Oleviste kiriku aeda kaunistab Maarja kabel. Esimest korda mainitakse Maarja kabelit 1404. aastal, kuid see kabel lammutati kiriku pikihoone uuendamisel.
Uus Maarja kabel ehitati aastatel 1513–1523. Stiililiselt on see hiilgav hilisgootika, peene ja meisterliku töötlusega vormirikkaim ehitusmälestis Eestis. Kabel jäi pooleli: seintel olevates orvades puuduvad skulptuurid, samuti on lõpetamata friisid. Saabunud luterlik reformatsioon ei vajanud enam uhket kabelit.
Hans Pawelsi kenotaaf
Maarja kabeli idakülje välisseinas asub kahe tugipiida vahel kiriku eestseisja ja kabeli ehituse algataja, kaupmees Hans Pawelsi enese poolt tellitud mälestusmärk – kenotaaf (1513), mis edastab alamsaksa keeles kivisse raiutud sõnumina piibellikku elutarkust. See koosneb kahest osast. All on orvakujuline seinahaud, kus lamab skelett kärnkonn rinnal ja kolba juures madu – see osutab inimsüdame kahepaiksusele ja rikutud mõtlemisele. Kuid Jumala jaoks ei ole olukord lootusetu – ülal on näha Kristuse kannatuslugu – Tema on juba kõik kandnud ja viib inimese surmast läbi.
Reljeefidel oleva Kristuse kannatusloo teemad:
- Sissesõit Jeruusalemma
- Püha õhtusöömaaeg
- Palvetamine Õlimäel
- Vangistamine
- Kaifase ees
- Piitsutamine
- Pilaatuse ees
- Risti kandmine
Hans Pawelsi kenotaaf (tühi haud) on kujundatud hilisgooti altarina. Ülaosas ornamentaalses raamistuses on tühi kesknišš, millest vasakule ja paremale jäävad avatud altaritiivad, kumbki nelja passiooniteemalise raidreljeefiga, igaüks profileeritud raidraamistuses. Altari predellaks on ornamentaalses raamistuses nišš, mille tagaseinal on alamsaksakeelne viierealine tekst:
Dat ick vorgaf is mi gebl (even) Wes ick behelt heft my bo(geven)
(H)irvme sal sik nemant to h(och er) heven Also roek vorgheyt des myn
seen leuen hans pawls degechtnisze 1513
Mis olen ära an’d on mulle jäänd
mis olen omanud on mulle kadunud
Seepärast ei või keegi liialt kõrgeks
tõusta nagu suitsuvine möödub inimese elu
Hans Pawlsi mälestuseks 1513
Samal tahvlil on ka vapikilp Pawelsi peremärgiga.
Kenotaaf on üheks silmapaistvaima teostuse ja kompositsiooniga hilisgooti stiilis kunstiteoseks Eestis. See on kunstilooming, mille puhul on tuvastatud dokumentaalselt nii valmimisaeg kui ka kunstnik. Kenotaafi esmaautoriks peetakse poolakast kiviraidurit-ehitusmeistrit Clemens Palet ja tema töö jätkajaks Vestfaali päritolu Hinrik Byldensnyderit, kes mõlemad osalesid ka Maarja kabeli ehitusel.
Päikesekell
Kirikuaiast avaneb vaade Maarja kabeli lõunaseinal paiknevale päikesekellale, vanim Eestis, mis on nimeka Tallinna kiviraiduri Arent Passeri töö (1602).