Piibli aastane lugemisplaan 2025

Päev 164

Reede, 13. juuni 2025

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 2Sm 20
  • 2Sm 21
  • Ap 8:4-40
  • Õp 14:25-35

2. Saamueli 20
1  Ja seal leidus kõlvatu mees, benjaminlane Seba, Bikri poeg; tema puhus sarve ja ütles: „Meil ei ole osa Taavetis ega pärisosa Iisai pojas. Igaüks oma telki, Iisrael!” 
2  Siis läksid kõik Iisraeli mehed Taaveti järelt Bikri poja Seba järele; aga Juuda mehed järgnesid oma kuningale Jordani äärest Jeruusalemma. 
3  Ja Taavet tuli Jeruusalemma oma kotta; ja kuningas võttis need kümme liignaist, keda ta oli jätnud koda hoidma, ja pani nad eraldusmajasse; ta toitis neid, aga ei läinud nende juurde ja nad olid kinni oma surmapäevani, elades nagu lesed. 
4  Ja kuningas ütles Amaasale: „Kutsu mulle Juuda mehed kokku kolme päeva jooksul ja ole ka ise siin!” 
5  Ja Amaasa läks Juudat kokku kutsuma, aga viivitas üle aja, mis temale oli määratud. 
6  Siis ütles Taavet Abisaile: „Nüüd teeb Seba, Bikri poeg, meile rohkem kurja kui Absalom. Võta sina oma isanda sulased ja aja teda taga, et ta ei leiaks enesele kindlustatud linnu ega kisuks meil silmi välja!” 
7  Ja tema järel läksid välja Joabi mehed ning kreedid ja pleedid ja kõik võitlejad; nad lahkusid Jeruusalemmast, et taga ajada Sebat, Bikri poega. 
8  Kui nad olid Gibeonis oleva suure kivi juures, tuli Amaasa neile vastu. Joabil oli seljas vöötatud kuub ja selle peal vööle pandud mõõk, mille tupp oli seotud ta puusale; ta tõmbas mõõga välja ja see libises temale pihku. 
9  Ja Joab küsis Amaasalt: „Kas su käsi käib hästi, mu vend?” Ja Joab haaras parema käega kinni Amaasa habemest, et temale suud anda. 
10  Aga Amaasa ei pannud tähele mõõka, mis Joabil käes oli, ja too pistis selle temale kõhtu, nõnda et ta sisikond maha valgus; teist korda ei olnud temale vaja ja ta suri. Siis ajas Joab koos oma venna Abisaiga taga Sebat, Bikri poega. 
11  Aga keegi Joabi poistest jäi seisma Amaasa juurde ja ütles: „Kellele meeldib Joab ja kes on Taaveti poolt, järgnegu Joabile!” 
12  Ja Amaasa tõmbles veres keset maanteed; aga kui see mees nägi, et kogu rahvas jäi seisma, siis ta viis Amaasa maanteelt väljale ja viskas temale riide peale, nähes, et kõik, kes tulid ta juurde, jäid seisma. 
13  Ja kui ta oli maanteelt ära viidud, siis läksid kõik mehed Joabi järel mööda, et taga ajada Sebat, Bikri poega. 
14  Aga Seba läks läbi kõigi Iisraeli suguharude Aabelisse Beet-Maakasse; ja kõik valitud kogunesid ning tulid ka tema järel sinna. 
15  Siis nad tulid ja piirasid teda Aabelis Beet-Maakas ja kuhjasid linna vastu piiramisvalli, mis ulatus müürini; ja kogu rahvas, kes oli koos Joabiga, tegi hävitustööd, et müüri maha kiskuda. 
16  Aga üks tark naine hüüdis linnast: „Kuulge! Kuulge! Öelge ometi Joabile: Tule siia, et ma saaksin sinuga rääkida!” 
17  Ja kui ta tuli temale ligemale, siis küsis naine: „Kas sina oled Joab?” Ja ta vastas: „Olen.” Siis ütles naine temale: „Kuule oma teenija kõnet!” Ja ta vastas: „Ma kuulen.” 
18  Ja ta rääkis ning ütles: „Muiste oli viisiks öelda: Küsitagu Aabelis nõu! Ja nõnda ka tehti. 
19  Mina olen rahulikem ja ustavaim Iisraelis, sina aga püüad hävitada linna, mis on Iisraelis emaks. Mispärast sa tahad neelata Issanda pärisosa?” 
20  Ja Joab kostis ning ütles: „Jäägu see tõesti minust kaugele, et neelaksin või hävitaksin! 
21  Asi ei ole nõnda, vaid üks mees Efraimi mäestikust, Seba nimi, Bikri poeg, on tõstnud oma käe kuningas Taaveti vastu; andke tema üksi välja, siis ma lähen linna alt ära!” Siis ütles naine Joabile: „Vaata, tema pea visatakse sulle üle müüri.” 
22  Siis tuli naine oma tarkusega rahva juurde; ja nad raiusid maha Bikri poja Seba pea ning viskasid Joabile. Siis Joab puhus sarve ja nad valgusid linna alt laiali, igaüks oma telki. Ja Joab läks tagasi Jeruusalemma kuninga juurde. 
23  Ja Joab oli kogu Iisraeli väeülem; Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem; 
24  Adoram oli orjatöö ülevaataja; Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik; 
25  Seja oli kirjutaja; Saadok ja Ebjatar olid preestrid; 
26  Iira, jairilane, oli ka Taaveti preester. 

2. Saamueli 21
1  Ja Taaveti päevil oli kolm aastat nälg, aasta aasta järel. Siis otsis Taavet Issanda palet ja Issand ütles: „See on Sauli ja tema veresüüga soo pärast, et ta surmas gibeonlasi.” 
2  Siis kutsus kuningas gibeonlased ja rääkis nendega. Gibeonlased ei olnud Iisraeli laste hulgast, vaid olid emorlastest järele jäänud; ja kuigi Iisraeli lapsed olid neile vandunud, oli Saul oma õhinas Iisraeli laste ja Juuda pärast püüdnud neid maha lüüa. 
3  Ja Taavet ütles gibeonlastele: „Mida peaksin teile tegema ja millega saaksin teid lepitada, et te õnnistaksite Issanda pärisosa?” 
4  Ja gibeonlased vastasid temale: „Meil pole tarvis hõbedat ega kulda Saulilt ja tema soolt, ega ole meil tarvis kedagi Iisraelis surmata.” Aga ta küsis: „Mida te nõuate, et ma teeksin teie heaks?” 
5  Siis nad vastasid kuningale: „Mehe, kes tahtis teha meile lõpu ja kes kavatses meid hävitada, et meil ei oleks olnud paigalejäämist kogu Iisraeli maa-alal, 
6  tema poegadest antagu meile seitse meest ja me poome nad Issandale Issanda valitu Sauli Gibeas!” Ja kuningas ütles: „Ma annan.” 
7  Aga kuningas andis armu Mefibosetile, Sauli poja Joonatani pojale, Issanda vande pärast, mis oli nende vahel, Taaveti ja Sauli poja Joonatani vahel. 
8  Ja kuningas võttis Ajja tütre Rispa kaks poega, keda too oli Saulile ilmale toonud, Armoni ja Mefiboseti, ja Sauli tütre Meerabi viis poega, keda too oli ilmale toonud Adrielile, meholatlase Barsillai pojale, 
9  ja andis need gibeonlaste kätte; ja nemad poosid need mäe peal Issanda ees. Nõnda langesid need seitse ühekorraga ja nad surmati esimesil lõikuse päevil odralõikuse alguses. 
10  Siis võttis Rispa, Ajja tütar, kotiriide ja laotas selle enesele kalju peale lõikuse algusest, kuni vesi sadas taevast nende peale; ja ta ei lasknud nende kallale taeva linde päeval ega metsloomi öösel. 
11  Kui Taavetile jutustati, mida Ajja tütar Rispa, Sauli liignaine, oli teinud, 
12  siis Taavet läks ja võttis Sauli luud ja tema poja Joonatani luud Gileadi Jaabesi kodanikelt, kes olid need varastanud Beet-Saani väljakult, kuhu vilistid olid need riputanud päeval, mil vilistid Sauli Gilboas maha lõid. 
13  Ja ta tõi sealt üles Sauli luud ja tema poja Joonatani luud; ja nad koristasid poodute luud. 
14  Siis nad matsid Sauli ja tema poja Joonatani luud Benjamini maale Seelasse tema isa Kiisi hauda. Ja nad tegid kõik, mida kuningas käskis; ja pärast seda võttis Jumal kuulda maa palveid. 
15  Ja taas oli vilistitel sõda Iisraeliga; Taavet läks siis alla koos oma sulastega ja nad sõdisid vilistite vastu. Aga Taavet väsis 
16  ja nad jäid Goobi, kus üks refalaste järglasi, kelle oda vaagis kolmsada vaskseeklit ja kellel oli uus mõõk vööl, mõtles Taaveti surmata. 
17  Aga Abisai, Seruja poeg, aitas Taavetit ja lõi vilisti maha, surmates tolle; siis vandusid Taavetile tema mehed, öeldes: „Sina ei tohi enam tulla sõtta koos meiega, et sa ei kustutaks Iisraeli lampi!” 
18  Ja pärast seda oli taas sõda Goobis vilistite vastu; huusalane Sibbekai lõi siis maha Safi, kes oli refalaste järglasi. 
19  Ja taas oli sõda Goobis vilistite vastu; petlemlane Elhanan, Jaare-Oregimi poeg, lõi siis maha gatlase Koljati, kelle piigivars oli nagu kangrupoom. 
20  Ja taas oli sõda Gatis; seal oli pikakasvuline mees, kellel oli kuus sõrme kummalgi käel ja kuus varvast kummalgi jalal, ühtekokku kakskümmend neli; temagi oli üks refalaste järglasi. 
21  Ja kui ta laimas Iisraeli, siis lõi Joonatan, Taaveti venna Simea poeg, tema maha. 
22  Need neli põlvnesid refalasist Gatis; nad langesid Taaveti ja tema sulaste käe läbi. 

Õpetussõnad 14
25  Tõetruu tunnistaja päästab hingi, aga kes sepitseb valesid, petab. 
26  Issanda kartuses on tugeva lootus ja varjupaik tema lastele. 
27  Issanda kartus on eluallikas surmapaeltest pääsemiseks. 
28  Rahva rohkus on kuninga uhkus, aga rahva vähesus on vürsti hukk. 
29  Pikameelsel on palju arukust, aga kannatamatu näitab suurimat rumalust. 
30  Südamerahu on ihule eluks, aga kadedus on otsekui mädanik luudes. 
31  Kes rõhub viletsat, teotab tema Loojat, aga kes halastab vaese peale, austab Loojat. 
32  Õel kukutatakse tema kurjuse pärast, aga õigel on surmaski varjupaik. 
33  Mõistliku südames hingab tarkus, aga alpide sees pole seda tunda. 
34  Õiglus ülendab rahvast, aga patt on teotuseks rahvahõimudele. 
35  Kuningal on hea meel targast sulasest, aga tema viha tabab häbiväärselt toimijat. 

Apostlite 8
4  Nüüd käisid need, kes olid tagakiusamisel hajutatud, mööda maad ja kuulutasid evangeeliumi. 
5  Filippus tuli ühte Samaaria linna ja kuulutas rahvale Kristust. 
6  Rahvahulk pani üksmeelselt tähele, mida Filippus ütles, kuuldes teda ning nähes tunnustähti, mida ta tegi. 
7  Sest paljudest, kel olid rüvedad vaimud, läksid need välja valju häälega kisendades, palju halvatuid ja jalutuid aga sai terveks. 
8  Ja suur rõõm oli selles linnas. 
9  Aga üks mees, Siimon nimi, oli juba varem selles linnas ja nõidus ning pani Samaaria rahvast jahmuma, öeldes end kellegi suure olevat. 
10  Tema mõju all olid kõik, nii pisikesed kui suured, ja ütlesid: „See on Jumala vägi, mida hüütakse Suureks.” 
11  Nad olid tema mõju all, sest ta oli kaua aega neid nõidumisega jahmuma pannud. 
12  Aga kui nad hakkasid uskuma Filippust, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi. 
13  Siimonastki sai usklik, ja kui ta oli ristitud, jäi ta alati Filippuse juurde. Ta oli väga jahmunud, nähes sündimas suuri tunnustähti ja vägevaid tegusid. 
14  Aga kui Jeruusalemmas olevad apostlid said kuulda, et Samaaria on Jumala sõna vastu võtnud, läkitasid nad nende juurde Peetruse ja Johannese. 
15  Need tulid kohale ja palvetasid samaarlaste eest, et nad võtaksid vastu Püha Vaimu. 
16  Sest Vaim ei olnud langenud veel kellegi peale nende seast, nad olid üksnes ristitud Issanda Jeesuse nimesse. 
17  Siis panid apostlid oma käed nende peale ja nad võtsid vastu Püha Vaimu. 
18  Aga kui Siimon nägi, et Vaim antakse apostlite käte pealepanemise kaudu, tõi ta neile raha 
19  ja ütles: „Andke minulegi see meelevald, et igaüks saaks Püha Vaimu, kelle peale ma iganes oma käed panen!” 
20  Aga Peetrus ütles talle: „Hävigu su hõbe koos sinuga, et sa arvad Jumala andi saavat raha eest! 
21  Sul ei ole osa ega pärandit selles sõnas, sest su süda ei ole siiras Jumala ees. 
22  Paranda nüüd meelt oma kurjusest ja anu Issandat, et su mõttevälgatus sulle ehk andeks antaks. 
23  Sest ma näen sind olevat täis kibedat sappi ja ülekohtu köidikus.” 
24  Siimon aga vastas: „Paluge teie minu eest Issandat, et minu peale ei tuleks midagi sellest, mis te olete öelnud!” 
25  Kui apostlid nüüd olid Issanda sõna tunnistanud ja rääkinud, pöördusid nad tagasi Jeruusalemma ja kuulutasid evangeeliumi paljudes samaarlaste külades. 
26  Issanda ingel rääkis aga Filippusele: „Tõuse ja mine lõuna poole seda teed, mis läheb Jeruusalemmast alla Gaza poole! See on tühermaa.” 
27  Ja Filippus tõusis ning läks. Ja vaata, üks Etioopia eunuhh, etiooplaste kuninganna kandake võimukandja, kes valitses kogu ta varanduse üle, oli tulnud Jeruusalemma Jumalat kummardama 
28  ning oli tagasi pöördumas ja istus oma tõllas ning luges prohvet Jesaja raamatut. 
29  Ja Vaim ütles Filippusele: „Mine ja ligine sellele tõllale!” 
30  Filippus jooksis tõlla juurde ja kuulis teda lugevat prohvet Jesaja raamatut ning küsis: „Kas sa ka aru saad, mida sa loed?” 
31  Tema vastas: „Kuidas ma võin aru saada, kui keegi mind ei juhata?” Ja ta palus Filippust astuda üles ja istuda enese kõrvale. 
32  Ja kirjakoht, mida ta luges, oli see: „Tema on kui lammas viidud tappa ja otsekui tall on hääletu oma niitja ees, nõnda ei ava ka tema oma suud. 
33  Tema alandamisega on tema õigus ära võetud. Kes jõuab tema suguvõsast jutustada? Sest ta elu võetakse ära maa pealt.” 
34  Ja eunuhh hakkas rääkima ning ütles Filippusele: „Ma palun sind, kelle kohta prohvet seda ütleb? Kas enese või kellegi teise kohta?” 
35  Aga Filippus avas oma suu ja sellest kirjakohast lähtudes kuulutas talle evangeeliumi Jeesusest. 
36  Aga kui nad teed mööda edasi läksid, jõudsid nad ühe vee äärde. Ja eunuhh lausus: „Ennäe, vesi! Mis takistab, et mind ei võiks ristida?” 
37  [Aga Filippus ütles: „Kui sa usud kogu südamest, siis on see võimalik.” Ta vastas ja ütles: „Ma usun, et Jeesus Kristus on Jumala Poeg!”] 
38  Ja ta käskis tõlla peatada ja nad mõlemad, Filippus ja eunuhh, astusid vette, ja Filippus ristis tema. 
39  Aga kui nad veest välja tulid, haaras Issanda Vaim Filippuse, ja eunuhh ei näinud teda enam. Kuid ta läks oma teed edasi rõõmuga. 
40  Aga Filippus leiti Asdodist, ja ta kuulutas mööda maad käies evangeeliumi kõigile linnadele, kuni ta jõudis Kaisareasse.