Ester 6
1 Sel ööl ei saanud kuningas und; siis käskis ta tuua meelespeetavate sündmuste kirja, ajaraamatu. Ja kui sellest kuningale ette loeti,
2 siis leiti kirjutatud olevat, kuidas Mordokai oli andnud teateid Bigtani ja Teresi, kuninga kahe eunuhhi kohta lävehoidjate hulgast, et need olid tahtnud pista oma kätt kuningas Ahasverose külge.
3 Ja kuningas küsis: „Missugune austus ja ülendus on Mordokaile selle eest osaks saanud?” Kuninga sulased, kes teda teenisid, vastasid: „Ta pole midagi saanud.”
4 Siis küsis kuningas: „Kes on õues?” Haaman oli just tulnud kuningakoja välisõue kuningale ütlema, et Mordokai poodaks puusse, mille ta tema jaoks oli käskinud valmistada.
5 Ja kuninga sulased vastasid temale: „Vaata, Haaman seisab õues.” Ja kuningas ütles: „Ta tulgu sisse!”
6 Ja Haaman tuli ning kuningas küsis temalt: „Mida tuleks teha selle mehega, keda kuningas tahab austada?” Siis mõtles Haaman oma südames: „Kellele muule tahab kuningas rohkem austust avaldada kui minule?”
7 Ja Haaman vastas kuningale: „Mehele, keda kuningas tahab austada,
8 toodagu kuninglik kuub, millesse kuningas ise on olnud riietatud, ja hobune, kelle seljas kuningas on ratsutanud ja kellele kuninglik peaehe on pähe pandud.
9 Kuub ja hobune antagu kuninga ühe vürsti kätte ülikute hulgast; ja riietatagu mees, keda kuningas tahab austada, ning sõidutatagu teda hobuse seljas linna väljakule ja hüütagu tema ees: Nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!”
10 Siis ütles kuningas Haamanile: „Tõtta, võta kuub ja hobune, nagu sa oled öelnud, ja tee nõnda juut Mordokaiga, kes istub kuninga väravas! Ära jäta midagi tegemata kõigest sellest, mis sa oled öelnud!”
11 Ja Haaman võttis kuue ja hobuse, riietas Mordokai ja sõidutas ta linna väljakule ning hüüdis tema ees: „Nõnda tehakse mehega, keda kuningas tahab austada!”
12 Seejärel pöördus Mordokai tagasi kuninga väravasse, Haaman aga ruttas oma kotta leinates ja kinnikaetud peaga.
13 Kui Haaman jutustas Seresele, oma naisele, ja kõigile oma sõpradele kõik, mis temale oli juhtunud, siis ütlesid talle tema targad ja ta naine Seres: „Kui Mordokai, kelle ees sa oled hakanud langema, on juutide soost, siis sa ei suuda tema vastu midagi, vaid sa langed tõesti tema ees.”
14 Kui nad alles temaga rääkisid, saabusid kuninga eunuhhid ja kiirustasid Haamanit minema sellele peole, mille Ester oli korraldanud.
Ester 7
1 Kui kuningas ja Haaman olid tulnud kuninganna Estri juurde peole,
2 siis ütles kuningas veini juues Estrile ka teisel päeval: „Mida sa palud, kuninganna Ester, see antakse sulle! Ja su soov, olgu see või pool kuningriiki, täidetakse!”
3 Ja kuninganna Ester kostis ning ütles: „Kui ma olen sinu silmis armu leidnud, kuningas, ja kui kuningas heaks arvab, siis kingitagu mulle mu palvel mu elu ja vastavalt mu soovile mu rahvas!
4 Sest meie, mina ja mu rahvas, oleme müüdud hävitamiseks, tapmiseks ja hukkamiseks. Kui meid oleks müüdud sulaseiks ja teenijaiks, siis ma oleksin vaikinud, sest seesugune õnnetus ei oleks kuninga tülitamiseks küllaldane.”
5 Siis rääkis kuningas Ahasveros ja küsis kuninganna Estrilt: „Kes see on ja kus see on, kes on julgenud nõnda teha?”
6 Ja Ester vastas: „Vaenlane ja vihamees on see kuri Haaman!” Siis kohkus Haaman kuninga ja kuninganna ees.
7 Ja kuningas tõusis vihasena veini joomast ning läks palee rohuaeda, aga Haaman jäi paluma kuninganna Estrit oma elu pärast, sest ta nägi, et kuninga poolt oli tema kohta halba otsustatud.
8 Kui kuningas tuli palee rohuaiast tagasi kotta, kus veini oli joodud, siis oli Haaman langenud asemele, millel Ester lamas. Ja kuningas ütles: „Kas ta tahab isegi kuningannat mu oma kojas ära naerda?” Vaevalt oli see sõna kuninga suust välja tulnud, kui juba Haamani nägu kaeti.
9 Ja Harbona, üks kuningat teenivatest eunuhhidest, ütles: „Ennäe, seal on ka puu, mille Haaman laskis valmistada Mordokai jaoks, kes kuninga huvides kõneles. See seisab Haamani koja juures, viiskümmend küünart kõrge.” Ja kuningas ütles: „Pooge ta sinna!”
10 Ja Haaman poodi puusse, mille ta Mordokai jaoks oli lasknud valmistada; siis lahtus kuninga viha.
Ester 8
1 Selsamal päeval andis kuningas Ahasveros kuninganna Estrile juutide vaenlase Haamani koja; ja Mordokai võis tulla kuninga ette, sest Ester oli teatanud, kes ta temale oli.
2 Ja kuningas tõmbas oma pitserisõrmuse, mille ta Haamanilt oli ära võtnud, ja andis selle Mordokaile; ja Ester pani Mordokai Haamani koja üle.
3 Aga Ester rääkis veel kuninga ees ja heitis tema jalge ette maha, nuttis ja anus teda, et ta keelaks agaglase Haamani kurjuse ja tema kava, mille ta juutide vastu oli sepitsenud.
4 Siis sirutas kuningas kuldkepi Estri poole ja Ester tõusis ning seisis kuninga ees
5 ja ütles: „Kui kuningas heaks arvab ja kui ma tema ees olen armu leidnud, kui see asi on kuninga meelest õige ja mina tema silmis vastuvõetav, siis lase kirjutada, et agaglase Haamani, Hammedata poja kirjad kavaga, mis ta kirjutas kõigis kuninga maades olevate juutide hukkamiseks, tagasi võetaks!
6 Sest kuidas võiksin näha õnnetust, mis mu rahvast tabab, ja kuidas võiksin vaadata oma sugulaste hukkumist?”
7 Siis ütles kuningas Ahasveros kuninganna Estrile ja juut Mordokaile: „Vaata, ma olen andnud Haamani koja Estrile ja Haaman ise on puusse poodud, sellepärast et ta tahtis pista oma käe juutide külge.
8 Ja nüüd kirjutage teie ise juutide pärast kuninga nimel, nagu teie meelest hea on, ja kinnitage see kuningliku pitserisõrmusega; sest kirja, mis kuninga nimel on kirjutatud ja kuningliku pitserisõrmusega on kinnitatud, ei saa tagasi võtta!”
9 Siis kutsuti otsekohe kuninga kirjutajad – see oli kolmandas kuus, siivanikuus, selle kahekümne kolmandal päeval – ja kirjutati kõik, mida Mordokai käskis, juutidele ja asehaldureile, maavalitsejaile ja maade vürstidele Indiast Etioopiani, saja kahekümne seitsmel maal, igale maale tema kirjaviisis ja igale rahvale tema keeles; ka juutidele nende kirjaviisis ja keeles.
10 Seda kirjutati kuningas Ahasverose nimel ja kinnitati kuninga pitserisõrmusega; ja kirjad läkitati ratsakäskjalgadega, kes ratsutasid kuninglikel hobustel, võidusõiduratsudel.
11 Kirjas lubas kuningas juutidel igas linnas kokku tulla ja oma elu kaitsta, hävitades, tappes ja hukates iga rahva ja maa kõik relvastatud jõud, kes neile kallale kipuvad, ka lapsed ja naised, ja riisudes nende vara,
12 ühel ja samal päeval kõigis kuningas Ahasverose maades. See päev oli kaheteistkümnenda kuu, see on adarikuu kolmeteistkümnendal päeval.
13 Kirja ärakiri oli antud seadusena igale maale, avaldamiseks kõigile rahvastele, et juudid selleks päevaks oleksid valmis oma vaenlastele kätte maksma.
14 Kuninglikel hobustel ratsutavad käskjalad läksid kuninga käsul kiiresti välja ja ruttasid, niipea kui seadus oli Suusani palees antud.
15 Ja Mordokai tuli kuninga juurest kuninglikus kuues, sinises ja valges, suure kuldkrooniga ning valge ja purpurpunase mantliga; ja Suusani linn hõiskas ja rõõmustas.
16 Juutidel oli õnn ja rõõm, õndsus ja au.
17 Ja igal maal ja igas linnas, igal pool, kuhu kuninga käsk ja tema seadus jõudis, oli juutidel rõõm ja ilutsemine, pidu ja head päevad; ja maa rahvast tunnistasid paljud endid juutideks, sest neid valdas hirm juutide ees.
Psalm 142
1 Taaveti õpetuslaul; palve, kui ta oli koopas.
2 Oma häält tõstes ma kisendan Issanda poole, oma häält tõstes ma anun Issandat.
3 Ma valan välja oma kaebuse tema ette, ma annan temale teada oma ahastuse.
4 Kui minu vaim nõrkeb mu sees, siis sina tunned mu teerada. Teele, mida ma käin, on minu jaoks peidetud püünised.
5 Vaata paremale poole ja näe, et mul ei ole, kes mind tunneks. Pelgupaik on mu eest hävinud, ükski ei hooli mu hingest.
6 Ma kisendan sinu poole, Issand! Ma ütlen: Sina oled mu pelgupaik, mu osa elavate maal!
7 Pane tähele mu halisemist, sest ma olen väga nõder! Vabasta mind mu tagaajajate käest, sest nad on minust tugevamad!
8 Vii välja mu hing vangist tänama sinu nime! Õiged käivad mu ümber, kui sina mulle head teed.
Ilmutuse 4
1 Pärast seda ma nägin, ja vaata: taevas oli avatud uks, ning sama hääl, mida ma olin kuulnud enesega rääkivat otsekui pasun, ütles: „Tule siia üles ja ma näitan sulle, mis peab sündima pärast seda!”
2 Sedamaid olin ma vaimus. Ning ennäe, taevas seisis troon, ja keegi istus troonil.
3 See istuja oli sarnane jaspise- ja karneoolikiviga, ja trooni ümber oli vikerkaar, mis sarnanes smaragdiga,
4 ja trooni ümber oli kakskümmend neli trooni ning neil troonidel istus kakskümmend neli vanemat, valged rõivad üll ja peas kuldpärjad.
5 Troonist tuli välja välke ja hääli ja kõuemürinaid, ning seitse tulelampi oli põlemas trooni ees; need olid Jumala seitse vaimu.
6 Trooni ees oli nagu klaasmeri, mägikristalli sarnane. Trooni keskpaigas ja trooni ümber oli neli olevust, täis silmi eest ja tagant.
7 Esimene olevus oli lõvi sarnane ning teine olevus oli härja sarnane ning kolmandal olevusel olid palged nagu inimesel ning neljas olevus oli lendava kotka sarnane.
8 Ning neil neljal olevusel oli igaühel kuus tiiba, ümberringi ja seest silmi täis, ning nad ei lakanud ööl ega päeval hüüdmast: „Püha, püha, püha on Issand Jumal, Kõigeväeline, kes oli ja kes on ja kes tuleb!”
9 Iga kord, kui olevused andsid au ja austust ja tänu sellele, kes istub troonil ja elab igavesest ajast igavesti,
10 langesid kakskümmend neli vanemat troonil istuja ette ning kummardasid teda, kes elab igavesest ajast igavesti, ja heitsid oma pärjad trooni ette, hüüdes:
11 „Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma au ja austust ja väge, sest sina oled loonud kõik, kõik olev on loodud sinu tahtmise läbi!”