Psalm 19
1 Laulujuhatajale: Taaveti laul.
2 Taevad jutustavad Jumala au ja taevalaotus kuulutab tema kätetööd.
3 Päev peab päevale kõnet ja öö kuulutab ööle Jumala tarkust.
4 Ei ole see kõne ega sõnad, mille hääl ei kostaks.
5 Üle kogu ilmamaa käib nende kõla, maailma otsani nende sõna; neisse on ta püstitanud telgi päikesele.
6 Ja tema tuleb välja nagu peig oma kambrist, ta on rõõmus nagu kangelane jooksmas oma rada.
Matteuse 26
1 Ja sündis, kui Jeesus oli kõik need kõned lõpetanud, et ta ütles oma jüngritele:
2 „Te teate, et ülehomme on paasapüha ja Inimese Poeg antakse risti lüüa.”
3 Siis kogunesid ülempreestrid ja rahvavanemad ülempreester Kaifase kotta
4 ja otsustasid Jeesuse kavalusega kinni võtta ja tappa.
5 Nad ütlesid aga: „Teda ei tohi kinni võtta pühade ajal, sest muidu hakkab rahvas mässama.”
6 Aga kui Jeesus oli Betaanias pidalitõbise Siimona majas,
7 astus ta juurde naine, kellel oli alabasternõu ülihinnalise salviga, ning valas salvi lauas istuva Jeesuse pea peale.
8 Jüngrite meel läks aga pahaseks seda nähes ja nad ütlesid: „Milleks küll see raiskamine?
9 Selle oleks ju võinud müüa suure raha eest ja raha anda vaestele.”
10 Aga Jeesus ütles seda märgates neile: „Miks te tülitate seda naist? Ta on teinud mulle kauni teo.
11 Vaeseid on teie juures ju alati, mind aga ei ole teil alati.
12 Sest seda salvi minu ihu peale kallates tegi tema seda minu matuseks.
13 Tõesti, ma ütlen teile, kus iganes kogu maailmas kuulutatakse evangeeliumi, kõneldakse ka tema mälestuseks sellest, mis ta on teinud.”
14 Siis läks Juudas Iskariot, üks neist kaheteistkümnest, ülempreestrite juurde
15 ja ütles: „Mis te tahate mulle anda, kui ma tema teie kätte annan?” Nemad pakkusid talle kolmkümmend hõberaha.
16 Ja sellest alates otsis Juudas parajat hetke, et Jeesust ära anda.
17 Aga hapnemata leibade püha esimesel päeval astusid Jeesuse jüngrid ta juurde ja küsisid: „Kuhu sa tahad, et me sulle paasa söömise valmistaksime?”
18 Tema ütles: „Minge linna selle-ja-selle juurde ja öelge talle: „Õpetaja ütleb: Minu aeg on lähedal, ma tahan sinu juures pidada paasasöömaaega oma jüngritega!””
19 Ja jüngrid tegid, nõnda nagu Jeesus neid oli käskinud, ja valmistasid paasasöömaaja.
20 Aga õhtul istus Jeesus lauda koos nende kaheteistkümnega.
21 Ja kui nad sõid, ütles tema: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast annab minu ära.”
22 Ja väga nukraks jäädes hakkasid nad järjestikku talle ütlema: „Ega ometi mina see ole, Issand?”
23 Tema aga vastas: „See, kes sööb minuga samast kausist, annabki minu ära.
24 Inimese Poeg läheb küll ära, nõnda nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta ei oleks sündinud.”
25 Aga Juudas, tema äraandja, kostis talle: „Olen siis mina see, rabi?” Jeesus ütles talle: „Need on sinu sõnad.”
26 Aga kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas ja murdis ja ütles jüngritele andes: „Võtke, sööge, see on minu ihu!”
27 Ja ta võttis karika, tänas, andis selle neile ja ütles: „Jooge kõik selle seest,
28 sest see on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest pattude andeksandmiseks!
29 Aga ma ütlen teile: Mina ei joo siitpeale sellest viinapuu viljast kuni päevani, mil ma joon koos teiega uut oma Isa riigis.”
30 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
2. Moosese 1
1 Ja need on Iisraeli poegade nimed, kes olid Egiptusesse tulnud; koos Jaakobiga oli igaüks tulnud oma perega:
2 Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda,
3 Issaskar, Sebulon, Benjamin,
4 Daan, Naftali, Gaad ja Aaser.
5 Kõiki hingi, kes Jaakobi niudeist oli lähtunud, oli seitsekümmend hinge; ja Joosep oli juba Egiptuses.
6 Joosep suri, samuti kõik ta vennad ja kogu see sugupõlv.
7 Aga Iisraeli lapsed olid viljakad, nad siginesid ja paljunesid ning said väga vägevaiks; ja maa oli neid täis.
8 Egiptuses tõusis uus kuningas, kes Joosepit ei tundnud,
9 ja see ütles oma rahvale: „Vaata, Iisraeli laste rahvast on rohkem ja nad on meist vägevamad.
10 Olgem seepärast nende vastu kavalad, et nad ei saaks paljuneda. Sest kui peaks tulema sõda, siis nad liituvad nendega, kes meid vihkavad, ja nad sõdivad meie vastu ning lähevad maalt ära.”
11 Siis nad panid nende üle teoorjusele sundijaid, et need rõhuksid neid raske teoga; vaaraole ehitati varaaitade linnu – Pitomit ja Raamsest.
12 Aga mida rohkem nad neid rõhusid, seda rohkem neid sai ja seda laiemale nad levisid; ja Iisraeli laste ees hakati hirmu tundma.
13 Ja egiptlased panid väevõimuga Iisraeli lapsed töötama.
14 Nad tegid nende elu kibedaks raske orjatööga savi ja telliskivide kallal ning kõiksugu orjusega põllul, kõiksugu tööga, mida nad väevõimuga sundisid neid tegema.
15 Ja Egiptuse kuningas rääkis heebrealaste ämmaemandatega, kellest ühe nimi oli Sifra ja teise nimi Puua,
16 ning ütles: „Kui te heebrea naisi aitate sünnitamisel ja näete sugutunnuseist, et on poeglaps, siis surmake see, aga tütarlaps võib jääda elama!”
17 Aga ämmaemandad kartsid Jumalat ega teinud nõnda, nagu Egiptuse kuningas neid käskis, vaid jätsid poeglapsed elama.
18 Siis Egiptuse kuningas kutsus ämmaemandad ja ütles neile: „Mispärast teete nõnda ja jätate poeglapsed elama?”
19 Ja ämmaemandad vastasid vaaraole: „Sellepärast et heebrealaste naised pole nagu egiptlaste naised, vaid nad on tublimad: enne kui ämmaemand jõuab nende juurde, on nad sünnitanud.”
20 Ja Jumal tegi ämmaemandatele head; rahvas aga suurenes ja nad said väga arvurikkaks:
21 et ämmaemandad kartsid Jumalat, siis ta andis neile suured pered.
22 Aga vaarao andis käsu kogu oma rahvale, öeldes: „Kõik poeglapsed, kes sünnivad, peate viskama jõkke, kõik tütarlapsed aga võite jätta elama!”
2. Moosese 2
1 Üks mees, Leevi soost, läks ja võttis ühe Leevi tütre.
2 Ja naine jäi lapseootele ning tõi poja ilmale; ta nägi, et see oli ilus, ja ta peitis teda kolm kuud.
3 Aga kui ta enam ei saanud teda peita, siis ta võttis tema jaoks pilliroost laeka, pigitas selle maapigi ja vaiguga, pani sellesse lapse ja asetas jõe äärde kõrkjaisse.
4 Ta õde võttis eemal aset, et teada saada, mis temaga juhtub.
5 Siis tuli vaarao tütar alla jõe äärde ennast pesema; ta toaneitsid aga kõndisid jõe kaldal. Kui ta nägi laegast kõrkjate sees, siis ta läkitas oma teenija ja laskis selle ära tuua.
6 Kui ta selle avas ja nägi last, vaata, siis üks poeglaps nuttis. Aga ta halastas tema peale ning ütles: „See on üks heebrealaste poeglaps.”
7 Selle õde ütles siis vaarao tütrele: „Kas pean minema ja kutsuma sulle heebrea naiste hulgast imetaja, et ta sulle last imetaks?”
8 Ja vaarao tütar vastas temale: „Mine!” Ja tüdruk läks ning kutsus lapse ema.
9 Ja vaarao tütar ütles sellele: „Vii see laps ja imeta teda minu jaoks, ja ma annan sulle tasu!” Ja naine võttis lapse ning imetas teda.
10 Kui laps oli kasvanud, siis ta tõi selle vaarao tütrele ja see võttis tema enesele pojaks; ta pani temale nimeks Mooses ja ütles: „Sest ma olen ta veest välja tõmmanud!”
11 Ja see sündis neil päevil, kui Mooses oli suureks kasvanud, et ta läks välja oma suguvendade juurde ja nägi nende teoorjust; ja ta nägi ühte egiptuse meest peksvat heebrea meest tema suguvendade hulgast.
12 Ja kui ta vaatas sinna ja tänna ja nägi, et seal kedagi ei olnud, siis ta lõi egiptlase maha ja mattis liivasse.
13 Kui ta teisel päeval läks välja, vaata, siis taplesid kaks heebrea meest, ja ta ütles õelale: „Miks sa peksad oma ligimest?”
14 Aga see vastas: „Kes on pannud sind meile ülemaks ja kohtumõistjaks? Kas mõtled tappa ka mind, nagu sa tapsid egiptlase?” Siis Mooses kartis ja mõtles: „Asi on tõesti ilmsiks tulnud!”
15 Ka vaarao kuulis sellest loost ja ta püüdis Moosest tappa. Aga Mooses põgenes vaarao eest ja asus Midjanimaale. Kord istus ta seal ühe kaevu ääres.
16 Midjani preestril oli seitse tütart; need tulid ja ammutasid vett ning täitsid künad, et joota oma isa lambaid ja kitsi.
17 Aga karjased tulid ja tõrjusid nad eemale; siis Mooses tõusis ja aitas neid ning jootis nende loomi.
18 Kui nad tulid oma isa Reueli juurde, küsis see: „Kuidas te täna jõudsite nii kiiresti?”
19 Nad vastasid: „Keegi egiptuse mees päästis meid karjaste käest; ta ammutas meile ka vett ning jootis lambaid ja kitsi.”
20 Siis ta ütles oma tütardele: „Kus ta on? Miks jätsite mehe sinna? Kutsuge ta leiba võtma!”
21 Ja Mooses otsustas jääda selle mehe juurde; see andis oma tütre Sippora Moosesele.
22 Temale sündis poeg ja ta pani sellele nimeks Geersom, sest ta ütles: „Ma olen võõras võõral maal.”
23 Alles hulga aja pärast juhtus, et Egiptuse kuningas suri. Ent Iisraeli lapsed ohkasid ja kaebasid orjuse pärast; ja nende hädakisa orjuse pärast tõusis Jumalani.
24 Ja Jumal kuulis nende ägamist, ja Jumal mõtles oma lepingule Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga.
25 Jumal vaatas Iisraeli laste peale ja Jumal mõistis neid.
2. Moosese 3
1 Mooses karjatas oma äia, Midjani preestri Jitro lambaid ja kitsi. Kord ajas ta karja kõrbe taha ja jõudis Jumala mäe Hoorebi juurde.
2 Seal ilmutas ennast temale Issanda ingel tuleleegis keset kibuvitsapõõsast, ja ta vaatas, ja ennäe, kibuvitsapõõsas põles tules, aga kibuvitsapõõsas ei põlenud ära.
3 Ja Mooses mõtles: „Ma põikan kõrvale ja vaatan seda imet, miks kibuvitsapõõsas ära ei põle.”
4 Kui Issand nägi, et ta pöördus vaatama, siis Jumal hüüdis teda kibuvitsapõõsast ja ütles: „Mooses, Mooses!” Ja tema vastas: „Siin ma olen!”
5 Siis ta ütles: „Ära tule siia, võta jalatsid jalast, sest paik, kus sa seisad, on püha maa!”
6 Ja ta jätkas: „Mina olen sinu vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal!” Aga Mooses kattis oma näo, sest ta kartis Jumalale otsa vaadata.
7 Ja Issand ütles: „Ma olen küllalt näinud oma rahva viletsust, kes on Egiptuses, ja ma olen kuulnud nende kisendamist sundijate pärast; seetõttu ma tean nende valu
8 ja olen alla tulnud neid egiptlaste käest päästma ja neid sellelt maalt viima heale ja avarale maale, maale, mis piima ja mett voolab, kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste asupaika.
9 Vaata, nüüd on Iisraeli laste hädakisa jõudnud minuni ja ma olen ka näinud rõhumist, millega egiptlased neid rõhuvad.
10 Tule nüüd, ma läkitan su vaarao juurde, ja vii mu rahvas, Iisraeli lapsed, Egiptusest välja!”
11 Kuid Mooses ütles Jumalale: „Kes olen mina, et võiksin minna vaarao juurde ja viia Iisraeli lapsed Egiptusest välja?”
12 Aga tema kostis: „Mina olen sinuga, ja see olgu sulle tähiseks, et mina sind olen läkitanud: kui sa rahva Egiptusest oled välja viinud, siis te teenite Jumalat sellel mäel.”
13 Siis Mooses ütles Jumalale: „Vaata, kui ma lähen Iisraeli laste juurde ja ütlen neile: Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde, aga nemad küsivad minult: Mis ta nimi on?, mis ma siis neile pean vastama?”
14 Ja Jumal ütles Moosesele: „Ma olen see, kes ma Olen!” Ja ta jätkas: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: ‘Ma Olen’ on mind läkitanud teie juurde.”
15 Ja Jumal ütles Moosesele veel: „Ütle Iisraeli lastele nõnda: Jahve, teie vanemate Jumal, Aabrahami Jumal, Iisaki Jumal ja Jaakobi Jumal, on mind läkitanud teie juurde; see on igavesti mu nimi ja nõnda peab mind hüütama põlvest põlve!
16 Mine ja kogu kokku Iisraeli vanemad ja ütle neile: Issand, teie vanemate Jumal, on ennast mulle ilmutanud, Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi Jumal, ja on öelnud: Ma olen tõesti pidanud silmas teid ja seda, mis teiega Egiptuses on tehtud.
17 Ja ma olen öelnud: Mina viin teid välja Egiptuse viletsusest kaananlaste, hettide, emorlaste, perislaste, hiivlaste ja jebuuslaste maale, maale, mis piima ja mett voolab.
18 Siis nad kuulavad su sõna; sina ja Iisraeli vanemad aga peate minema Egiptuse kuninga juurde ja temale ütlema: Issand, heebrealaste Jumal, kohtas meid. Lase meid nüüd minna kolme päeva tee kõrbesse ja oma Jumalale ohverdada!
19 Ma tean, et Egiptuse kuningas ei lase teid minna, isegi mitte vägeva käe sunnil.
20 Aga ma sirutan oma käe välja ja löön Egiptust kõiksugu imetegudega, mis ma seal tahan teha; pärast seda ta laseb teid minna.
21 Ja ma annan sellele rahvale armu egiptlaste silmis, nõnda et te ära minnes ei lähe mitte tühje käsi:
22 iga naine küsigu oma naabrinaiselt ja võõrana ta kojas elavalt naiselt hõbe- ja kuldriistu ning riideid; pange need selga oma poegadele ja tütardele ja võtke nõnda egiptlastelt saaki!”