Psalm 22
22 Päästa mind lõvi suust ja metshärgade sarvede eest! – Sa vastasid mulle! –
23 Ma tahan su nime kuulutada oma vendadele, keset kogudust ma tahan kiita sind.
24 Teie, kes Issandat kardate, kiitke teda, kõik Jaakobi sugu, austage teda! Ja värisege tema ees, kõik Iisraeli sugu!
25 Sest ta ei pannud halvaks ega põlanud viletsa häda ega varjanud oma palet tema eest, vaid kuulis, kui ta kisendas tema poole.
26 Sinu kohta käib mu kiituslaul suures koguduses, ma tasun oma tõotused nende ees, kes teda kardavad.
27 Vaesed saavad süüa ning saavad kõhud täis; Issandat kiidavad, kes teda otsivad. Teie südamed elagu igavesti!
28 Kõik maailma ääred tuletavad teda meelde ja pöörduvad tagasi Issanda juurde; ja sinu ette kummardavad kõik rahvaste suguvõsad.
29 Sest Issanda päralt on kuninglik võim ja ta valitseb rahvaid.
30 Kõik ilmamaa võimsad kummardagu tema ette; tema ette vajugu põlvili kõik, kes lähevad alla põrmu ja kelle hinge ta ei jäta ellu.
31 Tulevane sugu teenib teda, Issandast jutustatakse tulevasele põlvele.
32 Nad tulevad ja kuulutavad tema õigust, vastsündivale rahvale jutustades, et tema on seda teinud.
Markuse 3
31 Siis tulid Jeesuse ema ja ta vennad, ja väljas seistes lasksid nad teda kutsuda.
32 Ja rahvahulk istus Jeesuse ümber, kui talle öeldi: „Vaata, su ema ja su vennad ja su õed otsivad sind väljas.”
33 Ent Jeesus vastas neile: „Kes on mu ema ja vennad?”
34 Ja silmitsedes neid, kes istusid ringis ta ümber, ütles ta: „Ennäe, mu ema ja mu vennad!
35 Sest kes iganes teeb Jumala tahtmist, see on mu vend ja õde ja ema.”
Markuse 4
1 Jeesus hakkas taas õpetama järve ääres. Ja tema juurde kogunes väga suur rahvahulk, nii et ta pidi astuma paati ja istuma järvel. Ja kogu rahvahulk oli järve rannal
2 ning ta õpetas neid palju tähendamissõnadega. Ja ta ütles neile oma õpetuses:
3 „Kuulake! Vaata, külvaja läks välja külvama.
4 Ja külvamisel juhtus, et osa seemet pudenes tee äärde ning linnud tulid ja nokkisid selle.
5 Ja osa kukkus kivisele maale, kus sel polnud palju mulda, ja see tärkas kohe, sest sel polnud sügavat mulda,
6 ent kui päike tõusis, siis see närtsis ja kuivas ära, sest sel ei olnud juurt.
7 Ja osa seemet kukkus ohakate sekka, ning ohakad tõusid ja lämmatasid selle ning see ei andnud vilja.
8 Ja osa kukkus heasse mulda ja andis sirgudes ja kasvades vilja ning kandis kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”
9 Ja ta ütles: „Kel kõrvad on kuulda, kuulgu!”
10 Kui Jeesus jäi koos kaheteistkümne jüngri ja mõne teisega omaette, küsisid need temalt seletust nende tähendamissõnade kohta.
11 Ja ta ütles neile: „Teie kätte on antud Jumala riigi saladus, aga neile väljasolijaile ilmneb kõik tähendamissõnades,
12 et nad vaadates vaataksid ega näeks ja kuuldes kuuleksid ega mõistaks, et nad ei pöörduks ega antaks neile andeks.”
13 Ja Jeesus ütles neile: „Teie ei tea isegi selle tähendamissõna tähendust, ja kuidas te siis võiksite mõista mis tahes muud tähendamissõna?
14 Külvaja külvab sõna.
15 Teeäärsed on need, kuhu külvatakse sõna, ja kui nad vaid kuulevad, tuleb kohe saatan ja võtab ära neisse külvatud sõna.
16 Ja nõndasamuti on sellega, mis kivisele maale külvati: need on, kes sõna kuuldes võtavad selle kohe rõõmuga vastu,
17 ent neil pole enestel juurt, vaid nad on heitlikud; kui neid siis sõna pärast hakatakse rõhuma või taga kiusama, loobuvad nad kohe.
18 Ja teised on need, mis ohakate sekka külvati: need on sellised, kes sõna küll kuulevad,
19 ent selle ajastu muretsemised ja rikkuse petlik ahvatlus ja mitmesugused muud himud haaravad neid ja lämmatavad sõna ära ning see jääb viljatuks.
20 Ja kes heasse mulda külvati, on need, kes sõna kuulevad ja omaks võtavad ja vilja kannavad kolmekümne- ja kuuekümne- ja sajakordselt.”
21 Ja Jeesus ütles neile: „Kas lamp tuuakse tuppa selleks, et seda panna vaka või voodi alla? Eks ikka selleks, et see pandaks lambijalale?!
22 Sest kõik peidetu on olemas vaid avalikuks saamiseks, kõik varjulepandu vaid päevavalgele tulemiseks.
23 Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!”
24 Ja Jeesus ütles neile: „Pange tähele, mida te kuulete! Mis mõõduga teie mõõdate, sellega mõõdetakse ka teile, ja teile lisatakse veel juurde,
25 sest kellel on, sellele antakse, ja kellel ei ole, sellelt võetakse ära seegi, mis tal on.”
26 Ja Jeesus ütles: „Nõnda on Jumala riik: nagu inimene viskab seemne maa peale
27 ning heidab magama ja ärkab üles öösel ja päeval, ning seeme tärkab ja loob pea, nõnda et inimene ei tea, kuidas.
28 Maa kannab vilja iseenesest, esmalt orast, seejärel päid, seejärel täit nisutera pea sees.
29 Aga niipea kui vili on küps, saadab ta sirbi, sest lõikusaeg on käes.”
2. Moosese 23
1 Ära levita valekuuldusi! Ära löö kätt õelaga, et sa ei saaks valetunnistajaks!
2 Ära järgne jõugule kurja tegema ja ära kosta riiuasjas jõugu järele paindudes, et sa õigust ei väänaks!
3 Ära ole viletsa kasuks erapoolik tema riiuasjas!
4 Kui sa kohtad oma vihamehe eksinud härga või eeslit, siis vii see temale tagasi!
5 Kui sa näed oma vihamehe eeslit koorma all lamamas, siis ära jäta teda maha, vaid aita ta lahti päästa!
6 Ära vääna su juures oleva vaese õigust tema riiuasjas!
7 Pettusasjast hoia eemale; ja sa ei tohi tappa süütut ega õiget, sest mina ei mõista õigeks ühtki õelat!
8 Ära võta meelehead, sest meelehea pimestab nägijaid ja teeb õigete asjad segaseks!
9 Võõrale ära tee häda: te ju mõistate võõra hinge, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!
10 Kuus aastat külva oma maale ja kogu sellelt saaki,
11 aga seitsmendal jäta see koristamata ja harimata, et su rahva vaesed saaksid sealt süüa; ja mis neist järele jääb, seda söögu metsloomad! Samuti talita ka oma viinamäe ja õlipuudega!
12 Kuus päeva tee oma tööd, aga seitsmendal päeval puhka, et su härg ja eesel kosuksid, ja su teenija poeg ning võõras saaksid hingata!
13 Kõik, mis ma teile olen rääkinud, pidage meeles! Teiste jumalate nimesid ei tohi te nimetada, ärgu seda kuuldagu sinu suust!
14 Kolm korda aastas pead mulle püha pidama!
15 Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest siis sa tulid Egiptusest välja; aga tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!
16 Ja pea lõikuspüha oma varajase vilja saagile, mille oled külvanud põllule; ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus, kui sa oma saagi põllult koristad!
17 Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda Jumala palge ette!
18 Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja mu pühade ohvrirasv ei tohi seista üle öö hommikuni!
19 Parim oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!
20 Vaata, mina läkitan sinu eel ingli sind tee peal hoidma ja sind viima paika, mille ma olen valmistanud.
21 Ole valvel tema ees ja kuula ta häält, ära vihasta teda; sest ta ei andesta teie üleastumist, sellepärast et temas on minu nimi!
22 Aga kui sa tõesti kuulad tema häält ja teed kõike, mida ma käsin, siis ma olen sinu vaenlaste vaenlane ja vastaste vastane.
23 Sest minu ingel läheb sinu eel ja viib sind emorlaste, hettide, perislaste, kaananlaste, hiivlaste ja jebuuslaste juurde ja mina hävitan need.
24 Ära kummarda nende jumalaid ja ära teeni neid! Ja ära tee ka nende rahvaste tegude järgi, vaid kisu maha sootuks nende jumalad ja purusta täiesti nende ebaususambad!
25 Te peate aga teenima Issandat, oma Jumalat, siis ta õnnistab sinu leiba ja vett! Ja ma hoian tõve sinust eemal.
26 Enneaegselt sünnitajat ega sigimatut ei ole su maal. Ja ma teen täielikuks sinu päevade arvu.
27 Ma läkitan sinu eele hirmu ja viin segadusse kõik rahvad, kelle juurde sa tuled, ja teen, et kõik su vaenlased näitavad sulle selga.
28 Ma läkitan sinu eele masenduse, et see ajaks su eest ära hiivlased, kaananlased ja hetid.
29 Ma ei aja neid su eest ära ühe aastaga, et maa ei jääks tühjaks ja sulle ei sigineks metsloomi.
30 Ma ajan nad sinu eest ära vähehaaval, seni kui sa sigined ja pärid maa.
31 Ja ma annan sulle maa-ala Kõrkjamerest vilistite mereni ja kõrbest kuni Frati jõeni, sest ma annan maa elanikud teie kätte ja sina ajad need ära enese eest.
32 Sa ei tohi teha lepingut nendega ega nende jumalatega!
33 Nemad ei tohi jääda elama su maale, et nad ei mõjustaks sind minu vastu pattu tegema; sest kui sa nende jumalaid teenid, siis saab see sulle püüdepaelaks!”
2. Moosese 24
1 Ja ta ütles Moosesele: „Astuge üles Issanda juurde, sina ise, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist, ja kummardage eemalt!
2 Mooses üksi liginegu Issandale, teised aga ei tohi lähedale tulla ja rahvas ei tohi minna üles koos temaga!”
3 Ja Mooses tuli ning jutustas rahvale kõigist Issanda sõnadest ja kõigist seadlustest. Ja kogu rahvas vastas ühehäälselt, öeldes: „Me tahame teha iga sõna järgi, mis Issand on rääkinud!”
4 Ja Mooses kirjutas üles kõik Issanda sõnad. Ja ta tõusis hommikul vara ning püstitas mäe alla altari ja kaksteist sammast vastavalt Iisraeli kaheteistkümnele suguharule.
5 Ja ta läkitas Iisraeli laste noori mehi ohverdama põletusohvreid ja tapma härjavärsse tänuohvriks Issandale.
6 Ja Mooses võttis poole verest ning pani kausikestesse, aga teise poole verest ta piserdas altarile.
7 Siis ta võttis seaduseraamatu ja luges rahva kuuldes. Ja nad ütlesid: „Kõik, mida Issand on käskinud, me teeme ja võtame kuulda!”
8 Ja Mooses võttis verd ning piserdas rahva peale, öeldes: „Vaata, see on selle lepingu veri, mille Issand teiega on teinud kõigi nende sõnade põhjal!”
9 Seejärel Mooses, Aaron, Naadab, Abihu ja seitsekümmend Iisraeli vanemaist läksid üles,
10 ja nad nägid Iisraeli Jumalat: tema jalge all oli nagu safiiridest tehtud põrand – otsekui taevas ise oma selguses.
11 Aga ta ei tõstnud oma kätt Iisraeli laste ülemate vastu, vaid need võisid Jumalat vaadata ning süüa ja juua.
12 Ja Issand ütles Moosesele: „Tule üles minu juurde mäele ja ole siin, siis ma annan sulle kivilauad ning Seaduse ja käsud, mis ma olen kirjutanud neile õpetuseks!”
13 Ja Mooses läks teele koos oma teenri Joosuaga; ja Mooses läks üles Jumala mäele.
14 Aga vanemaile ta ütles: „Jääge teie siia, kuni me tuleme tagasi teie juurde! Ja vaata, Aaron ja Huur on teie juures. Kellel on mingi põhjus, mingu nende juurde!”
15 Ja Mooses läks mäele ning pilv kattis mäe.
16 Ja Issanda auhiilgus laskus Siinai mäele ja pilv kattis seda kuus päeva; seitsmendal päeval hüüdis ta pilve seest Moosest.
17 Ja Issanda auhiilguse ilmutus oli Iisraeli laste silmis otsekui hävitav tuli mäetipus.
18 Mooses läks pilve keskele ning tõusis üles mäele. Ja Mooses oli mäe peal nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd.