Õpetussõnad 25
1 Needki on Saalomoni õpetussõnad, mis Juuda kuninga Hiskija mehed on edasi andnud:
2 Jumala au on asja salajas hoida, aga kuningate au on asja uu .
3 Taeva kõrgus, maa sügavus ja kuningate süda on uurimatud.
4 Eralda räbu hõbedast, siis tuleb sellest riist hõbesepa käes!
5 Eemalda õel kuninga eest, siis kinnitub ta aujärg õigluses!
6 Ära tee ennast tähtsaks kuninga ees ja ära asu suurte kohale,
7 sest on parem, kui sulle öeldakse: „Tule siia üles!”, kui et sind alandatakse ülema ees, keda su silmad on näinud.
8 Ära mine kiiresti kohtu ette, sest mis sa siis viimaks teed, kui su ligimene sind häbistab?
9 Lahenda oma riiuasi ligimesega, aga teise saladust ära ilmuta,
10 et kuulja sind ei laimaks ja sulle ei jääks halba kuulsust!
Jeremija 31
15 Nõnda ütleb Issand: Raamast kuuldakse häält, halinat, kibedat nuttu: Raahel nutab oma poegi. Ta ei lase ennast trööstida oma poegade pärast, sest neid ei ole enam.
16 Nõnda ütleb Issand: Keela oma häält nutmast ja silmi pisaraid valamast, sest su teol on tasu, ütleb Issand, ja nad tulevad tagasi vaenlase maalt.
17 Sul on lootust tulevikuks, ütleb Issand, su lapsed tulevad tagasi oma maale.
18 Ma olen küll kuulnud, et Efraim haletseb iseennast: „Sina oled mind karistanud ja ma olen saanud karistuse nagu tõrges härjavärss. Too mind tagasi, et saaksin pöörduda, sest sina oled Issand, mu Jumal!
19 Sest pärast taganemist ma kahetsen, ja pärast mõistuseletoomist ma löön enesele vastu puusa; ma häbenen ja tunnen piinlikkust, sest ma kannan oma noorpõlve teotust.”
20 Eks ole Efraim mulle kalliks pojaks ja lemmiklapseks? Sest iga kord, kui ma räägin tema vastu, mõtlen ma ikka temale; seetõttu on mu süda tema pärast rahutu: ma tahan tõesti halastada tema peale, ütleb Issand.
21 Püstita enesele märgikivid, aseta teeviidad, pea meeles maanteed, rada, mida oled käinud! Tule tagasi, Iisraeli neitsi, tule tagasi oma linnadesse!
22 Kui kaua sa kõhkled, taganenud tütar? Sest Issand loob maal midagi uut: naine kaitseb meest.
23 Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Veel kõneldakse Juudamaal ja selle linnades, kui ma pööran nende vangipõlve, seda sõna: „Issand õnnistagu sind, sa õigluse eluase, sa püha mägi!”
24 Seal elavad üheskoos Juuda ja kõik ta linnad, põllumehed ja rändavad karjased.
25 Sest ma kosutan väsinud hinge ja täidan iga nälginud hinge.”
26 Seepeale ma ärkasin ja vaatasin, ja mul oli olnud magus uni.
27 „Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma külvan Iisraeli soole ja Juuda soole inimeste seemet ja loomade seemet.
28 Ja nõnda nagu ma valvasin neid, et kitkuda ja maha kiskuda, purustada, hävitada ja tuua õnnetust, nõnda ma valvan neid, et üles ehitada ja istutada, ütleb Issand.
29 Neil päevil ei öelda enam: „Isad sõid tooreid viinamarju, aga laste hambad on hellad”,
30 vaid igaüks sureb oma süü pärast: igal inimesel, kes sööb tooreid viinamarju, lähevad ta oma hambad hellaks.
31 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil ma teen Iisraeli sooga ja Juuda sooga uue lepingu:
32 mitte selle lepingu sarnase, mille ma tegin nende vanematega sel päeval, kui ma võtsin nad kättpidi, et viia nad välja Egiptusemaalt – selle mu lepingu nad murdsid, kuigi ma olin nad võtnud enese omaks, ütleb Issand -,
33 vaid leping, mille ma teen Iisraeli sooga pärast neid päevi, ütleb Issand, on niisugune: ma panen nende sisse oma Seaduse ja kirjutan selle neile südamesse; siis ma olen neile Jumalaks ja nemad on mulle rahvaks.
34 Siis üks ei õpeta enam teist ega vend venda, öeldes: „Tunne Issandat!”, sest nad kõik tunnevad mind, niihästi pisikesed kui suured, ütleb Issand; sest ma annan andeks nende süü ega tuleta enam meelde nende pattu.
35 Nõnda ütleb Issand, kes on pannud päikese valguseks päeval, kuu ja tähtede korrad valguseks öösel, kes liigutab merd, paneb selle lained kohama – vägede Issand on tema nimi:
36 Kui need korrad nihkuksid mu palge eest, ütleb Issand, siis lakkaks ka Iisraeli sugu alatiseks olemast rahvas mu palge ees.
37 Nõnda ütleb Issand: Kui peaks saama mõõta taevast ülal ja uu maa aluseid all, siis hülgaksin ka mina kogu Iisraeli soo kõige selle pärast, mis nad on teinud, ütleb Issand.
38 Vaata, päevad tulevad, ütleb Issand, mil linn Issandale üles ehitatakse Hananeli tornist Nurgaväravani.
39 Ja mõõdunöör läheb veel edasi otse üle Gaarebi künka ning käändub Goa suunas.
40 Ja kogu surnukehade ja tuha org, ja kõik põllud kuni Kidroni jõeni, Hobuvärava nurgani ida suunas, on pühendatud Issandale. Iialgi enam ei kitkuta seda välja ega kista maha.”
Jeremija 32
1 Sõna, mis Jeremijale tuli Issandalt Juuda kuninga Sidkija kümnendal aastal; see oli Nebukadnetsari kaheksateistkümnes aasta.
2 Paabeli kuninga sõjavägi piiras siis Jeruusalemma ja prohvet Jeremijat peeti kinni vahtkonnaõues, mis oli Juuda kuningakoja juures,
3 kuhu Juuda kuningas Sidkija oli ta kinni pannud, öeldes: „Mispärast sa kuulutad ja ütled: Nõnda ütleb Issand: Vaata, ma annan selle linna Paabeli kuninga kätte ja ta vallutab selle!?
4 Ja Juuda kuningas Sidkija ei pääse kaldealaste käest, vaid antakse kindlasti Paabeli kuninga kätte ja ta peab temaga rääkima suust suhu ja nägema teda silmast silma.
5 Sidkija viiakse tema poolt Paabelisse ja ta jääb sinna, kuni ma võtan tema oma hoolde, ütleb Issand; kui te sõdite kaldealaste vastu, ei ole teil õnne.”
6 Ja Jeremija ütles: „Mulle tuli Issanda sõna; ta ütles:
7 Vaata, Hanameel, su lelle Sallumi poeg, tuleb sinu juurde ja ütleb: Osta enesele minu Anatotis olev põld, sest sul on selle ostuks lunaõigus!”
8 Ja Hanameel, mu lellepoeg, tuli Issanda sõna kohaselt mu juurde vahtkonnaõue ja ütles mulle: „Osta ometi mu põld, mis on Anatotis Benjamini maal, sest sinul on pärimis- ja lunaõigus; osta see enesele!” Siis ma mõistsin, et see oli Issanda sõna.
9 Ja ma ostsin Hanameelilt, oma lellepojalt, Anatotis oleva põllu ning vaagisin temale seitseteist hõbeseeklit hõbedat,
10 kirjutasin üriku ja pitseerisin selle, võtsin siis tunnistajad ja vaagisin hõbeda vaekaussidega.
11 Siis ma võtsin käsu ja seaduste kohaselt pitseeritud ostukirja ja lahtise kirja
12 ning andsin ostukirja Baarukile, Mahseja poja Neerija pojale, oma lellepoja Hanameeli ja tunnistajate nähes, kes olid ostukirjale alla kirjutanud, kõigi juutide nähes, kes istusid vahtkonnaõues.
13 Ja ma käskisin Baarukit nende nähes, öeldes:
14 „Nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Võta need kirjad, see pitseeritud ostukiri ja see lahtine kiri, ja pane saviastjaisse, et need säiliksid kaua aega!
15 Sest nõnda ütleb vägede Issand, Iisraeli Jumal: Kord ostetakse siin maal jälle kodasid, põlde ja viinamägesid.”
16 Ja pärast seda, kui olin andnud ostukirja Baarukile, Neerija pojale, palusin ma Issandat, öeldes:
17 „Oh Issand Jumal! Vaata, sina oled teinud taeva ja maa oma suure rammu ja väljasirutatud käsivarrega: ükski asi ei ole võimatu sinul,
18 kes osutad heldust tuhandeile, aga tasud vanemate süü nende laste sülle pärast neid; sina oled suur, vägev Jumal, kelle nimi on vägede Issand,
19 suur nõu ja vägev teo poolest, sina, kelle silmad on lahti inimlaste kõigi teede kohal, et anda igaühele tema teede ja tegude vilja järgi,
20 sina, kes oled teinud tunnustähti ja imetegusid Egiptusemaal ning teed neid tänapäevani Iisraelis ja muude inimeste seas, ja kes oled teinud enesele nime, nõnda nagu see tänapäeval on.
21 Sina tõid ära oma Iisraeli rahva Egiptusemaalt tunnustähtede ja imetegudega, vägeva käe ja väljasirutatud käsivarrega ning suure hirmu abil
22 ja andsid neile selle maa, mille sa vandega olid tõotanud anda nende vanemaile, maa, mis voolab piima ja mett.
23 Aga kui nad tulid ja võtsid selle omaks, siis nad ei võtnud kuulda su sõna ega käinud su Seaduse järgi, nad ei teinud midagi kõigest sellest, mida sa neid olid käskinud teha; seepärast lasksid sa tulla neile kogu selle õnnetuse.
24 Vaata, piiramisvallid ulatuvad linnani, et seda vallutada, ja linn antakse mõõga, nälja ja katku abil kaldealaste kätte, kes sõdivad selle vastu. Millest sa oled rääkinud, see on sündinud, ja vaata, sa ise näed seda.
25 Aga sina, Issand Jumal, ütlesid mulle ometi: Osta raha eest enesele põld ja võta tunnistajad, ehk küll linn antakse kaldealaste kätte!”
2. Tessaloonika 3
1 Viimaks veel, vennad, palvetage meie eest, et Issanda sõna leviks ja kirgastuks nõnda nagu teiegi juures
2 ning et meid kistaks välja üleannetute ja kurjade inimeste käest. Sest usku ei ole kõikidel.
3 Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.
4 Me oleme ju Issandas veendunud teie suhtes, et te olete teinud ja teete, mida me käsime.
5 Issand aga suunaku teie südamed Jumala armastuse ja Kristuse kannatlikkuse poole!
6 Aga meie käsime teid, vennad, meie Issanda Jeesuse Kristuse nimel vältida kõiki vendi, kes logelevad ja ei ela mitte pärimuse järgi, mille nad on meilt saanud.
7 Te teate ju ise, kuidas te peate meid võtma eeskujuks, sest meie ei ole teie keskel logelnud
8 ega ole kellegi juures leiba muidu söönud, vaid oleme vaeva nähes ja rühmates töötanud nii ööd kui päevad, et me ei koormaks kedagi teie seast.
9 Mitte et meil poleks seda meelevalda, vaid me tahaksime anda teile head eeskuju.
10 Sest ka siis, kui olime teie juures, käskisime teid: „Kes ei taha töötada, ärgu ka söögu!”
11 Me kuuleme ju, et mõned teie keskel elavad korratult ja ei tööta, vaid janditavad.
12 Niisuguseid me käsime ja manitseme Issandas Jeesuses Kristuses, et nad vaikselt töötades sööksid oma leiba.
13 Teie aga, vennad, ärge tüdige head tehes!
14 Aga kui mõni ei kuula, mida me oleme ütelnud selles kirjas, siis pange teda tähele ja ärge suhelge temaga, et ta hakkaks häbenema.
15 Kuid ärge pidage teda vaenlaseks, vaid noomige teda kui venda.
16 Aga rahu Issand ise andku teile rahu alati ja igal viisil. Issand olgu teie kõikidega!
17 See tervitus on minu, Pauluse käega. See on tähiseks igas kirjas – nii kirjutan mina!
18 Meie Issanda Jeesuse Kristuse arm olgu teie kõikidega!