3. Moosese 5
14 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
15 „Kui keegi ei ole hoolas ja kogemata patustab Issanda pühade asjade vastu, siis ta peab enese hüvituseks tooma Issandale ühe veatu jäära oma karjast sinu hindamise kohaselt mõne hõbeseekli väärtuses, püha seekli järgi, kui süüohvri.
16 Ja mis ta pühadest asjadest on kõrvaldanud, selle ta peab tasuma ja lisama sellele veel viiendiku ning andma preestrile! Kui preester tema eest on lepitust toimetanud süüohvri jääraga, siis ta saab andeks.
17 Ja kui keegi patustab ning teeb, ilma et ta sellest teadlik oleks, mõne Issanda käsu vastu midagi, mida ei tohi teha, siis ta jääb ometi süüdlaseks ja kannab oma patusüüd:
18 ta toogu üks veatu jäär oma karjast sinu hindamise kohaselt preestri kätte! Kui preester on tema eest lepitust toimetanud ta eksimuse pärast, mis ta on teinud, ilma et ta ise oleks teadlik olnud, siis antakse temale andeks.
19 See on süüohver: ta on ju ikkagi saanud süüdlaseks Issanda ees.”
3. Moosese 6
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Anna käsk Aaronile ja tema poegadele ning ütle: See on põletusohvri seadus: põletusohver olgu altarileel kogu öö hommikuni ja altaril hoitagu tuli põlemas!
3 Preester pangu selga oma linane rüü ja jalga linased püksid ihu katteks ning tõstku ära tuhk, milleks tuli põletusohvri on altaril põletanud, ja kallaku see altari kõrvale!
4 Siis ta võtku oma riided seljast ja pangu selga teised riided ning viigu tuhk väljapoole leeri ühte puhtasse paika!
5 Aga tuli hoitagu altaril põlemas, see ei tohi kustuda! Preester peab igal hommikul süütama altaril puud ja seadma nende peale põletusohvri ning põletama selle peal tänuohvri rasva.
6 Altaril peab põlema alaline tuli, see ei tohi kustuda!
7 Ja see on roaohvri seadus: Aaroni pojad toogu see Issanda ette altari esikülje poole!
8 Ja preester võtku sellest kamalutäis, roaohvri peenest jahust ja õlist, ja kõik viiruk, mis on roaohvri peal, ja süüdaku see altaril põlema healõhnaliseks meenutusohvriks Issandale!
9 Ja mis sellest üle jääb, söögu Aaron ja ta pojad; seda söödagu pühas paigas, nad söögu seda kogudusetelgi õues!
10 Seda ei tohi küpsetada hapnenult! Ma olen selle andnud neile osaks oma tuleohvritest, see on väga püha, nagu patu- ja süüohvergi.
11 Kõik mehed Aaroni laste hulgast söögu seda; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks Issanda tuleohvrite kohta: kõik, mis puutub nende külge, saab pühaks!”
12 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
13 „See olgu Aaroni ja tema poegade ohvriand, mille nad peavad tooma Issandale oma võidmispäeval: kaks toopi peent jahu alaliseks roaohvriks – sellest pool hommikul ja pool õhtul.
14 Seda valmistatagu pannil õliga, see olgu hästi sõtkutud, kui sa selle tood; ohverda see raasukesteks poetatud roaohvri palukestena meeldivaks lõhnaks Issandale!
15 Preester, kes tema poegadest on võitud ta järglaseks, valmistagu seda; see on igavene seadus; see põletatagu täisohvrina Issandale!
16 Iga preestri roaohver olgu täisohver, seda ei tohi süüa!”
17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18 „Räägi Aaroniga ja tema poegadega ning ütle: See on patuohvri seadus: paigas, kus tapetakse põletusohver, tuleb tappa ka patuohver Issanda ees; see on väga püha.
19 Preester, kes ohverdab patuohvrit, võib seda süüa; seda söödagu pühas paigas kogudusetelgi õues!
20 Kõik, mis puutub selle liha külge, saab pühaks; ja kui selle verd on piserdunud riidele, siis pese pühas paigas ära see, mis sinna on piserdunud!
21 Saviastja, milles seda keedeti, purustatagu; aga kui keedeti vaskastjas, siis seda küüritagu ja uhatagu veega!
22 Kõik mehed preestrite soost võivad seda süüa: see on väga püha.
23 Aga ühtegi patuohvrit, mille veri on viidud kogudusetelki, et pühamus lepitust toimetada, ei tohi süüa, vaid see põletatagu tulega!
3. Moosese 7
1 Ja see on seadus süüohvri kohta, mis on väga püha:
2 paigas, kus tapetakse põletusohver, tapetagu ka süüohver, ja selle veri piserdatagu altarile ümberringi!
3 Ja ohverdatagu kõik selle rasv: rasvane saba ja sisikonda kattev rasv,
4 ja mõlemad neerud ja rasv, mis on nende küljes nimmetel, ja maksarasv, mis eraldatagu neerude juurest!
5 Preester süüdaku need altaril põlema tuleohvriks Issandale; see on süüohver.
6 Kõik mehed preestrite soost võivad seda süüa; seda söödagu pühas paigas, see on väga püha.
7 Nagu patuohvriga, nõnda on ka süüohvriga – neil on ühesugune seadus: see saagu preestrile, kes sellega lepitust toimetab!
8 Põletusohvri nahk, mille preester kellegi eest on ohverdanud, saagu preestrile!
9 Ka kõik roaohvrid, mis ahjus küpsetatakse, ja kõik, mis katlas ja pannil valmistatakse, saagu sellele preestrile, kes neid ohverdab!
10 Aga kõik muud roaohvrid, õliga segatud või kuivad, saagu võrdselt kõigile Aaroni poegadele!
Õpetussõnad 6
12 Kõlvatu inimene, nurjatu mees, käib, vale suus,
13 pilgutab silmi, annab jalaga märku, viitab sõrmedega,
14 tal on kavalus südames, ta kavatseb kurja, ta külvab alati riidu.
15 Seepärast tuleb tema õnnetus äkitselt, ta murtakse silmapilkselt ja abi ei ole.
16 Neid kuut asja vihkab Issand, jah, seitse on tema hingele jäledad:
17 ülbed silmad, valelik keel, käed, mis valavad süütut verd,
18 süda, mis sepitseb nurjatuid kavatsusi, jalad, mis kiiresti jooksevad kurja poole,
19 valetunnistaja, kes väidab valet, ja see, kes külvab riidu vendade vahel.
Markuse 10
32 Aga nad olid minemas teel üles Jeruusalemma ja Jeesus käis nende ees, ja nad olid ehmunud, aga kaasaminejad kartsid. Ja võttes need kaksteist taas endaga, hakkas Jeesus neile rääkima, mis teda ees ootab:
33 „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma ja annavad paganate kätte
34 ning need teotavad teda ja sülitavad ta peale ja piitsutavad teda ja tapavad ta ära ning kolme päeva pärast tõuseb ta üles.”
35 Ja Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes astusid Jeesuse juurde ja ütlesid talle: „Õpetaja, me tahame, et sa meile teeksid, mida me iganes palume.”
36 Jeesus küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?”
37 Nemad ütlesid talle: „Luba meile, et me istuksime sinu kirkuses üks sinu paremal ja teine sinu pahemal käel!”
38 Jeesus ütles neile: „Teie ei tea, mida te palute. Kas te võite juua karikast, mida mina joon, või saada ristitud selle ristimisega, millega mind ristitakse?”
39 Nemad ütlesid talle: „Võime küll!” Jeesus aga ütles neile: „Küllap te joote karikast, millest mina joon, ja teid ristitakse ristimisega, millega mind ristitakse,
40 kuid istumist mu paremal või pahemal käel ei ole minu anda, vaid see antakse neile, kellele see on valmistatud.”
41 Ja kui need kümme sellest kuulsid, said nad pahaseks Jaakobuse ja Johannese peale.
42 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja ütles neile: „Te teate, et need, keda peetakse rahvaste valitsejateks, peremehetsevad nende üle ja nende suured meelevallatsevad nende kallal.
43 Nõnda ärgu olgu teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija,
44 ning kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu kõigi sulane,
45 sest ka Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!”
46 Ja nad tulid Jeerikosse. Ja kui Jeesus ja ta jüngrid koos üsna suure rahvahulgaga Jeerikost välja läksid, istus tee ääres pime kerjus Bartimeus, Timeuse poeg.
47 Ja kui see kuulis, et Jeesus Naatsaretlane on seal, hakkas ta karjuma: „Jeesus, Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
48 Ja paljud sõitlesid teda, et ta vaikiks, tema aga karjus veelgi enam: „Taaveti Poeg, halasta minu peale!”
49 Ja Jeesus ütles seisatades: „Kutsuge ta siia!” Ja nad kutsusid pimedat: „Ole julge, tõuse üles, tema kutsub sind!”
50 Pime viskas kuue seljast, hüppas püsti ja tuli Jeesuse juurde.
51 Ja Jeesus päris temalt: „Mida sa tahad, et ma sulle teeksin?” Aga pime ütles talle: „Rabbuuni, et ma jälle näeksin!”
52 Ja Jeesus ütles talle: „Mine, sinu usk on su päästnud!” Ja kohe nägi ta jälle ning läks Jeesusega teele kaasa.