Psalm 118
17 Ei ma sure, vaid jään elama, ja jutustan Issanda tegusid.
18 Issand karistas mind rängasti, aga ta ei andnud mind surmale.
19 Avage mulle õiguse väravad! Ma lähen neist sisse ja tänan Issandat.
20 See on Issanda värav. Õiged lähevad sealt sisse.
21 Ma tänan sind, et sa mulle vastasid ning tulid mulle päästjaks!
22 Kivi, mille hooneehitajad ära põlgasid, on saanud nurgakiviks.
23 Issanda käest on see tulnud, see on imeasi meie silmis.
24 See on päev, mille Issand on teinud: ilutsegem ja rõõmutsegem temast!
25 Oh Issand, aita nüüd! Oh Issand, lase hästi korda minna!
26 Õnnistatud olgu, kes tuleb Issanda nimel! Meie õnnistame teid Issanda kojast.
27 Issand on Jumal ja tema on meile paistnud nagu valgus. Siduge peoohvrid köitega altari sarvedeni!
28 Sina oled mu Jumal ja sind ma tänan! Mu Jumal, sind ma ülistan!
29 Tänage Issandat, sest tema on hea, sest tema heldus kestab igavesti!
Jeremija 16
1 Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
2 „Ära võta enesele naist ja ärgu olgu sul siin paigas poegi ega tütreid!
3 Sest nõnda ütleb Issand poegade ja tütarde kohta, kes sünnivad siin paigas, ja nende emade kohta, kes neid sünnitavad, ja nende isade kohta, kes neid sigitavad siin maal:
4 Nad surevad surmahaigustesse, neid ei leinata ja neid ei maeta, nad jäävad maale sõnnikuks. Nad hukkuvad mõõga ja nälja läbi ning nende laibad saavad taeva lindude ja maa loomade roaks.
5 Sest Issand ütleb nõnda: Ära mine leinakotta, ära käi kurtmas ja ära tunne neile kaasa, sest mina võtan sellelt rahvalt oma rahu, armu ja halastuse, ütleb Issand.
6 Ja nad surevad, niihästi suured kui väikesed siin maal, neid ei maeta ega peeta neile leinakaebust, ja ükski ei lõika enesele märke ega aja pead paljaks nende pärast.
7 Ei murta neile leinaleiba lohutuseks surnu pärast ega joodeta neid troostikarikast nende isa ja ema pärast.
8 Ära mine peomajja koos nendega istuma, sööma ja jooma!
9 Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Vaata, ma lõpetan siit paigast teie silme ees ja teie päevil lustihääle ja rõõmuhääle, peigmehe hääle ja pruudi hääle.
10 Ja kui sa kuulutad sellele rahvale kõiki neid sõnu ja nemad küsivad sinult: „Mispärast räägib Issand meile kogu sellest suurest õnnetusest ja mis on meie süü ja patt, mida me oleme teinud Issanda, oma Jumala vastu?”,
11 siis vasta neile: Sellepärast et teie vanemad jätsid minu maha, ütleb Issand, ja läksid teiste jumalate järele ja teenisid ning kummardasid neid, jätsid minu maha ega pidanud minu Seadust.
12 Teie aga olete teinud halvemini kui teie vanemad, sest vaata, te käite igaüks oma kurja südame paadumuses mind kuulda võtmata.
13 Sellepärast ma paiskan teid sellelt maalt maale, mis on tundmatu teile ja teie vanemaile, ja te teenite seal teisi jumalaid päevad ja ööd, sest mina ei anna teile armu.
14 Ometi, vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, kui enam ei öelda: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära Egiptusemaalt”,
15 vaid: „Nii tõesti kui elab Issand, kes tõi Iisraeli lapsed ära põhjamaalt ja kõigist maadest, kuhu ta oli nad pillutanud.” Sest ma toon nad tagasi nende maale, mille ma olen andnud nende vanemaile.
16 Vaata, ma läkitan paljude kalameeste järele, ütleb Issand, et nood püüaksid neid; ja pärast seda ma läkitan paljude küttide järele, et nood kütiksid neid kõigilt mägedelt ja kõigilt künkailt ning kaljulõhedest.
17 Sest minu silmad on kõigi nende teede peal, nad ei ole minu eest varjul ja nende süü ei ole peidetud mu silme eest.
18 Aga esmalt tasun ma kahekordselt nende süü ja patu, sellepärast et nad on teotanud minu maad oma põlastusväärsete ebajumalate laipadega ja on täitnud mu pärisosa oma jäledustega.
19 Issand, mu tugevus ja varjupaik, mu pelgupaik hädaajal. Sinu juurde tulevad rahvad maa äärtest ja ütlevad: „Meie vanemail oli pärisosaks ainult vale, tühised ebajumalad, ja nende hulgas ei olnud ühtegi, kellest oleks olnud kasu.”
20 Kas saab inimene valmistada enesele jumalaid? Need ju ei olegi jumalad!
21 Seepärast, vaata, nad saavad tunda, seekord ma annan neile tunda oma kätt ja oma väge, et nad teaksid, et minu nimi on Issand.
Jeremija 17
1 Juuda patt on kirjutatud raudsulega, uurendatud teemanditeravikuga nende südamelauasse ja nende altarisarvede peale.
2 Nõnda nagu nad mäletavad oma lapsi, mäletavad nad oma altareid ja viljakustulpi haljaste puude juures, kõrgetel küngastel.
3 Sinu varanduse, kõik su tagavarad, su ohvrikünkad mägedel ja väljal annan ma riisutavaiks patu pärast kogu su maal.
4 Sa pead oma käe lahti laskma oma pärisosa küljest, mille ma sulle andsin, ja ma panen sind teenima su vaenlasi maal, mida sa ei tunne; sest te olete süüdanud mu vihatule, mis jääb igavesti põlema.
5 Nõnda ütleb Issand: Neetud on mees, kes loodab inimeste peale, kes peab liha oma käsivarreks ja kelle süda lahkub Issandast.
6 Tema on otsekui kadakas nõmmel, mis ei näe head tulemas; ta asub kõrbe kivirägas, soolasel, elamiskõlbmatul maal.
7 Aga õnnistatud on mees, kes loodab Issanda peale, kelle lootuseks on Issand.
8 Tema on otsekui vee äärde istutatud puu, mis ajab oma juuri oja kaldal ega karda, kui palavus tuleb, vaid ta lehed on haljad; ja põua-aastal ta ei muretse ega lakka vilja kandmast.
9 Süda on petlikum kui kõik muu ja äärmiselt rikutud – kes suudab seda mõista?
10 Mina, Issand, uurin südant, katsun läbi neerud, et anda igaühele tema tee kohaselt, tema tegude vilja mööda.
11 Nagu põldpüü, kes haub, mida ta ei ole munenud, on see, kes kogub ülekohtuselt rikkust; pooles eas peab ta selle jätma ja rumalana lõpetab ta oma elu.
12 Aujärg, kõrge algusest peale, on meie pühamu paik.
13 Issand, Iisraeli lootus! Kõik, kes sinu hülgavad, jäävad häbisse. Kes minust taganevad, kirjutatakse põrmu, sest nad on jätnud maha elava vee allika, Issanda.
14 Tee mind terveks, Issand, siis ma saan terveks; aita mind, siis ma saan abi, sest sina oled mu kiitus.
15 Vaata, nad ütlevad mulle: „Kus on Issanda sõna? Mingu see ometi täide!”
16 Ma ei ole põiganud järgnemast sulle, karjasele, ega ole soovinud õnnetusepäeva. Sa tead, et mis mu huultelt on välja tulnud, see on sinu palge ees.
17 Ära ole mulle hirmutuseks, sina, mu varjupaik kurjal ajal!
18 Jäägu häbisse mu jälitajad, aga mind ära lase jääda häbisse; tundku nad hirmu, aga mind ära lase hirmu tunda; too nende peale õnnetusepäev ja purusta nad kahekordselt!
19 Issand ütles mulle nõnda: Mine ja seisa rahva poegade väravas, millest Juuda kuningad käivad sisse ja välja, ja kõigis Jeruusalemma väravais,
20 ja ütle neile: Kuulge Issanda sõna, Juuda kuningad ja kogu Juuda ja kõik Jeruusalemma elanikud, kes tulete sisse neist väravaist!
21 Issand ütleb nõnda: Vaadake, et te ei kanna hingamispäeval koormat ega too seda sisse Jeruusalemma väravaist!
22 Ärge viige hingamispäeval koormat välja oma kodadest ja ärge tehke ühtegi tööd, vaid pühitsege hingamispäeva nõnda, nagu ma olen käskinud teie vanemaid!
23 Nemad aga ei kuulanud ega pööranud oma kõrva, vaid tegid oma kaela kangeks, et mitte kuulda ja õpetust võtta.
24 Aga kui te tõesti kuulate mind, ütleb Issand, ega too hingamispäeval koormat sisse selle linna väravaist, vaid pühitsete hingamispäeva ega tee ühtegi tööd,
25 siis tulevad selle linna väravaist sisse kuningad ja vürstid, kes istuvad Taaveti aujärjele, sõites vankreis ja hobuste seljas, nemad ja nende vürstid, Juuda mehed ja Jeruusalemma elanikud, ja selles linnas elatakse igavesti.
26 Ja Juuda linnadest ja Jeruusalemma ümbrusest, Benjamini maalt, madalmaalt, mäestikust ja Lõunamaalt tulevad põletus-, tapa- ja roaohvrite ning viiruki toojad, tänuohvri toojad Issanda kotta.
27 Aga kui te ei võta mind kuulda, et te peate pühitsema hingamispäeva ja et te ei tohi kanda koormat ega tulla hingamispäeval sisse Jeruusalemma väravaist, siis ma süütan selle väravais tule, mis neelab Jeruusalemma paleed ega kustu.
Kolossa 4
2 Palvetage püsivalt, valvake tänupalves!
3 Palvetage ühtlasi ka meie eest, et Jumal avaks meile sõna ukse kuulutada Kristuse saladust, mille pärast ma ju olen ahelais,
4 et ma seda oskaksin avaldada nõnda, nagu ma pean rääkima.
5 Käige tarkuses nende ees, kes on väljaspool, kasutades aega õigesti!
6 Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.
7 Kuidas mu käsi käib, küll seda kõike teatab teile Tühhikos, armas vend ning ustav abiline ja kaassulane Issandas,
8 kelle ma selleks teie juurde saadan, et te teaksite, kuidas minu käsi käib, ja et ta julgustaks teie südameid.
9 Ma saadan ta koos ustava ja armsa venna Oneesimosega, kes on pärit teie seast. Küll nemad teatavad teile kõik, kuidas lugu siin on.
10 Teid tervitab Aristarhos, mu vanglakaaslane, ja Markus, Barnabase õepoeg, kelle kohta te olete juba käsu saanud, et kui ta peaks tulema teie juurde, te võtaksite ta vastu;
11 terviseid Jeesuselt, keda nimetatakse Justuseks. Nemad on ümberlõigatutest olnud ainukesed kaastöölised Jumala riigi heaks, kes on olnud mulle lohutuseks.
12 Teid tervitab Epafras, kes on pärit teie seast, Kristuse Jeesuse sulane, kes alati võitleb teie eest palvetades, et te püsiksite täiuslikena ja oleksite täidetud kõigega, mis on Jumala tahtmine.
13 Ma tunnistan temast, et ta kannab väga suurt hoolt teie eest ja nende eest, kes on Laodikeias ja Hierapolises.
14 Teid tervitavad armas arst Luukas ja Deemas.
15 Tervitage vendi Laodikeias ning Nümfat ja kogudust tema kojas!
16 Ja kui see kiri teie juures on ette loetud, siis tehke nii, et seda loetaks ka Laodikeia koguduses ning et teie loeksite ka Laodikeiast tulevat kirja.
17 Ja öelge Arhipposele: „Vaata, et sa täidad seda teenimiseametit, mille sa oled saanud Issandas!”
18 Tervitus on mu enese, Pauluse käega. Mõtelge mu vangipõlvele! Arm olgu teiega!