3. Moosese 17
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Räägi Aaroni ja ta poegade ning kõigi Iisraeli lastega ja ütle neile: Issand on käskinud öelda nõnda:
3 Kes iganes Iisraeli soost tapab härja või lamba või kitse, leeris või väljaspool leeri,
4 aga ei vii seda kogudusetelgi ukse juurde ohvrianni toomiseks Issandale Issanda eluaseme ees, sellele loetakse see veresüüks: ta on valanud verd, ja see mees tuleb hävitada oma rahva seast!
5 Seepärast toogu Iisraeli lapsed oma ohvriloomad, mis nad seni väljal tapsid, ja viigu kogudusetelgi ukse juurde preestri kätte ja tapku need tänuohvriks Issandale!
6 Ja preester piserdagu veri Issanda altarile kogudusetelgi ukse ees ning süüdaku rasv põlema Issandale meeldivaks lõhnaks!
7 Ja nad ei tohi enam tappa oma tapaohvreid paharettidele, kelle järel nad hoora viisil käivad: see olgu nende sugupõlvedele igaveseks seaduseks!
8 Ja ütle neile: Igaüks Iisraeli soost ja nende keskel asuvaist võõraist, kes ohverdab põletus- või tapaohvrit,
9 aga ei vii seda kogudusetelgi ukse juurde Issandale ohverdamiseks, tuleb hävitada oma rahva seast!
10 Ja kui keegi Iisraeli soost ja nende keskel asuvaist võõraist sööb mingisugust verd, siis ma pööran oma palge selle veresööja vastu ja hävitan tema ta rahva seast.
11 Sest liha hing on veres, ja selle ma olen teile andnud altari jaoks lepituse toimetamiseks teie hingede eest; sest veri lepitab temas oleva hinge tõttu.
12 Seepärast ma olen öelnud Iisraeli lastele: Ükski teist ei tohi verd süüa, ka teie keskel asuv võõras ei tohi verd süüa!
13 Igaüks Iisraeli lastest ja nende keskel asuvaist võõraist, kes kütib söödava jahilooma või linnu, peab selle vere maha kallama ja mullaga katma.
14 Sest kõige liha hing on tema hinge sisaldav veri. Ja ma ütlen Iisraeli lastele: Te ei tohi süüa mitte ühegi liha verd, sest iga liha hingeks on ta veri. Igaüks, kes seda sööb, hävitatagu!
15 Ja igaüks, kes sööb raibet või mahamurtud looma, olgu päriselanik või võõras, peab pesema oma riided ja loputama ennast veega ning olema õhtuni roojane; siis ta on puhas!
16 Aga kui ta ei pese ja oma ihu ei loputa, siis ta kannab oma patusüüd.”
3. Moosese 18
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Mina olen Issand, teie Jumal!
3 Ärge tehke, nagu tehakse Egiptusemaal, kus te elasite, ja ärge tehke, nagu tehakse Kaananimaal, kuhu ma teid viin: Te ei tohi käia nende seaduste järgi!
4 Te peate tegema minu seadluste järgi ja tähele panema minu määrusi, et käiksite nende järgi!
5 Jah, pange tähele minu seadlusi ja minu kohtuseadusi: inimene, kes teeb nende järgi, elab nende varal! Mina olen Issand!
6 Ükski teist ärgu liginegu mitte ühelegi oma lähemale veresugulasele tema häbet paljastama! Mina olen Issand!
7 Ära paljasta oma isa häbet ja oma ema häbet!
8 Ära paljasta oma isa naise häbet, see on su isa häbe!
9 Ära paljasta oma õe häbet, kes on su isa tütar või su ema tütar, olgu peres sündinud või väljaspool sündinud!
10 Ära paljasta oma pojatütre või tütretütre häbet, sest see on su enese häbe!
11 Ära paljasta oma isa naise tütre häbet, kes su isale on sündinud: ta on su õde!
12 Ära paljasta oma isa õe häbet: ta on su isa veresugulane!
13 Ära paljasta oma ema õe häbet, sest ta on su ema veresugulane!
14 Ära paljasta oma isa venna häbet, ära ligine tema naisele: ta on su isa sugulane!
15 Ära paljasta oma minia häbet, ta on su poja naine; sa ei tohi tema häbet paljastada!
16 Ära paljasta oma venna naise häbet: see on su venna häbe!
17 Ära paljasta naise ja ta tütre häbet; sa ei tohi võtta nende häbeme paljastamiseks ta pojatütart ja ta tütretütart: nad on veresugulased; see oleks häbitegu!
18 Ära võta naist liignaiseks tema õele, et paljastada ta häbet tema õe eluajal!
19 Ära ligine naisele, kes on kuuverest roojane, ta häbeme paljastamiseks!
20 Ära maga oma ligimese naisega soo soetamiseks: sa roojastad ennast tema läbi!
21 Oma järeltulijaist ära anna ühtegi Moolokile ohverdamiseks: sa ei tohi teotada oma Jumala nime! Mina olen Issand!
22 Ära maga meesterahva juures, nagu magatakse naise juures: see on jäledus!
23 Sa ei tohi ühtida ühegi loomaga: sa roojastad ennast tema läbi! Ja naine ärgu seisku paaritamiseks looma ees: see on loomuvastane!
24 Ärge roojastage endid mitte ühegagi neist asjust, sest nende kõigiga on endid roojastanud need paganad, keda ma ajan ära teie eest:
25 maa on roojastunud, mina karistan ta patusüüd ja maa sülitab välja oma elanikud!
26 Aga teie pange tähele minu seadlusi ja kohtuseadusi ja ärge tehke mitte ainsatki neist jäledustest, olgu päriselanik või teie keskel asuv võõras,
27 sest kõiki neid jäledusi tegid teie eel sellel maal olnud mehed ja maa on saanud roojaseks,
28 et maa ei sülitaks teid välja, kui te seda roojastate, nagu ta sülitab välja rahva, kes oli seal enne teid.
29 Jah, kõik tegijad, kes teevad midagi kõigist neist jäledustest, tuleb hävitada oma rahva seast!
30 Pange siis tähele, mida tuleb tähele panna, et te ei täidaks neid jäledaid kombeid, nagu on tehtud enne teid, ega roojastaks endid nendega! Mina olen Issand, teie Jumal!”
Psalm 31
9 Sa ei andnud mind vaenlaste kätte, vaid sa asetasid mu jalad avarasse kohta.
10 Ole mulle armuline, Issand, sest mul on kitsas käes; meelekibedusest on vajunud auku mu silmad, mu hing ja mu ihu!
11 Sest mu elu on kulunud südamevalus ja mu aastad ohkamises; mu ramm on raugenud mu pahategude pärast ja mu luud on vajunud kokku.
12 Kõigi oma vastaste tõttu olen ma saanud pilkealuseks, oma naabritele koormaks, oma tuttavaile hirmuks; kes mind väljas näevad, hoiduvad minust kõrvale.
13 Ma olen inimeste meelest ununenud nagu surnu, ma olen nagu katkiläinud saviriist.
14 Sest ma olen kuulnud paljude laimujuttu, ähvardusi igalt poolt; üheskoos nõu pidades mu vastu nad mõtlevad võtta mu hinge.
15 Aga mina loodan sinu peale, Issand! Ma ütlen: „Sina oled mu Jumal!”
16 Sinu käes on kõik mu ajad; tõmba mind ära mu vaenlaste ja mu tagaajajate käest!
17 Lase oma pale paista oma sulase peale, päästa mind oma helduses!
18 Issand, ärgu ma jäägu häbisse, sest ma hüüan sind appi! Jäägu õelad häbisse, jäägu nad vait ning vajugu surmavalda!
Markuse 14
17 Ja õhtul tuli Jeesus nende kaheteistkümnega.
18 Kui nad lauas istusid ja sõid, ütles Jeesus: „Tõesti, ma ütlen teile, üks teie seast, kes on minuga koos söömas, annab mu ära.”
19 Nad jäid nukraks ja hakkasid üksteise järel talle ütlema: „Ega ometi mina?”
20 Aga Jeesus ütles neile: „Üks teist kaheteistkümnest, kes sööb minuga samast kausist.
21 Jah, Inimese Poeg läheb küll ära, nii nagu temast on kirjutatud, aga häda sellele inimesele, kes Inimese Poja ära annab! Sellele inimesele oleks parem, kui ta poleks sündinud.”
22 Ja kui nad sõid, võttis Jeesus leiva, õnnistas, murdis ja andis neile ning ütles: „Võtke! See on minu ihu.”
23 Ja ta võttis karika, tänas ja andis selle neile, ja nad kõik jõid sellest.
24 Ja ta ütles neile: „See on minu lepinguveri, mis valatakse paljude eest.
25 Tõesti, ma ütlen teile, mina ei joo enam viinapuu viljast kuni selle päevani, mil ma joon uut Jumala riigis.”
26 Ja kui nad olid laulnud kiituslaulu, läksid nad välja Õlimäele.
27 Ja Jeesus ütles neile: „Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali.
28 Kuid pärast minu ülesäratamist lähen ma teie eele Galileasse.”
29 Aga Peetrus vastas talle: „Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!”
30 Ja Jeesus ütles talle: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.”
31 Aga tema ütles eriti kindlalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” Nõndasamuti ütlesid ka kõik teised.
32 Ja nad tulid paika, mille nimi on Ketsemani. Ja Jeesus ütles oma jüngritele: „Istuge siin, seni kui ma olen palvetanud!”
33 Ja ta võttis enesega Peetruse ja Jaakobuse ja Johannese ning muutus kurvaks ja tundis ahastust.
34 Ja Jeesus ütles neile: „Mu hing on väga kurb surmani. Jääge siia ja valvake!”
35 Ja ta läks pisut eemale, langes maa peale ja palvetas, et kui on võimalik, see tund läheks temast mööda.
36 Ja ta ütles: „Abba, Isa! Sinul on kõik võimalik! Vii see karikas minust mööda! Kuid ärgu sündigu see, mida mina tahan, vaid see, mida sina tahad!”
37 Ja ta tuli ja leidis jüngrid magamas ning ütles Peetrusele: „Kas sa magad, Siimon? Kas sa ei jaksa ühtainustki tundi valvata?
38 Valvake ja palvetage, et te ei satuks kiusatusse! Vaim on küll valmis, aga liha on nõder.”
39 Ja ta läks taas ära ja palvetas, lausudes need sõnad.
40 Ja kui Jeesus tuli tagasi, leidis ta jüngrid taas magamas, sest nende silmad olid rasked unest ja nad ei teadnud, mida talle vastata.
41 Ja ta tuli kolmandat korda ja ütles neile: „Teie muudkui magate ja puhkate! Küllalt! Tund on tulnud, vaata, Inimese Poeg antakse patuste kätte!
42 Tõuske üles, läki! Ennäe, mu äraandja on lähedal!”