Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 91

Pühapäev, 31. märts 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 4Ms 31:25-54
  • 4Ms 32
  • Lk 8:40-56
  • Lk 9:1-9
  • Ps 40:1-8

4. Moosese 31
25  Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes: 
26  „Lugege üle inimestest ja loomadest võetud saak, sina ja preester Eleasar ja koguduse perekondade peamehed, 
27  ja jaota saak pooleks sõjas käinud sõjameeste ja terve koguduse vahel! 
28  Siis võta sõjas käinud sõjameestelt andam Issandale, üks hingeline viiesajast, niihästi inimestest kui veistest, eeslitest, lammastest ja kitsedest! 
29  Võta see nende osapoolest ja anna preester Eleasarile, tõstelõivuks Issandale! 
30  Ja Iisraeli laste osapoolest võta üks viiekümnest: inimestest, veistest, eeslitest, lammastest ja kitsedest, kõigist loomadest, ja anna need leviitidele, kes toimetavad Issanda elamu teenistust!” 
31  Ja Mooses ja preester Eleasar tegid, nagu Issand oli Moosest käskinud. 
32  Ja saak, ülejääk kokkuriisutust, mida sõjamehed olid riisunud, oli: lambaid ja kitsi kuussada seitsekümmend viis tuhat; 
33  veiseid seitsekümmend kaks tuhat; 
34  eesleid kuuskümmend üks tuhat; 
35  ja inimhingi naistest, kes ei olnud tundnud mehega magamist, kõiki kokku kolmkümmend kaks tuhat. 
36  Pool sellest, sõjas käinute osa, oli: lambaid ja kitsi kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada; 
37  andam Issandale lammastest ja kitsedest oli kuussada seitsekümmend viis; 
38  veiseid oli kolmkümmend kuus tuhat, ja neist andam Issandale: seitsekümmend kaks; 
39  eesleid oli kolmkümmend tuhat viissada, ja neist andam Issandale: kuuskümmend üks; 
40  inimhingi oli kuusteist tuhat, ja neist andam Issandale: kolmkümmend kaks hinge. 
41  Ja Mooses andis Issanda tõstelõivu andami preester Eleasarile, nagu Issand oli Moosest käskinud. 
42  Ja Iisraeli laste osapool, mille Mooses oli sõjameestelt eraldanud, 
43  see koguduse osapool oli: lambaid ja kitsi kolmsada kolmkümmend seitse tuhat viissada; 
44  veiseid kolmkümmend kuus tuhat; 
45  eesleid kolmkümmend tuhat viissada; 
46  inimhingi kuusteist tuhat. 
47  Ja Mooses võttis Iisraeli laste osapoolest, inimestest ja loomadest, ühe viiekümnest ja andis need leviitidele, kes toimetasid Issanda elamu teenistust, nagu Issand oli Moosest käskinud. 
48  Ja väeülemad, kes olid sõjaväe tuhandete üle, tuhande- ja sajapealikud, astusid Moosese juurde 
49  ning ütlesid Moosesele: „Su sulased on üle lugenud sõjamehed, kes olid meie käe all, ja meist pole ainsatki vajaka. 
50  Seepärast me toome Issandale ohvrianniks, mida iga mees on leidnud kuldasjadest: käevõrusid, randmekette, sõrmuseid, kõrvarõngaid ja kaelakeesid, et teha oma hingede eest lepitust Issanda ees.” 
51  Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid neilt kulla, kõiksugu valmisasjad. 
52  Kogu tõstelõivu kulda, mida nad Issandale võtsid igalt tuhandepealikult ja igalt sajapealikult, oli kuusteist tuhat seitsesada viiskümmend seeklit. 
53  Sõjamehed aga olid riisunud igaüks iseenesele. 
54  Ja Mooses ja preester Eleasar võtsid kulla tuhande- ja sajapealikuilt ning viisid selle kogudusetelki Iisraeli laste meenutamiseks Issanda ees. 

4. Moosese 32
1  Ruubenlastel ja gaadlastel oli palju karja, väga palju. Kui nad nägid Jaaserimaad ja Gileadimaad, vaata, siis oli see sobiv paik karjale. 
2  Ja gaadlased ja ruubenlased tulid ning rääkisid Moosesega ja preester Eleasariga ja koguduse vürstidega, öeldes: 
3  „Atarot, Diibon, Jaaser, Nimra, Hesbon, Elaale, Sebam, Nebo ja Beon, 
4  maa, mida Issand lõi Iisraeli koguduse ees, on karjamaa, ja su sulastel on karja.” 
5  Ja nad ütlesid veel: „Kui me su silmis oleme armu leidnud, siis antagu see maa omandiks su sulastele! Ära vii meid üle Jordani!” 
6  Aga Mooses vastas gaadlastele ja ruubenlastele: „Kas peavad teie vennad minema sõtta, teie aga jääte siia? 
7  Miks võtate Iisraeli lastelt julguse minna sellele maale, mille Issand on neile andnud? 
8  Nõnda tegid teie vanemad, kui ma Kaades-Barneast läkitasin neid maad vaatama: 
9  kui nad jõudsid Kobaraorgu ja nägid maad, siis nad võtsid Iisraeli lastelt julguse minna maale, mille Issand oli neile andnud. 
10  Sel päeval süttis Issanda viha põlema ja ta vandus, öeldes: 
11  Need mehed, kes on tulnud Egiptusest, kahekümneaastased ja üle selle, ei saa näha maad, mille ma vandega tõotasin Aabrahamile, Iisakile ja Jaakobile, sest nad ei ole ustavalt käinud mu järel, 
12  peale Kaalebi, kenislase Jefunne poja, ja Joosua, Nuuni poja, sest nemad on ustavalt käinud Issanda järel. 
13  Ja Issanda viha süttis põlema Iisraeli vastu ja ta laskis neid hulkuda kõrbes nelikümmend aastat, kuni oli otsa saanud kogu see sugupõlv, kes oli kurja teinud Issanda silmis. 
14  Ja vaata, te olete nüüd tõusnud oma vanemate asemele, te patuste inimeste sigidikud, et veelgi õhutada Issanda vihaleeki Iisraeli vastu. 
15  Kui te taganete tema järelt, siis ta jätab rahva veel kauemaks kõrbe ja te hukkate kogu selle rahva.” 
16  Siis nad astusid tema juurde ja ütlesid: „Me ehitame siia karjatarad oma loomadele ja linnad oma väetitele, 
17  me ise aga varustume kärmesti käima Iisraeli laste ees, kuni oleme nad nende paika viinud. Aga meie väetid jäävad kindlustatud linnadesse maa elanike pärast. 
18  Me ei pöördu koju tagasi enne, kui igamees Iisraeli lastest on saanud oma pärisosa, 
19  sest me ei taha koos nendega saada pärisosa teiselt poolt Jordanit ega kaugemalt, kuna me saame oma pärisosa siitpoolt Jordanit, ida poolt.” 
20  Ja Mooses vastas neile: „Kui te teete nõnda, kui te Issanda ees varustate endid sõjaks 
21  ja iga teie varustatu läheb Issanda ees üle Jordani, kuni ta oma vaenlased on enese eest ära ajanud 
22  ja maa on alistatud Issanda ees, ja kui te alles seejärel pöördute tagasi, siis te olete süüta Issanda ja Iisraeli ees ning see maa jääb Issanda ees teie omandiks. 
23  Aga kui te ei tee nõnda, vaata, siis te teete pattu Issanda vastu ja saate tunda oma karistust, mis teid tabab! 
24  Ehitage oma väetitele linnad, lammastele ja kitsedele tarad ja tehke, mida olete lubanud!” 
25  Ja gaadlased ja ruubenlased rääkisid Moosesega, öeldes: „Su sulased teevad, nagu meie isand käsib. 
26  Meie lapsed, meie naised, meie kari ja kõik meie muud loomad jäävad siia Gileadi linnadesse, 
27  aga su sulased, kõik sõjaks varustatud, lähevad sinna üle, et sõdida Issanda ees, nagu mu isand on käskinud.” 
28  Siis Mooses andis nende pärast käsu preester Eleasarile ja Joosuale, Nuuni pojale, ja Iisraeli laste suguharude perekondade peameestele, 
29  ja Mooses ütles neile: „Kui gaadlased ja ruubenlased lähevad koos teiega üle Jordani, kõik, kes on varustatud sõjaks Issanda ees, ja kui maa alistub teile, siis andke Gileadimaa neile omandiks! 
30  Aga kui nad ei lähe varustatult koos teiega sinna üle, siis nad peavad elama Kaananimaal teie keskel!” 
31  Siis vastasid gaadlased ja ruubenlased, öeldes: „Mida Issand on öelnud su sulastele, seda me teeme. 
32  Me läheme sõjaks varustatult Issanda ees üle Kaananimaale, et meie pärisosa jääks meile siiapoole Jordanit.” 
33  Ja Mooses andis neile, gaadlastele ja ruubenlastele ja Joosepi poja Manasse poolele suguharule emorlaste kuninga Siihoni kuningriigi ja Baasani kuninga Oogi kuningriigi, maa ja selle linnad ühes maa-aladega, selle maa linnad ümberkaudu. 
34  Ja gaadlased ehitasid üles Diiboni, Ataroti, Aroeri, 
35  Atrot-Soofani, Jaaseri, Jogbeha, 
36  Beet-Nimra ja Beet-Haarani kindlustatud linnad ja karjatarad. 
37  Ja ruubenlased ehitasid üles Hesboni, Elaale, Kirjataimi, 
38  Nebo ja Baal-Meoni, nende nimed muudeti, ja Sibma. Nad panid linnadele, mis nad üles ehitasid, omad nimed. 
39  Ja Manasse poja Maakiri pojad läksid Gileadi, vallutasid selle, ja emorlased, kes seal olid, aeti ära. 
40  Ja Mooses andis Gileadi Manasse pojale Maakirile ning too asus sinna. 
41  Ja Manasse poeg Jair läks ning vallutas nende telklaagrid ja nimetas need „Jairi telklaagriteks”. 
42  Ja Nobah läks ning vallutas Kenati ja selle tütarlinnad ja nimetas selle Nobahiks enese nime järgi. 

Psalm 40
1  Laulujuhatajale: Taaveti laul. 
2  Ma ootasin Issandat suure ootusega; ta kummardus mu poole ja kuulis mu appihüüdmist 
3  ja tõmbas mind üles õuduse august ja paksust porist ning asetas mu jalad kaljule ja kinnitas mu sammud. 
4  Ta pani mu suhu uue laulu, kiituslaulu meie Jumalale. Paljud näevad seda ja hakkavad kartma ja lootma Issanda peale. 
5  Õnnis on mees, kes paneb oma lootuse Issanda peale ega pöördu ülbete ja valesse taganejate poole. 
6  Palju oled sina, Issand, mu Jumal, teinud imetegusid ja mõelnud mõtteid meie kohta; ei ole kedagi sinu sarnast. Kui ma hakkaksin neid kuulutama ja neist kõnelema, siis oleks neid rohkem kui jõuab ära lugeda. 
7  Tapa- ja roaohver ei ole su meele järgi – aga mu kõrvad oled sa avanud -, põletus- ja patuohvrit sa ei nõua. 
8  Siis ma ütlesin: „Vaata, ma tulen, rullraamatus on minust kirjutatud. 

Luuka 8
40  Aga kui Jeesus tagasi pöördus, võttis teda vastu rahvahulk, sest nad kõik ootasid teda. 
41  Ja vaata, tuli mees, nimega Jairus, ta oli sünagoogi ülem. Ja ta langes Jeesuse jalge ette ning palus teda tulla oma koju, 
42  sest tal oli üksainus tütar, umbes kaksteist aastat vana, ja see oli suremas. Aga Jeesuse sinnaminekul tungles rahvahulk tema ümber. 
43  Ja üks naine, kes oli veritõves olnud kaksteist aastat ja arstide peale ära kulutanud kogu oma vara, ning keda ükski ei olnud suutnud terveks teha, 
44  see tuli Jeesuse selja taha ja puudutas ta kuue palistust. Ja otsekohe lakkas ta verejooks. 
45  Ja Jeesus küsis: „Kes puudutas mind?” Aga kui kõik eitasid, ütles Peetrus: „Õpetaja, rahvahulgad lausa tungivad su peale ja rõhuvad sind.” 
46  Aga Jeesus ütles: „Keegi puudutas mind, sest ma tundsin väge enesest välja minevat.” 
47  Kui naine nägi, et ta ei saa varjule jääda, tuli ta värisedes ja langes Jeesuse ette maha ja kuulutas kogu rahva ees, mis põhjusel ta oli Jeesust puudutanud ja kuidas ta otsekohe oli paranenud. 
48  Jeesus aga ütles naisele: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga!” 
49  Kui ta alles rääkis, tuli keegi sünagoogi ülema perest ja ütles: „Su tütar on surnud, ära tülita enam Õpetajat!” 
50  Aga seda kuuldes Jeesus vastas Jairusele: „Ära karda, usu ainult, ja ta pääseb!” 
51  Kui ta siis läks majja, ei lasknud ta kedagi endaga koos sisse tulla peale Peetruse ja Johannese ja Jaakobuse ning lapse isa ja ema. 
52  Kõik nutsid ja halisesid tütarlapse pärast. Aga Jeesus ütles: „Ärge nutke, ta ei ole surnud, vaid magab!” 
53  Ja nad naersid tema üle, teades, et tütarlaps on surnud. 
54  Aga Jeesus hüüdis tüdruku käest kinni võttes: „Tütarlaps, ärka üles!” 
55  Ja vaim pöördus tüdrukusse tagasi ja ta tõusis otsekohe üles. Ja Jeesus käskis talle süüa anda. 
56  Ja tütarlapse vanemad olid jahmunud; aga Jeesus keelas neid kellelegi seda rääkimast, mis oli sündinud. 

Luuka 9
1  Kutsunud kokku need kaksteist, andis Jeesus neile väe ja meelevalla kõigi kurjade vaimude üle ja meelevalla haigusi ravida 
2  ning läkitas nad kuulutama Jumala riiki ja parandama haigeid. 
3  Ja ta ütles neile: „Ärge võtke midagi teele kaasa, ei saua ega pauna, ei leiba ega raha ja ärgu olgu kellelgi kahte särki! 
4  Ja kuhu majja te iganes sisse astute, sinna jääge, ja sealt minge teele! 
5  Kus teid vastu ei võeta, sellest linnast minge välja ja raputage selle koha tolm oma jalgadelt tunnistuseks nende vastu!” 
6  Nii nad läksid välja ja käisid mööda külasid, kuulutasid evangeeliumi ja tegid haigeid terveks kõikjal. 
7  Aga nelivürst Heroodes sai kuulda kõigest toimunust ja oli kahevahel, sest mõned ütlesid: „Johannes on üles äratatud surnuist,” 
8  mõned: „Eelija on ilmunud,” teised aga: „Keegi muistseist prohveteist on üles tõusnud.” 
9  Aga Heroodes ütles: „Johannese pea lasksin ma maha raiuda. Kes on aga see, kellest ma niisuguseid asju kuulen?” Ja ta püüdis Jeesust näha saada.