Esra 8
15 Ma kogusin nad jõe äärde, mis Ahava poole voolab, ja me olime seal kolm päeva leeris; aga kui ma vaatlesin rahvast ja preestreid, siis ei leidnud ma seal ühtegi Leevi poegadest.
16 Siis ma läkitasin peamehed Elieseri, Arieli, Semaja, Elnatani, Jaaribi, Elnatani, Naatani, Sakarja ja Mesullami ning õpetajad Joojaribi ja Elnatani
17 ning käskisin neid minna Iddo juurde, kes oli peamees Kaasifja paikkonnas; ma panin neile suhu sõnad, mis nad pidid rääkima Iddole ja tema vennale, kes asusid Kaasifja paikkonnas, et nad saadaksid meile teenreid meie Jumala koja jaoks.
18 Ja nad saatsid meile, kuna meie Jumala hea käsi oli meie peal, ühe aruka mehe, Iisraeli poja Leevi poja Mahli poegadest, Seerebja, tema pojad ja vennad – kaheksateist meest;
19 ja Hasabja ja koos temaga Jesaja, Merari poegadest, tema vennad ja nende pojad – kakskümmend;
20 ja templisulastest, keda Taavet ja vürstid olid pannud leviite teenima, kakssada kakskümmend templisulast, kõik nimeliselt mainitud.
21 Ja ma kuulutasin seal Ahava jõe ääres paastu, et me alandaksime iseendid oma Jumala ees ja paluksime temalt õnnelikku teekonda enestele ja oma lastele ja kogu oma varale.
22 Sest mul oli häbi kuningalt küsida sõjaväge ja ratsanikke, et need kaitseksid meid teekonnal vaenlaste vastu, vaid me rääkisime kuningaga ja ütlesime: „Meie Jumala käsi on heana kõigi peal, kes teda otsivad, aga tema võim ja viha on kõigi vastu, kes tema hülgavad.”
23 Nõnda me paastusime ja otsisime selles asjas abi oma Jumalalt, ja tema kuulis meie palvet.
24 Ja ma valisin ülemaist preestreist kaksteist, lisaks Serebja, Hasabja ja koos nendega kümme nende vendadest.
25 Siis ma vaagisin neile hõbeda ja kulla ja riistad, tõstelõivu meie Jumala kojale, mis kuningas ja tema nõuandjad ja vürstid ning kogu seal olev Iisrael olid andnud.
26 Ma vaagisin neile kätte kuussada viiskümmend talenti hõbedat, saja talendi eest hõberiistu ja sada talenti kulda;
27 kakskümmend kuldkarikat, tuhat adarkoni väärt, ja kaks hästi hiilgavat vaskriista, kallid nagu kuld.
28 Ja ma ütlesin neile: „Teie olete pühitsetud Issandale, nõndasamuti on pühitsetud ka riistad; hõbe ja kuld on vabatahtlik and Issandale, teie vanemate Jumalale.
29 Valvake ja hoidke neid, kuni te need vaete ülemate preestrite ja leviitide ning Iisraeli perekondade peameeste ees Jeruusalemmas Issanda koja kambritesse!”
30 Siis võtsid preestrid ja leviidid vastu vaetud hõbeda ja kulla ning riistad, et viia need Jeruusalemma meie Jumala kotta.
31 Ja me läksime Ahava jõe äärest teele esimese kuu kaheteistkümnendal päeval, et minna Jeruusalemma; meie Jumala käsi oli meie peal ja ta päästis meid vaenlaste ja teeröövlite käest.
32 Ja me tulime Jeruusalemma ning viibisime seal kolm päeva.
33 Aga neljandal päeval vaeti hõbe ja kuld ning riistad meie Jumala kotta, preester Meremoti, Uurija poja kätte; ja koos temaga oli Eleasar, Piinehasi poeg; ja koos nendega olid leviidid Joosabad, Jeesua poeg, ja Nooadja, Binnui poeg.
34 Kõik loeti ja vaeti üle ja kõik, mis vaeti, pandi siis kirja.
35 Vangist tulnud asumiselesaadetud ohverdasid põletusohvriks Iisraeli Jumalale kaksteist härjavärssi kogu Iisraeli eest, üheksakümmend kuus jäära, seitsekümmend seitse oinastalle ja kaksteist patuohvri sikku – kõik põletusohvriks Issandale.
36 Ja nad andsid kuninga käsu üle kuninga asehaldureile ja maavalitsejaile siinpool Frati jõge, ja need aitasid rahvast ning Jumala koda.
Esra 9
1 Kui see oli korda saadetud, siis astusid mu juurde vürstid, öeldes: „Iisraeli rahvas ning preestrid ja leviidid ei ole endid eraldanud teiste maade rahvaist ja nende jäledustest – kaananlastest, hettidest, perislastest, jebuuslastest, ammonlastest, moabidest, egiptlastest ja emorlastest,
2 sest nad on nende tütreist võtnud naisi enestele ja oma poegadele, ja nõnda on püha seeme segunenud teiste maade rahvastega. Aga vürstide ja eestseisjate käsi on selles jumalavallatuses esimene olnud.”
3 Kui ma sellest asjaolust kuulsin, siis ma käristasin lõhki oma riided ja ülekuue, katkusin oma juukseid ja habet ning istusin masendunult.
4 Ja minu juurde kogunesid kõik, kes kartsid Iisraeli Jumala sõnu vangide jumalavallatuse pärast, mina aga istusin masendunult kuni õhtuse ohvrini.
5 Aga õhtuse ohvri ajal tõusin ma oma alandusest; lõhkikäristatud riideis ja ülekuues langesin ma põlvili ja sirutasin käed Issanda, oma Jumala poole
6 ning ütlesin: „Mu Jumal! Ma häbenen ja mul on piinlik tõsta oma palet sinu poole, mu Jumal! Sest meie pahateod ulatuvad meil üle pea ja meie süü on tõusnud taevani.
7 Oma vanemate päevist kuni tänapäevani oleme me suured süüdlased, ja meie pahategude pärast on meid, meie kuningaid ja meie preestreid antud teiste maade kuningate kätte, mõõga kätte, vangideks ja riisutavaiks, ja meie näod on olnud täis häbi nagu tänagi.
8 Nüüd on küll üürikeseks silmapilguks Issandalt, meie Jumalalt, meile arm osaks saanud, et ta meile on jätnud pääsenuid ja on meile andnud vaia oma pühas paigas, et meie Jumal saaks valgustada meie silmi ja anda meile pisut elu meie orjuses.
9 Sest orjad me oleme, aga meie orjuseski ei ole meie Jumal meid hüljanud, vaid on oma helduse meie poole pööranud Pärsia kuningate ees, et meid elustada meie Jumala koja püstitamiseks ja selle varemete ülesehitamiseks, ja et anda meile kaitsemüür Juudamaal ja Jeruusalemmas.
10 Ja nüüd, meie Jumal, mida peaksime selle peale ütlema, et me oleme hüljanud sinu käsud,
11 mis sa andsid oma sulaste, prohvetite läbi, öeldes: Maa, mida te lähete pärima, on rüvetatud teiste maade rahvaste jäleduste pärast, millega nad selle oma rüveduses on täitnud äärest ääreni.
12 See on põhjuseks, miks te ei tohi anda oma tütreid nende poegadele ega võtta nende tütreid oma poegadele; ja te ei tohi iialgi otsida nende õnne ja heaolu, et võiksite saada tugevaks ja süüa maa headusest ning jätta see oma lastele igaveseks pärandiks!
13 Ja pärast kõike seda, mis meie peale on tulnud meie kurjade tegude ja meie suure süü tõttu – ometi oled sina, meie Jumal, arvestanud meie pahateod vähemaks ja oled meile andnud pääsenuid, nagu need -,
14 kas peaksime jälle tühistama su käsud ja saama langudeks nende jäledate rahvastega? Kas sa mitte ei vihastu lõplikult meie peale, nõnda et ükski ei jää üle ega pääse?
15 Issand, Iisraeli Jumal, sina oled õiglane, seetõttu on täna meist veel pääsenuid järele jäänud. Vaata, me oleme sinu ees oma süüga, kuigi selle tõttu ei võiks ükski seista sinu ees.”
Õpetussõnad 31
1 Lemueli, Massa kuninga sõnad, millega ta ema teda õpetas:
2 „Mis oleks mul sulle öelda, mu poeg, mu üsa poeg, mu tõotuste poeg?
3 Ära anna oma rammu naistele, oma teid nende hooleks, kes hävitavad kuningaid!
4 Ei sünni kuningail, Lemuel, ei sünni kuningail juua veini ega vürstidel himustada vägijooki,
5 et nad juues ei unustaks seadust ega väänaks kõigi vaeste õigust.
6 Andke vägijooki norutajale ja veini sellele, kelle hing on kibestunud,
7 et ta jooks ja unustaks oma vaesuse ega mõtleks enam oma vaevale!
8 Ava oma suu keeletu heaks, õiguse tegemiseks kõigile põlatuile!
9 Ava oma suu, mõista õiglast kohut, tee õigust viletsale ja vaesele!
Ilmutuse 14
1 Ma nägin, ennäe: Tall seisis Siioni mäel ning koos temaga sada nelikümmend neli tuhat, kelle otsaesisele oli kirjutatud tema nimi ja tema Isa nimi.
2 Ja ma kuulsin häält taevast otsekui suurte vete kohisemist ning nagu suure kõue mürisemist, ning hääl, mida ma kuulsin, oli otsekui kandlemängijate hääl, kes mängivad oma kandleid.
3 Nad laulsid uut laulu trooni ees ning nende nelja olevuse ja vanemate ees, ning keegi muu ei suutnud õppida seda laulu kui vaid need sada nelikümmend neli tuhat, kes on ära ostetud ilmamaalt.
4 Need on need, kes ei ole endid rüvetanud naistega, nad on puhtad nagu neitsid. Need on need, kes järgivad Talle, kuhu ta iganes läheb. Need on inimeste seast ostetud esmaanniks Jumalale ja Tallele,
5 ning nende suust ei ole leitud valet, nad on laitmatud.
6 Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele.
7 Ja ta hüüdis suure häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage teda, sest tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!”
8 Veel teine ingel järgnes talle, hüüdes: „Langenud, langenud on suur Paabel, kes oma hooruse raevuviinaga on jootnud kõiki paganaid!”
9 Veel kolmas ingel järgnes neile, hüüdes suure häälega: „Kui keegi kummardab metsalist ja tema kuju ning võtab tema märgi oma otsaette või oma käe peale,
10 siis ta saab juua Jumala raevu viina, mis lahjendamata on valatud tema vihakarikasse, ning teda piinatakse tules ja väävlis pühade inglite ees ja Talle ees.
11 Ja nende piinasuits tõuseb üles igavesest ajast igavesti; ja neil, kes kummardavad metsalist ja tema kuju, ei ole hingamist päeval ega ööl, ei ühelgi, kes võtab endale ta nime märgi.
12 Siin olgu kannatlikkust pühadel, kes hoiavad alal Jumala käske ja Jeesuse usku!”
13 Ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Kirjuta: Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.”