Psalm 25
8 Hea ja õiglane on Issand; sellepärast ta õpetab patustele õiget teed.
9 Ta juhib alandlikud käima õiguses ja õpetab alandlikke oma teele.
10 Kõik Issanda teerajad on heldus ja tõde neile, kes peavad ta lepingut ja tema tunnistusi.
11 Oma nime pärast, Issand, anna andeks mu süütegu, sest see on suur!
12 Kes iganes kardab Issandat, seda ta õpetab teele, mis tuleb valida.
13 Selle hing viibib heas põlves ja ta sugu pärib maa.
14 Issanda osadus on neil, kes teda kardavad, ja ta annab neile teada oma lepingu.
15 Mu silmad on alati Issanda poole, sest tema tõmbab mu jalad võrgust välja.
Markuse 7
1 Ja kui variserid ja mõned kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, kogunesid Jeesuse juurde,
2 nägid nad mõnda tema jüngritest pühitsemata, see tähendab pesemata kätega leiba söövat.
3 Variserid ja kõik juudid söövad ju alles siis, kui on kamalutäie veega käsi pesnud, kuna nad peavad kinni esivanemate pärimusest.
4 Ja kui nad tulevad turult, siis nad ei söö enne, kui on käsi loputanud, ja on palju muud, mida nad on võtnud pidada: karikate ja kausside ja katelde [ja lavatsite] pesemist.
5 Ja variserid ja kirjatundjad küsisid Jeesuselt: „Miks sinu jüngrid ei käi esivanemate pärimuse järgi, vaid võtavad leiba pühitsemata kätega?”
6 Aga Jeesus ütles neile: „Kui hästi on teist, silmakirjatsejatest, ennustanud Jesaja, nõnda nagu on kirjutatud: „See rahvas austab mind huultega, nende süda on aga minust kaugel.
7 Ilmaaegu nad teenivad mind, õpetades õpetusena inimeste käskimisi.”
8 Te jätate kõrvale Jumala käsu ja peate inimeste pärimust.”
9 Ja Jeesus ütles neile: „Kui osavasti te teete Jumala käsu tühjaks, et aga kindlustada oma pärimust!
10 Mooses ütles ju: „Austa oma isa ja oma ema!” ja „Kes isa või ema sajatab, peab surma surema!”,
11 teie aga ütlete: Kui inimene ütleb isale või emale: „Mis sinul iganes oleks minu käest saada, on korban”, see tähendab: templile pühendatud ohvriand,
12 siis ei lase teie teda enam midagi teha isa või ema heaks,
13 muutes Jumala sõna kehtetuks oma pärimusega, mille te olete pärinud. Ja te teete palju niisugust.”
14 Ja kui Jeesus oli taas rahvahulga enda juurde kutsunud, ütles ta neile: „Kuulge mind kõik ja mõistke!
15 Väljaspool inimest ei ole midagi, mis tema sisse minnes võiks teda rüvetada, vaid see, mis inimesest välja tuleb, rüvetab inimest.
16 [Kui kellelgi on kõrvad kuulda, kuulgu!]”
17 Kui Jeesus läks rahvahulga keskelt koju, küsisid ta jüngrid temalt selle tähendamissõna tähendust.
18 Ja tema ütles neile: „Kas teiegi olete mõistmatud? Kas te ei saa aru, et miski väljast inimesse tulev ei saa teda rüvetada,
19 sest see ei lähe tema südamesse, vaid kõhtu ja tuleb jälle välja?” Sel viisil kuulutas Jeesus puhtaks kõik toidud.
20 Aga ta ütles: „Mis inimesest välja tuleb, see rüvetab inimest,
21 sest seest, inimese südamest, tuleb välja halbu arutlusi, hooramist, vargust, tapmist,
22 abielurikkumist, ahnitsemist, kurjust, kavalust, liiderlikkust, kadedust, pühaduseteotust, kõrkust, rumalust –
23 kõik need pahed tulevad seest välja, ja need rüvetavad inimest.”
24 Aga Jeesus tõusis ja läks sealt ära Tüürose alale. Ja ta läks sisse ühte majja, soovides, et keegi ei tunneks teda ära. Ent ta ei saanud jääda varju,
25 sest otsekohe tuli üks naine, kes oli temast kuulnud, kelle tütrekesel oli rüve vaim, ning langes ta jalge ette.
26 Aga see naine oli kreeklanna, pärit Sürofoiniikiast, ja see palus teda, et ta ajaks kurja vaimu tema tütrest välja.
27 Ja Jeesus ütles talle: „Lase esmalt lastel saada kõhud täis, ei ole ju ilus võtta laste leiba ja visata koerakestele!”
28 Naine aga vastas talle: „Issand, koerakesed ju söövad laua all laste raasukesi!”
29 Ja Jeesus ütles talle: „Sellesama sõna pärast mine! Kuri vaim on sinu tütrest ära läinud!”
30 Ja naine läks koju ja leidis lapse voodis magamas ja kurja vaimu olevat lahkunud.
2. Moosese 33
7 Mooses aga võttis telgi ja püstitas selle väljapoole leeri, leerist kaugemale, ja nimetas selle kogudusetelgiks; ja igaüks, kes otsis Issandat, läks kogudusetelgi juurde, mis oli väljaspool leeri.
8 Iga kord, kui Mooses läks välja telgi juurde, tõusis kogu rahvas püsti ja igamees seisis oma telgi uksel ning vaatas Moosesele järele, kuni ta oli läinud telki.
9 Ja iga kord, kui Mooses oli läinud telki, laskus pilvesammas alla ning seisis telgi ukse kohal; ja ta kõneles Moosesega.
10 Ja kui kogu rahvas nägi pilvesammast seisvat telgi ukse kohal, siis kogu rahvas tõusis üles ja nad kummardasid igaüks oma telgi uksel.
11 Ja Issand kõneles Moosesega palgest palgesse, nagu räägiks mees oma sõbraga. Siis Mooses tuli tagasi leeri, aga tema teener Joosua, Nuuni poeg, noor mees, ei lahkunud telgist.
12 Ja Mooses ütles Issandale: „Vaata, sa ütled mulle: Vii see rahvas sinna! Aga sa ei ole mulle teada andnud, keda sa koos minuga läkitad. Ometi oled sa ise öelnud: Ma tunnen sind nimepidi ja sa oled ka armu leidnud minu silmis.
13 Aga kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis õpeta mulle oma teed, et ma tunneksin sind ja leiaksin armu su silmis, sest vaata, see rahvas on sinu rahvas.”
14 Ta vastas: „Minu pale läheb kaasa ja ma annan sulle rahu.”
15 Siis Mooses ütles temale: „Kui su pale ei tule kaasa, siis ära vii meid siit ära!
16 Sest millest muidu tuntakse, et oleme armu leidnud sinu silmis, mina ja su rahvas, kui sellest, et sina käid koos meiega, nõnda et meie, mina ja su rahvas, erineme kogu rahvast, kes maa peal on?”
17 Ja Issand vastas Moosesele: „Mina teengi nõnda, nagu oled soovinud, sest sa oled armu leidnud minu silmis ja ma tunnen sind nimepidi.”
18 Aga Mooses ütles: „Näita siis mulle oma auhiilgust!”
19 Ja tema vastas: „Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Issanda nime. Ja ma olen armuline, kellele olen armuline, ja halastan, kelle peale halastan.”
20 Ja ta ütles veel: „Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!”
21 Siis ütles Issand: „Vaata, siin mu juures on üks paik; astu selle kalju peale!
22 Kui mu auhiilgus möödub, siis ma panen sind kaljulõhesse ja katan sind oma käega, kuni ma olen möödunud.
23 Kui ma siis oma käe ära võtan, näed sa mind selja tagant, aga mu palet ei tohi keegi näha!”
2. Moosese 34
1 Ja Issand ütles Moosesele: „Raiu enesele kaks kivilauda, esimeste sarnased, ja ma kirjutan laudade peale sõnad, mis olid esimestel laudadel, mis sa purustasid!
2 Ole hommikuks valmis! Mine hommikul üles Siinai mäele ja seisa seal mu ees mäetipus!
3 Aga ükski ei tohi koos sinuga üles tulla ja kogu mäel ärgu nähtagu ka mitte kedagi, isegi lambaid, kitsi ja veised ei tohi selle mäe ees karjas olla!”
4 Siis Mooses raius kaks kivilauda, esimeste sarnased. Ja Mooses tõusis hommikul vara ning läks üles Siinai mäele, nõnda nagu Issand teda oli käskinud, ja võttis kätte need kaks kivilauda.
5 Ja Issand laskus alla pilve sees. Mooses astus seal tema juurde ja hüüdis Issanda nime.
6 Ja Issand möödus tema eest ning hüüdis: „Issand, Issand on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest,
7 kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata, vaid nuhtleb vanemate patud lastele ja lastelastele kolmanda ja neljanda põlveni!”
8 Siis Mooses kummardas kiiresti maani, heitis silmili maha
9 ja ütles: „Issand, kui ma nüüd olen armu leidnud sinu silmis, siis käigu Issand meie keskel! Kuigi see on kangekaelne rahvas, anna siiski andeks meie pahateod ja patt ja võta meid oma pärisosaks!”
10 Ja tema vastas: „Vaata, ma teen lepingu; ma teen kogu su rahva ees imetegusid, milliseid ei ole tehtud ühelgi maal ega ühegi rahva juures. Kogu see rahvas, kelle keskel sa oled, saab näha Issanda tegu, ja kui hirmuäratav on see, mis ma sulle teen.
11 Pane tähele, mida ma täna käsin sind teha! Vaata, ma ajan su eest ära emorlased, kaananlased, hetid, perislased, hiivlased ja jebuuslased.
12 Hoia, et sa ei tee lepingut selle maa elanikega, kuhu sa tuled, et nad ei saaks püüdepaelaks teie keskel,
13 vaid lammutage nende altarid, purustage sambad ja raiuge maha viljakustulbad,
14 sest sa ei tohi kummardada teist jumalat, sellepärast et Issanda nimeks on „Püha viha”! Ta on püha vihaga Jumal.
15 Sellepärast ära tee lepingut maa elanikega, sest need käivad hoora viisil oma jumalate järel, ohverdavad oma jumalatele ja kutsuvad sindki sööma nende ohvreist!
16 Ja kui sa oma poegadele võtad naisi nende tütreist ja nende tütred käivad hoora viisil oma jumalate järel, siis nad mõjustavad ka sinu poegi käima hoora viisil nende jumalate järel.
17 Sa ei tohi enesele teha valatud jumalaid!
18 Pea hapnemata leibade püha: seitse päeva söö hapnemata leiba, nõnda nagu ma sind olen käskinud, määratud ajal aabibikuus, sest aabibikuus tulid sa Egiptusest välja!
19 Kõik, kes avavad emakoja, on minu päralt; samuti kõik su isased kariloomad, veiste ja lammaste esmikud.
20 Aga eesli esmik lunasta ühe tallega; kui sa ei lunasta, siis murra tal kael! Lunasta kõik oma esmasündinud pojad! Ja tühje käsi ei tohi tulla mu palge ette!
21 Kuus päeva tee tööd, aga seitsmendal päeval puhka! Ka künni- ja lõikusajal pea puhkust!
22 Pea nädalatepüha, kui lõikad uudsenisu, ja vilja kokkupanemise püha aasta lõpus!
23 Kolm korda aastas peab kogu su meessugu tulema Issanda, Iisraeli Jumala palge ette!
24 Jah, ma ajan rahvad ära sinu eest ja laiendan su maa-ala, ja ükski ei himusta su maad, kui sa lähed, et tulla kolm korda aastas Issanda, oma Jumala palge ette.
25 Sa ei tohi ohverdada mu tapaohvri verd haput leiba süües, ja paasapüha tapaohver ei tohi seista üle öö hommikuni!
26 Parim osa oma põllu uudseviljast vii Issanda, oma Jumala kotta! Ära keeda kitsetalle ta ema piimas!”
27 Ja Issand ütles Moosesele: „Kirjuta enesele üles need sõnad, sest nende sõnade põhjal annan ma seaduse sinule ja Iisraelile!”
28 Ja ta oli seal Issanda juures nelikümmend päeva ja nelikümmend ööd leiba söömata ja vett joomata, ja ta kirjutas laudade peale seaduse sõnad, need kümme käsusõna.
29 Ja kui Mooses astus alla Siinai mäelt ja Moosesel oli tulles käes kaks tunnistuslauda, siis Mooses ise ei teadnudki, et ta palge nahk hiilgas kõneluse tõttu Issandaga.
30 Kui Aaron ja kõik Iisraeli lapsed nägid Moosest, vaata, siis hiilgas tema palge nahk ja nad kartsid temale ligineda.
31 Aga Mooses hüüdis neid; siis Aaron ja kõik koguduse ülemad tulid jälle tema juurde ja Mooses rääkis nendega.
32 Seejärel kõik Iisraeli lapsed tulid lähedale ja ta käskis neid teha kõike, mida Issand temale oli öelnud Siinai mäel.
33 Kui Mooses oli lõpetanud nendega kõnelemise, siis ta pani katte oma näo ette.
34 Ja iga kord, kui Mooses läks Issanda palge ette temaga rääkima, pani ta katte ära kuni väljatulekuni; ja olles välja tulnud, rääkis ta Iisraeli lastele, mida oli kästud.
35 Siis Iisraeli lapsed vaatasid Moosese palet, sest Moosese palge nahk hiilgas. Aga Mooses pani jälle katte oma näo ette, kuni ta läks sisse, et temaga rääkida.