Psalm 139
17 Ent kui kallid on mulle sinu mõtted, oh Jumal! Kui väga suur on nende arv!
18 Kui ma hakkaksin neid ära lugema, oleks neid rohkem kui liiva. Kui ma ärkan, olen ma alles sinu juures.
19 Oh, et sa, Jumal, surmaksid õelad! Ja et minust taganeksid verevalajad,
20 kes sinust räägivad salalikult, kes silmakirjaks tõstavad häält, need sinu vaenlased!
21 Kas ma neid, kes sind vihkavad, Issand, ei peaks vihkama, ja kas ei peaks mulle olema tülkad need, kes tõusevad sinu vastu?
22 Täie vihaga ma vihkan neid, nad on saanud mu vaenlasteks.
23 Oh Jumal, uuri mind ja tunne ära mu süda! Katsu mind läbi ja tunne ära mu mõtted!
24 Vaata, kas ma olen valuteel ja juhata mind igavesele teele!
Sakarja 5
1 Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, seal oli lendav rullraamat.
2 Ja ta küsis minult: „Mida sa näed?” Ja mina vastasin: „Ma näen lendavat rullraamatut, kakskümmend küünart pikk ja kümme küünart lai.”
3 Siis ta ütles mulle: „See on needus, mis käib üle kogu maa. Sest ühelt poolt – kõik, kes on varastanud, saavad karistada, ja teiselt poolt – kõik, kes on valet vandunud, saavad karistada.
4 Mina olen lasknud selle välja tulla, ütleb vägede Issand, ja see tungib varga kotta ja selle kotta, kes valet vannub minu nimel; ja see jääb tema kotta ja hävitab selle, niihästi puud kui kivid.”
5 Siis ingel, kes minuga rääkis, astus ette ja ütles mulle: „Tõsta ometi silmad üles ja vaata, mis see on, mis välja tuleb?”
6 Aga minagi küsisin: „Mis see on?” Ja tema vastas: „See, mis välja tuleb, on vakk.” Ja ta ütles: „See on nende süü kogu maal.”
7 Ja vaata, tinakaas tõusis üles, ja vakas istus üks naine.
8 Ja tema ütles: „See on õelus.” Ja ta viskas selle vakka ning virutas tinakaane vaka suu peale.
9 Ja ma tõstsin silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, kaks naist tuli esile. Ja neil oli tuul tiibades, neil olid tiivad nagu haigru tiivad ja nad kandsid vaka üles maa ja taeva vahele.
10 Siis ma küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Kuhu nad selle vaka viivad?”
11 Ja ta vastas mulle: „Sinearimaale, et ehitada temale koda. Ja kui see on valmis, siis asetatakse ta sinna oma paika.”
Sakarja 6
1 Ja ma tõstsin jälle silmad üles ja vaatasin, ja ennäe, neli vankrit tuli välja kahe mäe vahelt; ja need mäed olid vaskmäed.
2 Esimese vankri ees olid punased hobused ja teise vankri ees olid mustad hobused;
3 kolmanda vankri ees olid valged hobused ja neljanda vankri ees olid tugevad kirjud hobused – vägevad kõik.
4 Ja ma võtsin sõna ning küsisin inglilt, kes minuga rääkis: „Mis need on, Issand?”
5 Ingel kostis ja ütles mulle: „Need on taeva neli tuult, mis lähevad välja, olles seisnud kogu ilmamaa Issanda ees.
6 Mustad hobused lähevad põhjamaale, valged lähevad nende järel lääne poole ja kirjud lähevad lõunamaale.
7 Ja vägevad hobused lähevad välja ning üritavad minna maad läbi käima.” Ja ta ütles: „Minge käige maa läbi!” Ja nad käisid maa läbi.
8 Siis ta hüüdis mind, rääkis minuga ja ütles: „Vaata, need, kes lähevad põhjamaale, viivad mu Vaimu põhjamaale hingama.”
9 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
10 „Võta väljasaadetuilt Heldailt, Toobijalt ja Jedajalt, kes Paabelist on tulnud, mine samal päeval, mine Joosija, Sefanja poja kotta
11 ja võta hõbedat ja kulda, valmista kroon ja pane see pähe ülempreester Joosuale, Joosadaki pojale,
12 ja ütle temale nõnda: Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Vaata, üks mees, nimega Võsu, võrsub oma pinnast ja ehitab üles Issanda templi.
13 Ta ehitab Issanda templi ja temale saab osaks kuninglik au; ta istub ja valitseb oma aujärjel; ja seal on preester oma aujärjel, ja nende mõlema vahel on rahutahe.
14 Ja kroon olgu Heldai, Toobija, Jedaja ja Sefanja poja armsaks mälestuseks Issanda templis!
15 Ja kaugelolijad tulevad ning ehitavad Issanda templit. Ja te mõistate, et vägede Issand on mind läkitanud teie juurde. Ja see sünnib, kui te Issanda, oma Jumala häält tõesti kuulda võtate.””
Sakarja 7
1 Ja kuningas Daarjavese neljandal aastal tuli Issanda sõna Sakarjale üheksanda kuu, kislevikuu neljandal päeval.
2 Peetel oli saatnud Sareseri ja Regem-Meleki oma meestega leevendama Issanda palet
3 ja küsima preestreilt, kes olid vägede Issanda kojas, ja prohveteilt nõnda: „Kas ma pean viiendas kuus nutma ja paastuma, nagu ma nii palju aastaid olen teinud?”
4 Ja mulle tuli vägede Issanda sõna; ta ütles:
5 „Räägi kogu maa rahvale ja preestreile ning ütle: Kui te olete paastunud ja kurtnud viiendas ja seitsmendas kuus need seitsekümmend aastat, kas te siis mulle olete paastunud?
6 Ja kui te olete söönud ja joonud, eks te ole siis söönud ja joonud iseendile?
7 Kas pole need samad sõnad, mis Issand kuulutas endiste prohvetite läbi, kui Jeruusalemm ja selle ümberkaudsed linnad elasid alles rahus ja Lõunamaa ja Madalmaa olid asustatud?”
8 Ja Issanda sõna tuli Sakarjale; ta ütles:
9 „Nõnda räägib vägede Issand ja ütleb: Mõistke kohut tões, osutage heldust ja halastust igaüks oma vennale!
10 Ärge tehke liiga lesknaisele ja vaeslapsele, võõrale ja viletsale, ning ärge kavatsege südames üksteisele kurja!
11 Aga nad tõrkusid tähele panemast ja tegid oma kaela kangeks ja kõrvad kurdiks kuulma.
12 Ja nad tegid oma südame teemandi sarnaseks, et mitte kuulda Seadust ja sõnu, mis vägede Issand oli läkitanud oma Vaimuga endiste prohvetite läbi; seepärast tuli see vägede Issanda suur viha.
13 Ja samuti kui mina hüüdsin ja nemad ei kuulnud, hüüavad nemad, aga mina ei kuule, ütleb vägede Issand.
14 Ma puhusin nad laiali kõigi paganate juurde, keda nad ei tundnud, ja maa nende taga jäi tühjaks minejaist ja tulijaist. Nõnda muudeti ihaldatud maa kõrbeks.”
Sakarja 8
1 Siis tuli see vägede Issanda sõna; ta ütles:
2 „Nõnda ütleb vägede Issand: Mul on suur püha viha Siioni pärast, mul on suur tuline viha tema pärast.
3 Nõnda ütleb Issand: Ma pöördun tagasi Siionisse ja elan Jeruusalemma keskel; Jeruusalemma nimetatakse siis ustavaks linnaks ja vägede Issanda mäge pühaks mäeks.
4 Nõnda ütleb vägede Issand: Vanad mehed ja vanad naised istuvad jälle Jeruusalemma turgudel, igaühel kepp käes elupäevade rohkuse tõttu.
5 Ja linna turud on täis poisse ja tüdrukuid, kes mängivad tema turgudel.
6 Nõnda ütleb vägede Issand: Kuigi see on neil päevil ime selle rahva jäägi silmis, kas peaks see olema ime ka minu silmis? küsib vägede Issand.
7 Nõnda ütleb vägede Issand: Vaata, mina päästan oma rahva päikesetõusu maalt ja päikeseloojaku maalt.
8 Ja mina toon nad tagasi Jeruusalemma elama: nad on mulle rahvaks ja mina olen neile Jumalaks, ustav ja õiglane.
9 Nõnda ütleb vägede Issand: Olgu teil käed tugevad, teil, kes te neil päevil kuulete neid sõnu prohvetite suust, ajal, kui vägede Issanda kojale, templile alus rajatakse, et seda üles ehitada.
10 Sest enne neid päevi ei olnud inimesel ega loomal kasu tööst, ei olnud ka minejal ega tulijal rahu vaenlase eest, ja ma ajasin kõik inimesed üksteise vastu.
11 Aga nüüd ei ole ma selle rahva jäägile enam selline nagu endisil päevil, ütleb vägede Issand,
12 vaid külv peab õnnestuma: viinapuu annab vilja, maa annab saaki, taevas annab kastet, ja selle kõik annan ma pärisosaks selle rahva jäägile.
13 Ja nagu te olete olnud needuseks paganate seas, Juuda sugu ja Iisraeli sugu nõndasamuti – kui ma teid päästan, saate te õnnistuseks. Ärge kartke, teie käed olgu tugevad!
14 Sest nõnda ütleb vägede Issand: Nagu ma mõtlesin teile kurja teha, kui teie vanemad mind vihastasid, ütleb vägede Issand, ja ma ei kahetsenud seda,
15 nõnda mõtlen ma neil päevil jälle head teha Jeruusalemmale ja Juuda soole. Ärge kartke!
16 Need on sõnad, mis te peate täitma: rääkige üksteisele tõtt, mõistke oma väravais kohut tões ja rahus!
17 Ärge hauduge südames üksteisele kurja ja ärge armastage valevandumist, sest kõike seda ma vihkan, ütleb Issand!”
18 Ja mulle tuli vägede Issanda sõna; ta ütles:
19 „Nõnda ütleb vägede Issand: Neljanda kuu paast, viienda kuu paast, seitsmenda kuu paast ja kümnenda kuu paast olgu Juuda soole lustiks ja rõõmuks ning meeldivaiks pühiks! Aga armastage tõtt ja rahu!
20 Nõnda ütleb vägede Issand: Veel tuleb rahvaid ja paljude linnade elanikke,
21 ja ühe linna elanikud lähevad teise juurde ning ütlevad: „Tulge, lähme leevendama Issanda palet ja otsima vägede Issandat! Minagi lähen!”
22 Ja paljud rahvad ning vägevad paganad tulevad Jeruusalemma otsima vägede Issandat ja leevendama Issanda palet.
23 Nõnda ütleb vägede Issand: Neil päevil sünnib, et kümme meest igakeelsete paganate hulgast haaravad kinni Juuda mehe hõlmast ja ütlevad: „Me tahame minna koos teiega, sest me oleme kuulnud, et teiega on Jumal.””
Juuda 1
1 Juudas, Jeesuse Kristuse sulane, Jaakobuse vend – Jumalas Isas armastatud ja Jeesuses Kristuses hoitud kutsutuile:
2 Halastust teile ning rahu ja armastust saagu rohkesti!
3 Armsad, ma olen igati püüdnud teile kirjutada meie ühisest päästest, ja nüüd muutuski möödapääsmatuks kirjutada teile, et ergutada teid võitlema pühadele kord antud usu pärast.
4 Sest teie hulka on end poetanud mõningad inimesed, kes juba muiste on ette kirja pandud selleks kohtuks: jumalakartmatud, kes meie Jumala armu kõlvatuseks pöörates salgavad ära ka ainsa Valitseja ja meie Issanda, Jeesuse Kristuse.
5 Aga ma tahan meenutada teile, kes te seda kõike küll juba teate, et Issand, kui ta kord oli päästnud rahva Egiptusemaalt, teisel korral hukkas uskmatud,
6 ning et ta ingleidki, kes ei hoidnud kinni oma päritolust, vaid hülgasid oma eluaseme, säilitab pilkase pimeduse all jäädavais ahelais suure päeva kohtuni.
7 Nii nagu ka Soodoma ja Gomorra ja nende ümberkaudsed linnad, kes samal kombel hoorasid nagu need inglid ning jooksid ebaloomulike himude järgi, seisavad juba hoiatuseks igavese tule karistuse kandjatena.
8 Otse nõndasamuti ju pilastavad ka need unenägijad ihu, lükkavad kõrvale Issanda valitsuse ja teotavad kirkuseingleid.
9 Aga peaingel Miikael, kui ta riidles ja vaidles kuradiga Moosese keha pärast, ei julgenud lausuda teotavat otsust, vaid ütles: „Issand sõidelgu sind!”
10 Kuid need teotavad ju kõike, mida nad ei tunne. Millest nad aga loomu poolest nagu mõistuseta loomad aru saavad, selles nad hukutavad end.
11 Häda neile, sest nad on läinud Kaini teed ja andunud tasu eest Bileami eksitusele ning Korahi kombel vastuhakkamise läbi hukkunud!
12 Nemad on need teie armastussöömaaegade mustuseplekid, kes kartmatult teiega koos pidutsedes iseennast nuumavad. Nad on tuulte aetavad veeta pilved, hilissügisesed viljatud puud, ülesjuuritult kahekordselt surnud,
13 oma häbi välja vahutavad metsikud merelained, ekslevad tähed, kelle jaoks on hoitud pilkane pimedus igavesti.
14 Aga nende kohta on ka Eenok, seitsmes Aadamast, ennustanud: „Vaata, Issand tuleb mitmekümne tuhande pühaga
15 pidama kohut kõigi üle ja karistama iga hinge kõikide nende jumalakartmatute tegude eest, mis nad jumalakartmatult on teinud, ja kõikide kalkide sõnade eest, mida jumalakartmatud patused on tema vastu rääkinud.”
16 Need on nurisevad saatusekirujad, oma himude järgi käijad, kelle suu räägib õõnsaid sõnu, ja nad lipitsevad inimeste ees kasu pärast.
17 Teie aga, armsad, meenutage meie Issanda Jeesuse Kristuse apostlite sõnu, mida nad juba enne on rääkinud.
18 Sest nad ütlesid teile, et viimsel ajal tuleb oma jumalakartmatute himude järgi käivaid pilkajaid.
19 Need on lõhede tekitajad, maised, kellel ei ole Vaimu.
20 Teie aga, armsad, olles rajanud endid oma kõige pühamale usule ja palvetades Pühas Vaimus,
21 hoidke endid Jumala armastuses, oodates meie Issanda Jeesuse Kristuse halastust igaveseks eluks.
22 Ja halastage nende peale, kes kahtlevad,
23 päästke neid tulest välja kiskudes. Teiste peale halastage aga kartuses, vihates lihaliku loomuse poolt rüvetatud rüüdki.
24 Temale, kes suudab teid hoida komistamast ja panna laitmatuna oma kirkuse palge ette hõiskama,
25 ainsale Jumalale, meie Päästjale, olgu Jeesuse Kristuse, meie Issanda läbi kirkus, üllus, võimus ja meelevald enne kõiki aegu ja nüüd ja kõigi aegadeni! Aamen.