Nehemja 3
1 Siis ülempreester Eljasib ja tema vennad preestrid võtsid kätte ja ehitasid Lambavärava; nad pühitsesid selle ja panid sellele väravad ette, ja pühitsesid kuni Sajatornini ja kuni Hananeli tornini.
2 Ja nende kõrval ehitasid Jeeriko mehed; nende kõrval ehitas Sakkur, Imri poeg.
3 Ja Kalavärava ehitasid Senaa pojad; nemad raiusid selle palkidest ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid.
4 Ja nende kõrval parandas Meremot, Hakkosi poja Uurija poeg; nende kõrval parandas Mesullam, Mesesabeli poja Berekja poeg; nende kõrval parandas Saadek, Baana poeg.
5 Ja nende kõrval parandasid tekoalased; aga nende suurnikud ei painutanud oma kaela oma isanda teenistusse.
6 Ja Vanavärava parandasid Joojada, Paaseahi poeg, ja Mesullam, Besodja poeg; nemad raiusid selle palkidest ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid.
7 Ja nende kõrval parandasid Melatja, gibeonlane, ja Jaadon, meeronotlane, Gibeoni ja Mispa mehed Frati-taguse maavalitseja piirkonnast.
8 Nende kõrval parandas Ussiel, Harhaja poeg, kullassepp; tema kõrval parandas Hananja, salvisegaja; nemad taastasid Jeruusalemma müüri kuni laia müürini.
9 Ja nende kõrval parandas Refaja, Huuri poeg, Jeruusalemma piirkonna ühe poole ülem.
10 Ja tema kõrval parandas Jedaja, Harumafi poeg, oma koja kohal; tema kõrval parandas Hattus, Hasabneja poeg.
11 Järgmist lõiku parandasid Malkija, Haarimi poeg, ja Hassub, Pahat-Moabi poeg, kuni Ahjutornini.
12 Ja nende kõrval parandas Sallum, Halloohesi poeg, Jeruusalemma piirkonna teise poole ülem, tema ise ja ta tütred.
13 Oruvärava parandasid Haanun ja Saanoahi elanikud; nemad ehitasid selle ja panid sellele ette väravad, lukud ja riivid; ja veel tuhat küünart müüri kuni Sõnnikuväravani.
14 Ja Sõnnikuvärava parandas Malkija, Reekabi poeg, Beet-Keremi piirkonna ülem; ta ehitas selle ja pani sellele ette väravad, lukud ja riivid.
15 Ja Allikavärava parandas Sallun, Kol-Hose poeg, Mispa piirkonna ülem; tema ehitas selle, tegi sellele katuse ja pani sellele ette väravad, lukud ja riivid; ja veel parandas ta Veejuhtmetiigi müüri kuninga rohuaia juures kuni astmeteni, mis Taaveti linnast alla viivad.
16 Tema järel parandas Nehemja, Asbuki poeg, Beet-Suuri piirkonna ühe poole ülem, kuni Taaveti haudade kohani ja kaevatud tiigi ning sõjameeste hooneni.
17 Tema järel parandasid leviidid: Rehum, Baani poeg; tema kõrval parandas Hasabja, Keila piirkonna ühe poole ülem, oma piirkonna eest.
18 Tema järel parandasid nende vennad: Bavvai, Heenadadi poeg, Keila piirkonna teise poole ülem.
19 Ja tema kõrval parandas Eeser, Jeesua poeg, Mispa ülem, kahekordset osa selle koha vastas, kust nurgal olevasse lattu üles minnakse.
20 Tema järel parandas agarasti Baaruk, Sabbai poeg, järgmist lõiku nurgast alates kuni ülempreester Eljasibi koja ukseni.
21 Tema järel parandas Meremot, Hakkosi poja Uurija poeg, järgmist lõiku Eljasibi koja uksest Eljasibi koja otsani.
22 Ja tema järel parandasid preestrid, ümbruskonna mehed.
23 Nende järel parandasid Benjamin ja Hassub oma koja kohal; nende järel parandas Ananja poja Maaseja poeg Asarja oma koja kõrval.
24 Tema järel parandas Binnui, Heenadadi poeg, järgmist lõiku Asarja kojast kuni nurgani ja kuni käänakuni.
25 Paalal, Uusai poeg, parandas Nurga- ja Ülatorni kohal, mis kuningakojast välja ulatub vahtkonnaõue juures; tema järel Pedaja, Parosi poeg, –
26 ja Ofelil elavad templisulased – idapoolse Veevärava ja väljaulatuva torni kohal.
27 Tema järel parandasid tekoalased järgmist lõiku suure väljaulatuva torni kohalt kuni templikünka müürini.
28 Ülalpool Hobuväravat parandasid preestrid, igaüks oma koja kohal.
29 Nende järel parandas Saadok, Immeri poeg, oma koja kohal; ja tema järel parandas Semaja, Sekanja poeg, Idavärava valvur.
30 Tema järel parandasid Hananja, Selemja poeg, ja Haanun, Salafi kuues poeg, järgmist lõiku; nende järel parandas Mesullam, Berekja poeg, oma kambri kohal.
31 Tema järel parandas Malkija, kullassepp, templisulaste ja kaupmeeste kojani, Ülevaatusevärava kohal ja kuni nurgarõduni.
32 Ja nurgarõdu ning Lambavärava vahel parandasid kullassepad ja kaupmehed.
33 Aga kui Sanballat kuulis, et me müüri ehitame, siis ta vihastus ja oli väga pahane; ta pilkas juute
34 ja rääkis oma vendade ja Samaaria sõjaväe ees ning ütles: „Mida need väetid juudid teevad? Kas see peaks neile jääma? Kas nad hakkavad ohverdama? Kas nad juba täna saavad valmis? Kas nad tahavad põlenud kivid rusuhunnikust teha kõlblikuks?”
35 Ja tema kõrval oli ammonlane Toobija, kes ütles: „Ehitagu aga! Kui rebane peaks minema nende kivimüüri peale, ta kisuks selle maha!”
36 Kuule, meie Jumal, kuidas meid põlastatakse! Pööra nende teotus nende endi pähe ja anna nad riisutavaiks vangistusemaal!
37 Ära kata kinni nende süütegu ja ära lase kustuda nende pattu oma palge eest, sest nad on ehitajaid pahandanud!
38 Aga me ehitasime müüri ja kogu müür sai valmis pooles kõrguses. Ja rahvas oli südamega töö juures.
Nehemja 4
1 Aga kui Sanballat ja Toobija, araablased, ammonlased ja asdodlased kuulsid, et Jeruusalemma müüride parandamine edenes, et mahakistud kohad hakkasid kinni saama, siis nad vihastusid väga.
2 Ja nad kõik pidasid üheskoos vandenõu, et tulla Jeruusalemma vastu sõdima ja temale tüli tegema.
3 Aga me palusime oma Jumalat ja panime nende vastu vahimehi päeval ja öösel, et nende eest kaitset leida.
4 Juudas öeldi: „Kandja ramm raugeb, prügi on palju – meil pole jaksu ehitada müüri.”
5 Meie vaenlased aga mõtlesid: „Enne kui nad märkavad ja näevad, tuleme meie nende sekka ja tapame nad ning lõpetame töö.”
6 Kui juudid, kes elasid nende naabruses, tulid ja ütlesid meile vähemalt kümme korda, et kõigist paigust, kus nad elavad, tullakse meile kallale,
7 siis ma panin mehi madalamatesse paikadesse müüri taha, lahtistele kohtadele, ja seadsin rahva üles suguvõsade kaupa mõõkade, piikide ja ambudega.
8 Siis ma vaatasin ja võtsin kätte ning ütlesin suurnikele ja ülemaile ning muule rahvale: „Ärge kartke neid! Mõelge suurele ja kardetavale Issandale ja võidelge oma vendade, poegade ja tütarde, naiste ja kodade eest!”
9 Ja kui meie vaenlased kuulsid, et see meile oli teatavaks saanud ja Jumal nende nõu oli tühistanud, siis me pöördusime kõik tagasi müüri juurde, igaüks oma tööle.
10 Ja sellest päevast alates tegid tööd ainult pooled minu noortest meestest ja pooled kandsid piike, kilpe, ambusid ja soomusrüüsid; ja vürstid seisid kogu Juuda soo taga,
11 kes müüri ehitas. Ja koormakandjad kandsid, tehes ühe käega tööd ja hoides teisega viskoda.
12 Ja ehitajail oli ehitades igaühel oma mõõk vööle seotud; ja minu kõrval oli sarvepuhuja.
13 Ja ma ütlesin suurnikele, ülemaile ja muule rahvale: „Töö on suur ja laialdane ja me oleme hajali piki müüri, üksteisest kaugel.
14 Aga kust te kuulete sarvehäält, sinna paika kogunege meie juurde! Meie Jumal sõdib meie eest.”
15 Nõnda me siis tegime tööd, aga pooled hoidsid piike, koiduajast kuni tähtede ilmumiseni.
16 Sel ajal ma ütlesin ka rahvale, et igaüks jääks oma sulasega ööseks Jeruusalemma, et nad oleksid meil öösel valves ja päeval töös.
17 Ja meie, ei mina ega mu vennad, ei mu sulased ega vahimehed, kes mulle järgnesid, ei võtnud endil riideid seljast; igaüks võttis end lahti ainult vette minnes.
Psalm 147
12 Ülista, Jeruusalemm, Issandat! Siion, kiida oma Jumalat!
13 Sest tema on teinud tugevaks su väravate riivid, tema õnnistab su lapsi sinu sees.
14 Ta annab rahu su piirile, ta küllastab su tuumaka nisuga.
15 Ta läkitab oma ütlused maa peale, rutusti jookseb tema sõna.
16 Ta annab lund nagu villa, ta külvab halla nagu tuhka.
17 Ta viskab oma jääd nagu palukesi: kes võib püsida tema külma ees?
18 Ta läkitab oma sõna ja sulatab nad; ta laseb oma tuult puhuda ja veed vulisevad.
19 Ta annab teada oma sõna Jaakobile ja Iisraelile oma määrused ja seadused.
20 Nõnda ei ole tema teinud ühelegi paganarahvale, ja tema seadusi ei ole nad tundnud. Halleluuja!
Ilmutuse 17
1 Üks seitsmest inglist, neist, kellel oli seitse kaussi, tuli ning rääkis minuga ja ütles: „Tule, ma näitan sulle selle suure hoora karistamist, kes istub suurte vete ääres,
2 kellega on hooranud ilmamaa kuningad ning kelle hooruse veinist on joobnud need, kes elavad ilmamaal!”
3 Ja ta viis mu vaimus kõrbe.Ja ma nägin naist istuvat erepunase metsalise seljas, kes oli täis jumalateotuse nimesid ja kellel oli seitse pead ja kümme sarve.
4 Naine oli riietatud purpurpunasesse ja erepunasesse ning ehitud kulla ja kalliskivide ja pärlitega, ta käes oli kuldkarikas täis jäledusi ja oma hooruse saasta
5 ning ta otsaette oli kirjutatud nimi, saladus: Suur Paabel, hoorade ja ilmamaa jäleduste ema!
6 Ma nägin naise olevat joobnud pühade verest ja Jeesuse tunnistajate verest. Ma imestasin väga teda nähes.
7 Ingel ütles mulle: „Mispärast sa imestad? Mina ütlen sulle saladuse naise ja metsalise kohta, kes teda kannab ja kellel on seitse pead ja kümme sarve.
8 Metsaline, keda sa nägid, oli ning teda ei ole enam ning ta tuleb üles sügavikust ja läheb hukatusse. Ja need, kes elavad ilmamaal, kelle nimesid ei ole maailma rajamisest saadik kirjutatud eluraamatusse, imestavad, kui näevad metsalist, kes oli ja keda ei ole enam ning kes tuleb jälle.
9 Siin olgu mõistust, millel on tarkust: need seitse pead on seitse mäge, mille peal istub naine. Ja on seitse kuningat:
10 viis on langenud, üks on praegu, teine ei ole veel tulnud, ning kui ta tuleb, siis ta peab jääma üürikeseks ajaks.
11 Ja metsaline, kes oli ja keda enam ei ole, see on kaheksas, ja samas üks neist seitsmest, ja ta läheb hukatusse.
12 Kümme sarve, mida sa nägid, on kümme kuningat, kes ei ole veel saanud kuningavõimu, kuid nad saavad koos metsalisega meelevalla üheks tunniks, et valitseda kuningatena.
13 Nad on üht ja sama meelt, ning nad annavad oma väe ja meelevalla metsalise kätte.
14 Nad hakkavad sõdima Tallega ja Tall võidab nad ära – sest tema on isandate Issand ja kuningate Kuningas – ja koos temaga võidavad need, kes on kutsutud ja valitud ja ustavad.”
15 Ja ta ütles mulle: „Veed, mida sa nägid seal, kus hoor istub, on rahvad ja rahvahulgad ja paganad ja keeled.
16 Kümme sarve, mida sa nägid, ning metsaline, need hakkavad vihkama hoora ja teevad ta puupaljaks ja võtavad alasti ja söövad ta liha ja põletavad ta ära tulega.
17 Sest Jumal on nende südamesse andnud teha tema nõu järgi ning olla sama meelt ning anda oma kuningavõim metsalise kätte, kuni Jumala sõnad on läinud täide.
18 Ja naine, keda sa nägid, on suur linn, kellel on kuningavõim ilmamaa kuningate üle.”