Psalm 6
1 Laulujuhatajale: keelpillil mängida kaheksandal helil; Taaveti laul.
2 Issand, ära nuhtle mind oma vihas ja ära karista mind oma vihaleegis!
3 Issand, ole mulle armuline, sest ma olen nõrkenud! Tee mind terveks, Issand, sest mu luud-liikmed on jahmunud!
4 Mu hing on väga jahmunud. Aga sina, Issand, kui kaua veel?
5 Pöördu, Issand, minu poole, vabasta mu hing, päästa mind oma helduse pärast!
6 Sest surmas ei meenutata sind. Kes surmavallas tänab sind?
7 Ma olen väsinud oma ohkamisest, kogu öö ma ujutan pisaratega oma voodit, ma leotan oma silmaveega oma sängi.
8 Mu silmad on vajunud auku meelekibedusest, nad on läinud vanaks kõigi mu vastaste pärast.
9 Minge minust eemale kõik, kes teete nurjatust, sest Issand kuuleb mu nutuhäält!
10 Issand kuuleb mu anumist, Issand võtab vastu mu palve.
11 Kõik mu vaenlased jäävad häbisse ja kohkuvad hirmsasti, nad pöörduvad tagasi ja järsku nad satuvad häbisse.
Matteuse 5
43 Te olete kuulnud, et on öeldud: Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast!
44 Aga mina ütlen teile: Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
45 et te saaksite oma taevase Isa lasteks – tema laseb ju oma päikest tõusta kurjade ja heade üle ning vihma sadada õigete ja ülekohtuste peale!
46 Sest kui te armastate neid, kes teid armastavad, mis palka te saate? Eks tölneridki tee sedasama?
47 Ja kui te üksnes vendi tervitate, mida erilist te siis teete? Eks paganadki tee sedasama?
48 Teie olge siis täiuslikud, nõnda nagu teie taevane Isa on täiuslik!
Matteuse 6
1 Hoiduge aga, et te oma vagasid tegusid ei tee inimeste ees, et nemad teid vaataksid, muidu ei ole teil palka oma Isalt, kes on taevas!
2 Kui sa nüüd almuseid jagad, siis ära lase enese ees pasunat puhuda, nii nagu silmakirjatsejad teevad sünagoogides ja tänavatel, et inimesed neid ülistaksid. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
3 Sina aga, kui sa oma almust jagad, siis ärgu su vasak käsi teadku, mida su parem käsi teeb,
4 et su almus oleks varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
5 Ja kui te palvetate, siis ärge olge nagu silmakirjatsejad, sest nemad armastavad palvetada sünagoogides ja tänavanurkadel, et olla inimestele nähtavad! Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
6 Aga sina, kui sa palvetad, siis mine oma kambrisse ja lukusta uks, palveta oma Isa poole, kes on varjatud, ja su Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
7 Palvetades ärge lobisege nii nagu paganad, sest nemad arvavad, et neid võetakse kuulda nende sõnaohtruse tõttu.
8 Ärge siis saage nende sarnaseks, sest teie Isa teab, mida teile vaja läheb, enne kui te teda palute!
9 Teie palvetage siis nõnda: Meie Isa, kes sa oled taevas! Pühitsetud olgu sinu nimi!
10 Sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal!
11 Meie igapäevast leiba anna meile tänapäev!
12 Ja anna meile andeks meie võlad, nagu meiegi andeks anname oma võlglastele!
13 Ja ära saada meid kiusatusse, vaid päästa meid ära kurjast! [Sest sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti. Aamen.]
14 Sest kui te annate inimestele andeks nende eksimused, siis annab ka teie taevane Isa teile andeks,
15 kui te aga ei anna inimestele andeks, siis ei anna ka teie Isa teie eksimusi andeks.
16 Kui te aga paastute, siis ärge olge kurvanäolised nagu silmakirjatsejad, sest nemad teevad oma palge näotuks, et näidata inimestele oma paastumist. Tõesti, ma ütlen teile, neil on oma palk käes!
17 Aga sina, kui sa oled paastumas, siis võia oma pead ja pese oma nägu,
18 et su paastumine ei oleks näha inimestele, vaid su Isale, kes on varjatud, ja sinu Isa, kes näeb varjatutki, tasub sulle!
19 Ärge koguge endile aardeid maa peale, kus koi ja rooste neid rikuvad ja kuhu vargad sisse murravad ja varastavad!
20 Koguge endile aardeid taevasse, kus koi ega rooste neid ei riku ja kuhu vargad sisse ei murra ega varasta!
21 Sest kus su aare on, seal on ka su süda.
22 Silm on ihu lamp. Kui su silm on selge, siis on kogu su ihu valgust täis.
23 Kui su silm on aga vigane, on kogu su ihu pimedust täis. Kui nüüd valgus sinu sees on pime, kui suur on siis pimedus?
24 Keegi ei saa teenida kahte isandat, ikka on nii, et ta vihkab üht ja armastab teist või et ta pooldab üht ja põlgab teist. Teie ei saa teenida nii Jumalat kui mammonat.
1. Moosese 14
1 Ja Sineari kuninga Amrafeli, Ellasari kuninga Arjoki, Eelami kuninga Kedorlaomeri ja Goojimi kuninga Tideali päevil sündis,
2 et nad alustasid sõda Soodoma kuninga Bera, Gomorra kuninga Birsa, Adma kuninga Sineabi, Seboimi kuninga Semeeberi ja Bela, see on Soari kuninga vastu.
3 Need kõik kogunesid Siddimi orgu, kus nüüd on Soolameri.
4 Kaksteist aastat olid nad Kedorlaomerit orjanud, aga kolmeteistkümnendal aastal nad tõstsid mässu.
5 Ja neljateistkümnendal aastal tulid Kedorlaomer ja need kuningad, kes olid koos temaga, ja lõid refalasi Astarot-Karnaimis, susiite Haamis, emiite Kirjataimi tasandikul
6 ja horiite nende mäestikus Seiris kuni Eel-Paaranini, mis on kõrbe ääres.
7 Siis nad pöördusid tagasi ja tulid Een-Mispatti, see on Kaadesisse, ja vallutasid kogu amalekkide väljade ala, samuti võitsid nad emorlasi, kes elasid Haseson-Taamaris.
8 Aga Soodoma kuningas, Gomorra kuningas, Adma kuningas, Seboimi kuningas ja Bela, see on Soari kuningas, läksid välja ja valmistusid tapluseks nende vastu Siddimi orus:
9 Eelami kuninga Kedorlaomeri, Goojimi kuninga Tideali, Sineari kuninga Amrafeli ja Ellasari kuninga Arjoki vastu – neli kuningat viie vastu.
10 Aga Siddimi org oli täis maapigi auke. Kui Soodoma ja Gomorra kuningad põgenesid, siis nad langesid neisse, kuna ülejäänud põgenesid mäestikku.
11 Ja nad võtsid kogu Soodoma ja Gomorra varanduse ja kogu nende toiduse ning läksid ära.
12 Ja ära minnes nad võtsid kaasa ka Loti, Aabrami vennapoja, ja tema varanduse; ta elas ju Soodomas.
13 Aga üks põgenik tuli ja teatas Aabramile, heebrealasele, kes elas emorlase Mamre, Eskoli ja Aaneri venna tammikus; ja need olid Aabrami liitlased.
14 Kui Aabram kuulis, et ta vennapoeg oli vangi viidud, siis ta viis välja oma kodakondsed, kes tema peres olid sündinud, arvult kolmsada kaheksateist, ja ajas vaenlasi taga kuni Daanini.
15 Ta jaotas öösel oma sulased nende vastu, lõi neid ja jälitas neid kuni Hoobani, mis on Damaskusest vasakut kätt.
16 Ja ta tõi tagasi kogu varanduse; ka Loti, oma vennapoja, ja tema varanduse ta tõi tagasi, samuti naised ja rahva.
17 Ja kui ta Kedorlaomerit ja koos temaga olevaid kuningaid löömast tagasi tuli, läks Soodoma kuningas temale vastu Saave orgu, see on Kuningaorgu.
18 Ja Melkisedek, Saalemi kuningas, tõi leiba ja veini, sest tema oli kõige kõrgema Jumala preester,
19 ja õnnistas teda ning ütles: „Olgu õnnistatud Aabram, kõige kõrgema Jumala, taeva ja maa Looja poolt!
20 Olgu kiidetud kõige kõrgem Jumal, kes sinu vaenlased su kätte andis!” Ja Aabram andis temale kümnist kõigest.
21 Ja Soodoma kuningas ütles Aabramile: „Anna hingelised mulle, aga varandus võta enesele!”
22 Kuid Aabram ütles Soodoma kuningale: „Ma tõstan oma käe üles Issanda, kõige kõrgema Jumala poole, kes on taeva ja maa Looja,
23 et ma ei võta lõngaotsa ega jalatsipaelagi kõigest sellest, mis on sinu oma, et sa ei saaks öelda: Mina olen Aabrami rikkaks teinud!
24 Mul pole midagi vaja – ainult, mis poisid sõid, ja mehed, kes koos minuga käisid – Aaner, Eskol ja Mamre -, need võtku oma osa!”
1. Moosese 15
1 Pärast neid lugusid tuli Aabramile nägemuses Issanda sõna, kes ütles: „Ära karda, Aabram! Mina olen sulle kilbiks. Sinu tasu on väga suur!”
2 Aga Aabram ütles: „Issand Jumal! Mida sa mulle saad anda? Mina ju lähen ära lastetuna ja mu koja valitsejaks on Elieser Damaskusest!”
3 Ja Aabram ütles: „Vaata, mulle sa ei ole ihuvilja andnud, aga näe, minu kojas sündinu saab mu pärijaks.”
4 Ja vaata, temale tuli Issanda sõna, kes ütles: „Tema ei ole sinu pärija, vaid see, kes tuleb välja su oma ihust, on su pärija.”
5 Ja ta viis tema õue ning ütles: „Vaata nüüd taeva poole ja loe tähti, kui sa suudad neid lugeda!” Ja ta ütles temale: „Nõnda saab olema sinu sugu!”
6 Ja ta uskus Issandat ning see arvati temale õiguseks.
7 Ja ta ütles temale: „Mina olen Issand, kes tõi sind Kaldea Uurist, et anda sulle päranduseks see maa!”
8 Aga ta küsis: „Issand Jumal, millest ma ära tunnen, et ma selle pärin?”
9 Siis ta vastas temale: „Too mulle kolmeaastane mullikas, kolmeaastane kits, kolmeaastane jäär ja turteltuvi koos lennuvõimelise pojaga.”
10 Ja ta tõi temale kõik need, lõikas need keskelt lõhki ja pani vastavad pooled vastakuti; aga lindusid ta ei lõiganud lõhki.
11 Kui röövlinnud laskusid korjuste peale, siis peletas Aabram need minema.
12 Aga kui päike loojus, vajus Aabram sügavasse unne, ja vaata, suur ja pime hirm haaras teda.
13 Ja Issand ütles Aabramile: „Sa pead teadma, et su järglased on võõrastena maal, mis ei ole nende oma; nad tehakse orjadeks ja neid vaevatakse nelisada aastat.
14 Aga ka rahvast, keda nad orjavad, ma karistan, ja selle järel nad tulevad ära suure varandusega.
15 Sina ise aga lähed rahuga oma vanemate juurde, sind maetakse heas vanuses.
16 Alles neljas põlv tuleb siia tagasi, sest emorlaste süü ei ole tänini veel küllaldane.”
17 Ja kui päike oli loojunud ja kui oli pime, siis nähti suitsevat küpsetusahju ja tuleleeki, mis nende lõigatud tükkide vahelt läbi käis.
18 Selsamal päeval tegi Issand Aabramiga lepingu ja ütles: „Sinu soole ma annan selle maa Egiptuseojast suure jõeni, Frati jõeni,
19 keenlased, kenislased, kadmonlased,
20 hetid, perislased, refalased,
21 emorlased, kaananlased, girgaaslased ja jebuuslased.”
1. Moosese 16
1 Ja Saarai, Aabrami naine, ei toonud temale last ilmale; aga tal oli teenijaks egiptlanna, nimega Haagar.
2 Ja Saarai ütles Aabramile: „Vaata, Issand on mind keelanud last saamast. Heida nüüd mu teenija juurde, vahest saan järeltulija temalt!” Ja Aabram kuulas Saarai sõna.
3 Ja Saarai, Aabrami naine, võttis egiptlanna Haagari, oma teenija, pärast seda kui Aabram oli kümme aastat elanud Kaananimaal, ja andis ta oma mehele Aabramile naiseks.
4 Ja tema heitis Haagari juurde ja see jäi lapseootele; aga kui see nägi, et ta oli lapseootel, siis oli ta emand tema silmis nagu alam.
5 Ja Saarai ütles Aabramile: „Mulle sündinud ülekohus tulgu sinu peale! Ma andsin oma teenija sinu sülle, aga kui ta nüüd näeb, et ta on lapseootel, siis olen mina tema silmis nagu alam. Issand mõistku õigust minu ja sinu vahel!”
6 Aga Aabram ütles Saaraile: „Vaata, su teenija on sinu käes! Talita temaga, nagu sa heaks arvad!” Siis Saarai alandas teda, aga seejärel ta põgenes tema juurest.
7 Ja Issanda ingel leidis tema veeallika juurest kõrbes, Suuri tee ääres oleva allika juurest.
8 Ja ta ütles: „Haagar, Saarai teenija! Kust sa tuled ja kuhu sa lähed?” Ja tema vastas: „Ma põgenen oma emanda Saarai eest.”
9 Siis ütles Issanda ingel temale: „Mine tagasi oma emanda juurde ja alanda ennast tema käte alla!”
10 Ja Issanda ingel ütles temale: „Ma teen sinu soo nõnda arvurikkaks, et see paljuse pärast pole loetav!”
11 Ja Issanda ingel ütles temale: „Vaata, sa oled lapseootel ja tood poja ilmale! Pane temale nimeks Ismael, sest Issand on kuulnud su alandusest!
12 Temast tuleb mees nagu metseesel – tema käsi on igaühe vastu ja igaühe käsi on tema vastu – ta elab vaenus kõigi oma vendadega.”
13 Siis ta nimetas Issandat, kes temaga oli rääkinud, nimega „Sina oled nähtav Jumal”, sest ta ütles: „Kas ma siin ikka veel näen pärast oma nägemust?”
14 Seepärast nimetatakse seda kaevu Lahhai-Roi kaevuks; vaata, see on Kaadesi ja Baaredi vahel.
15 Ja Haagar tõi Aabramile poja ilmale; ja Aabram pani oma pojale, kelle Haagar oli sünnitanud, nimeks Ismael.
16 Ja Aabram oli kaheksakümmend kuus aastat vana, kui Haagar Aabramile Ismaeli ilmale tõi.