõistan kohut lamba ja lamba vahel.
23 Ja ma panen neile üheainsa karjase, kes karjatab neid, oma sulase Taaveti. Tema hakkab neid karjatama ja on neile karjaseks.
24 Ja mina, Issand, olen neile Jumalaks, ja mu sulane Taavet on vürst nende keskel. Mina, Issand, olen rääkinud.
25 Ja ma teen nendega rahulepingu ning lõpetan maalt kurjad metsloomad, et nad võiksid kõrbes julgesti elada ja metsades magada.
26 Ja ma annan neile ja sellele, mis on ümber mu künka, õnnistuse, ja ma lasen vihma sadada omal ajal: need on õnnistuse vihmad.
27 Ja puu väljal kannab vilja ja maa annab saaki, ja nad võivad olla julged oma maal. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand, kui ma murran katki nende ikkepuud ja päästan nad orjastajate käest.
28 Ja nad ei ole enam paganaile saagiks ega söö neid metsloomad, vaid nad võivad elada julgesti, ilma et keegi neid peletaks.
29 Ja ma lasen neile tõusta istanduse, mis saab kuulsaks, ja neid ei võta enam nälg maal ega pea nad kandma paganate teotust.
30 Ja nad saavad tunda, et mina, Issand, nende Jumal, olen nendega ja et nemad, Iisraeli sugu, on mu rahvas, ütleb Issand Jumal.
31 Ja teie olete mu lambad, mu karjamaa kari, teie, inimesed. Mina olen teie Jumal, ütleb Issand Jumal.”
Hesekiel 35
1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 „Inimesepoeg, pööra oma pale Seiri mäestiku poole ja kuuluta sellele prohvetlikult
3 ning ütle temale: Nõnda ütleb Issand Jumal: Vaata, ma tulen sulle kallale, Seiri mäestik; ma sirutan oma käe su vastu ning teen sind tühjaks ja lagedaks.
4 Su linnad teen ma varemeiks ja sa jäädki lagedaks. Ja sa saad tunda, et mina olen Issand.
5 Et sa oled pidanud igavest viha ja oled andnud Iisraeli lapsed mõõga kätte nende õnnetuse ajal, lõpliku karistuse ajal,
6 siis seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, muudan ma sind vereks ja veri järgib sind; tõesti, sul on veresüüd ja veri järgib sind.
7 Ma teen Seiri mäestiku tühjaks ja lagedaks, ma hävitan sealt mineja ja tulija.
8 Ma täidan tema mäed mahalöödutega; su küngastel ja su orgudes ja kõigis su jäärakuis langevad mõõgaga mahalöödud.
9 Ma teen sind igavesti lagedaks ja su linnades ei elata enam. Ja te saate tunda, et mina olen Issand.
10 Et sa oled öelnud: „Mõlemad rahvad ja mõlemad maad on minu, me võtame need endile”, kuigi Issand oli seal,
11 siis seepärast, nii tõesti kui ma elan, ütleb Issand Jumal, talitan ma sinuga vastavalt su vihale ja agarusele, mida sa oma vihkamises osutasid nende vastu; ja ma tutvustan ennast neile, kui ma mõistan kohut sinu üle,
12 ja sa saad tunda, et mina olen Issand. Ma olen kuulnud kõiki su laimamisi, mis sa oled rääkinud Iisraeli mägede kohta, öeldes: „Need on tehtud lagedaks, antud meile roaks.”
13 Te olete suurustanud mu ees oma suuga ja olete karjunud mu vastu oma sõnu; ma olen seda kuulnud.
14 Nõnda ütleb Issand Jumal: Kogu maa rõõmuks teen ma su lagedaks.
15 Et sa rõõmustasid Iisraeli soo pärisosa pärast, kui see tehti lagedaks, siis talitan ma sinuga nõndasamuti: lagedaks saad sina, Seiri mäestik, ja kogu Edom. Ja nad saavad tunda, et mina olen Issand.