Joosua 23
1 Ja see sündis kaua aega pärast seda, kui Issand oli Iisraelile rahu andnud kõigist nende vaenlastest ümberkaudu, ja kui Joosua oli jäänud vanaks ning elatanuks,
2 et Joosua kutsus kogu Iisraeli, selle vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja ütles neile: „Mina olen jäänud vanaks ja elatanuks.
3 Aga te olete ise näinud kõike, mida Issand, teie Jumal, on teie silma ees teinud kõigile neile rahvaile, sest Issand, teie Jumal, on ise sõdinud teie eest.
4 Vaadake, ma olen liisu läbi lasknud teile osaks saada, pärisosaks teie suguharudele need rahvad, kes on alles jäänud kõigist rahvaist, kelle ma olen hävitanud Jordanist kuni suure mereni päikeseloojaku pool.
5 Issand, teie Jumal, hajutab need teie eest ja ajab need ära teie eest, ja te pärite nende maa, nagu Issand, teie Jumal, teile on öelnud.
6 Olge siis hästi kindlad pidama ja tegema kõike, mis Moosese Seaduse raamatus on kirjutatud, kaldumata sellest paremale või vasakule,
7 heitmata nende rahvaste hulka, kes teie juurde on alles jäänud; te ei tohi suhu võtta nende jumalate nimesid ega nende juures vanduda, ega neid teenida ega neid kummardada,
8 vaid peate hoidma Issanda, oma Jumala poole, nagu te seda olete teinud tänapäevani!
9 Sellepärast on Issand teie eest ära ajanud suured ja vägevad rahvad ja ükski ei ole suutnud seista teie ees kuni tänapäevani.
10 Üksainus mees teie hulgast ajas taga tuhandet, sest Issand, teie Jumal, sõdis ise teie eest, nagu ta teile oli öelnud!
11 Olge siis hästi valvel oma hingede pärast, armastades Issandat, oma Jumalat!
12 Aga kui te ometi taganete ja hoiate nende rahvaste jäägi poole, kes teie juurde on alles jäänud, ja saate nendega langudeks ja ühinete nendega ja nemad teiega,
13 siis teadke kindlasti, et Issand, teie Jumal, ei aja enam ära neid rahvaid teie eest ja nemad saavad teile paelaks ja püüniseks, piitsaks teie külgedele ja okkaks teie silmadesse, kuni te hävite sellelt healt maalt, mille Issand, teie Jumal, teile on andnud!
14 Vaata, mina lähen nüüd kogu maailma teed. Aga teie mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainsatki sõna kõigist neist headest sõnadest, mis Issand, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud, ei ole neist ainsatki langenud tühja.
15 Ja nõnda nagu teil täide läksid kõik need head sõnad, mis Issand, teie Jumal, teile rääkis, nõnda saadab Issand teil täide ka kõik need kurjad sõnad, kuni ta teid on hävitanud sellelt healt maalt, mille Issand, teie Jumal, teile on andnud.
16 Kui te rikute oma Jumala lepingut, mille ta teiega tegi, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid, siis süttib Issanda viha põlema teie vastu ja te kaote kiiresti sellelt healt maalt, mille ta teile on andnud.”
Joosua 24
1 Siis Joosua kogus kõik Iisraeli suguharud Sekemisse ja kutsus Iisraeli vanemad, peamehed, kohtumõistjad ja ülevaatajad, ja need astusid Jumala ette.
2 Ja Joosua ütles kogu rahvale: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Teisel pool jõge elasid muiste teie vanemad, Terah, Aabrahami ja Naahori isa, ja nad teenisid teisi jumalaid.
3 Aga mina võtsin teie isa Aabrahami teiselt poolt jõge ja lasksin teda rännata kogu Kaananimaal; ja ma tegin paljuks tema soo ning andsin temale Iisaki.
4 Ja Iisakile ma andsin Jaakobi ja Eesavi. Eesavile ma andsin Seiri mäestiku, et ta päriks selle, aga Jaakob ja tema pojad läksid alla Egiptusesse.
5 Siis ma läkitasin Moosese ja Aaroni ning lõin Egiptust sellega, mis ma seal tegin; ja seejärel ma tõin teid sealt ära.
6 Ja kui ma tõin teie vanemad Egiptusest välja ja te jõudsite mere äärde, siis ajasid egiptlased teie vanemaid taga sõjavankrite ja ratsanikega kuni Kõrkjamereni.
7 Siis nad kisendasid Issanda poole ja tema pani pimeduse teie ja egiptlaste vahele ja laskis mere tulla nende peale ning mattis nad. Jah, te olete oma silmaga näinud, mida ma Egiptuses tegin. Seejärel te elasite kaua aega kõrbes.
8 Siis ma viisin teid emorlaste maale, kes asusid teisel pool Jordanit, ja nemad sõdisid teie vastu; aga ma andsin nad teie kätte ja te pärisite nende maa, ja ma hävitasin nad teie eest.
9 Siis tõusis Baalak, Sippori poeg, Moabi kuningas, ja sõdis Iisraeli vastu; ta läkitas käskjalad ja kutsus Bileami, Beori poja, teid needma.
10 Aga mina ei tahtnud kuulata Bileami ja ta pidi teid korduvalt õnnistama ning ma päästsin teid tema käest.
11 Ja te läksite üle Jordani ning jõudsite Jeerikosse; ja Jeeriko elanikud ja emorlased, perislased, kaananlased, hetid, girgaaslased, hiivlased ja jebuuslased sõdisid teie vastu, aga mina andsin nad teie kätte.
12 Ja mina läkitasin teie eel masenduse, mis ajas ära teie eest mõlemad emorlaste kuningad, aga mitte sinu mõõga ja ammuga.
13 Ja ma andsin teile maa, mille kallal sa ei olnud vaeva näinud, ja linnad, mida te ei olnud ehitanud – ja neis te nüüd elate, viinamäed ja õlipuud, mida te ei olnud istutanud – ja neist te nüüd sööte.
14 Sellepärast kartke nüüd Issandat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt ja kõrvaldage jumalad, keda teie vanemad on teeninud teisel pool jõge ja Egiptuses, ja teenige Issandat!
15 Aga kui teie silmis on halb teenida Issandat, siis valige endile täna, keda te tahate teenida: kas neid jumalaid, keda teie vanemad teenisid teisel pool jõge, või emorlaste jumalaid, kelle maal te elate? Aga mina ja mu pere, meie teenime Issandat!”
16 Siis vastas rahvas ja ütles: „Jäägu see meist kaugele, et me jätame maha Issanda ja teenime teisi jumalaid!
17 Sest Issand on meie Jumal, tema on see, kes meid ja meie vanemad tõi välja Egiptusemaalt orjusekojast, kes meie silma ees tegi neid suuri tunnustähti ja kes meid hoidis kogu sellel teel, mida me käisime, ja kõigi rahvaste seas, kelle keskelt me läbi läksime.
18 Ja Issand ajas ära meie eest kõik rahvad, ka emorlased, kes elasid sellel maal. Sellepärast teenime meiegi Issandat, sest tema on meie Jumal!”
19 Siis Joosua ütles rahvale: „Te ei või teenida Issandat, sest tema on püha Jumal! Tema on püha vihaga Jumal, tema ei anna andeks teie üleastumisi ja patte.
20 Kui te jätate maha Issanda ja teenite võõraid jumalaid, siis ta pöördub ära ning teeb teile kurja ja hävitab teid, pärast seda kui ta teile on head teinud.”
21 Aga rahvas ütles Joosuale: „Ei, vaid me teenime Issandat!”
22 Ja Joosua ütles rahvale: „Te olete tunnistajaiks iseeneste vastu, et te olete endile valinud Issanda, et teda teenida.” Ja nad vastasid: „Oleme tunnistajad!”
23 „Ja nüüd kõrvaldage võõrad jumalad, kes teie keskel on, ja pöörake oma südamed Issanda, Iisraeli Jumala poole!”
24 Ja rahvas ütles Joosuale: „Me tahame teenida Issandat, oma Jumalat, ja võtta kuulda tema häält!”
25 Nõnda tegi Joosua sel päeval rahvaga lepingu ja andis temale Sekemis määrused ja seadlused.
26 Ja Joosua kirjutas need sõnad Jumala Seaduse raamatusse; siis ta võttis suure kivi ja pani püsti selle tamme alla, mis oli Issanda pühamu juures.
27 Ja Joosua ütles kogu rahvale: „Vaata, see kivi olgu tunnistajaks meie vastu, sest see on kuulnud kõiki Issanda sõnu, mis ta meile on öelnud. Ja see olgu tunnistajaks teie vastu, et te ei salgaks oma Jumalat!”
28 Siis Joosua saatis rahva minema, igaühe ta pärisosale.
29 Ja pärast neid sündmusi suri Issanda sulane Joosua, Nuuni poeg, saja kümne aasta vanuses.
30 Ja nad matsid tema ta pärisosa maa-alale Timnat-Serahisse, mis on Efraimi mäestikus põhja pool Gaasi mäge.
31 Ja Iisrael teenis Issandat kogu Joosua eluaja ja kogu nende vanemate eluaja, kes elasid veel pärast Joosuat ja kes tundsid kõiki Issanda tegusid, mis ta Iisraelile oli teinud.
32 Ja Joosepi luud, mis Iisraeli lapsed olid Egiptusest ära toonud, matsid nad Sekemisse selle väljaosa peale, mille Jaakob oli ostnud Sekemi isa Hamori lastelt saja rahatüki eest ja mis oli saanud pärisosaks Joosepi lastele.
33 Ka Eleasar, Aaroni poeg, suri, ja nad matsid ta Gibeasse, ta poja Piinehasi linna, mis temale oli antud Efraimi mäestikus.
Psalm 55
12 Kadu on ta keskel ja ta turult ei tagane rõhumine ja pettus.
13 Sest mitte vaenlane ei laima mind, seda ma taluksin; mitte mu vihamees ei suurusta mu vastu, tema eest ma peidaksin ennast,
14 vaid sina, inimene nagu mina, mu sõber ja tuttav,
15 kellega meil oli armas osadus, Jumala kotta läksime koos rahvahulgaga.
16 Karaku surm nende kallale, mingu nad elusalt alla surmavalda, sest selge kurjus on nende elamuis, nende põues!
17 Aga mina hüüan Jumala poole ja Issand aitab mind.
18 Õhtul ja hommikul ja lõunaajal ma kurdan ja ägan, ja ta kuuleb mu häält.
19 Ta lunastab mu hinge rahusse kallalekippujaist, sest need on hulgani mu ümber.
20 Jumal kuuleb ja vastab neile, tema, kes istub aujärjel iidsest ajast. Sela. Sest nad ei muuda meelt ega hakka kartma Jumalat.
21 See mees oli pistnud oma käed nende külge, kes pidasid temaga rahu, ta rikkus oma lepingut.
22 Pehmem kui või on tema suu, aga südames ta tuleb kallale; libedamad kui õli on tema sõnad, kuid need on siiski nagu paljastatud mõõgad.
23 Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!
Johannese 3
22 Pärast seda läks Jeesus oma jüngritega Juudamaale; ta viibis seal koos nendega ja ristis.
23 Ka Johannes oli Ainonis Salimi lähedal, sest seal oli palju vett, ja inimesed tulid sinna ja lasksid end ristida;
24 sest Johannest ei olnud veel vangi heidetud.
25 Siis hakkasid Johannese jüngrid ühe juudiga puhastamiste üle vaidlema.
26 Ja nad tulid Johannese juurde ja ütlesid talle: „Rabi! See, kes oli sinuga sealpool Jordanit ja kellest sa tunnistasid, vaata, ka see ristib ja kõik lähevad tema juurde.”
27 Johannes kostis: „Keegi ei suuda võtta midagi, kui see ei ole temale antud taevast.
28 Teie ise olete mu tunnistajad, et ma ütlesin, mina ei ole Messias, vaid ainult tema eele läkitatu.
29 Kellel on mõrsja, see on peigmees. Peigmehe sõber seisab aga kõrval ja kuulab teda ning on väga rõõmus peigmehe hääle üle. Nii on nüüd ka minu rõõm saanud täielikuks.
30 Tema peab kasvama, aga mina pean kahanema.”
31 Kes tuleb ülalt, on üle kõikide. Kes on maast, on maast ja räägib maast. Kes tuleb taevast, on üle kõikide.
32 Tema tunnistab seda, mida on näinud ja kuulnud, ja ometi ei võta keegi tema tunnistust vastu.
33 Tema tunnistuse vastuvõtmine tähendab pitseriga kinnitamist, et Jumal on tõeline.
34 Jah, see, kelle Jumal on läkitanud, räägib Jumala sõnu; Jumal ei anna ju Vaimu mõõdu järgi.
35 Isa armastab Poega ja on andnud tema kätte kõik.
36 Kes usub Pojasse, sellel on igavene elu, aga kes ei kuula Poja sõna, see ei näe elu, vaid tema peale jääb Jumala viha.