Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 124

Reede, 03. mai 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Km 1
  • Km 2:1-5
  • Jh 4:1-26
  • Õp 11:9-18

Kohtumõistjate 1
1  Pärast Joosua surma küsisid Iisraeli lapsed Issandalt, öeldes: „Kes meist peab esimesena minema sõtta kaananlaste vastu?” 
2  Ja Issand vastas: „Mingu Juuda! Vaata, ma annan maa tema kätte.” 
3  Siis ütles Juuda oma vennale Siimeonile: „Tule koos minuga minu liisuosale ja sõdime kaananlaste vastu, siis tulen ka mina koos sinuga sinu liisuosale!” Ja Siimeon läks koos temaga. 
4  Juuda läks ja Issand andis nende kätte kaananlased ja perislased; Besekis lõid nad neist maha kümme tuhat meest. 
5  Besekis kohtasid nad Adoni-Besekit, sõdisid tema vastu ning lõid kaananlasi ja perislasi. 
6  Adoni-Besek aga põgenes ja nad ajasid teda taga ning võtsid ta kinni ja raiusid tal pöidlad kätelt ja suured varbad jalgadelt. 
7  Ja Adoni-Besek ütles: „Seitsekümmend kuningat, kelle kätelt olid raiutud pöidlad ja jalgadelt suured varbad, olid korjamas raasukesi mu laua all. Nõnda nagu ma ise tegin, nõnda tasus Jumal mulle.” Ta viidi Jeruusalemma ja ta suri seal. 
8  Ja juudalased sõdisid Jeruusalemma vastu, vallutasid selle, lõid elanikud maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega. 
9  Seejärel läksid juudalased sõdima kaananlaste vastu, kes elasid mäestikus, Lõunamaal ja madalikul. 
10  Nii läks Juuda kaananlaste vastu, kes elasid Hebronis; Hebroni nimi oli muiste Kirjat-Arba; ja nad lõid Seesaid, Ahimani ja Talmaid. 
11  Sealt läks ta Debiri elanike vastu; Debiri nimi oli muiste Kirjat-Seefer. 
12  Ja Kaaleb ütles: „Kes Kirjat-Seeferit lööb ja selle vallutab, sellele ma annan naiseks oma tütre Aksa.” 
13  Kui Otniel, Kaalebi noorema venna Kenase poeg, selle vallutas, siis ta andis oma tütre Aksa temale naiseks. 
14  Ja kui Aksa tuli, siis Otniel kehutas teda oma isalt põldu nõudma. Kui Aksa eesli seljast maha hüppas, küsis Kaaleb: „Mida sa soovid?” 
15  Ja ta vastas: „Anna mulle üks kingitus! Et sa mind oled andnud kuivale maale, siis anna mulle ka veeallikaid!” Ja Kaaleb andis temale ülemised allikad ja alumised allikad. 
16  Ja Moosese äia, keenlase lapsed olid tulnud Palmidelinnast koos juudalastega Juuda kõrbe, mis on Aradi Negebis; nad läksid ja elasid sealse rahva hulgas. 
17  Ja Juuda läks oma venna Siimeoniga ja nad lõid neid kaananlasi, kes elasid Sefatis, ja hävitasid linna sootuks; ja linnale pandi nimeks Horma. 
18  Ja Juuda vallutas Assa ja selle maa-ala, Askeloni ja selle maa-ala, Ekroni ja selle maa-ala. 
19  Issand oli Juudaga ja seetõttu ta vallutas mäestiku; aga ta ei suutnud ära ajada oru elanikke, sest neil olid raudsõjavankrid. 
20  Ja Kaalebile anti Hebron, nagu Mooses oli käskinud, ja tema ajas sealt ära kolm anaklast. 
21  Aga benjaminlased ei ajanud ära jebuuslasi, kes elasid Jeruusalemmas, ja nii elavad jebuuslased Jeruusalemmas koos benjaminlastega tänapäevani. 
22  Ka Joosepi sugu läks teele, nad läksid Peetelisse ja Issand oli nendega. 
23  Kui Joosepi sugu laskis Peetelis maad kuulata, linna nimi oli muiste Luus, 
24  siis luurajad nägid ühte meest linnast välja tulevat ning ütlesid sellele: „Näita nüüd meile, kust me pääseme linna, siis me anname sulle armu!” 
25  Siis ta näitas neile linna sissepääsu ja nad lõid mõõgateraga maha linna elanikud, mehe ja kogu tema suguvõsa aga lasksid nad minna. 
26  Ja see mees läks hettide maale ja ehitas sinna linna ning pani sellele nimeks Luus; see on selle nimi tänapäevani. 
27  Aga Manasse ei vallutanud Beet-Seani ega selle tütarlinnu, ei Taanakit ega selle tütarlinnu, ei Doori elanikke ega selle tütarlinnu, ei Jibleami elanikke ega selle tütarlinnu, ei Megiddo elanikke ega selle tütarlinnu, vaid kaananlased jäid elama sellele maale. 
28  Aga kui Iisrael sai tugevamaks, siis nad panid kaananlastele peale töökohustuse ega ajanud neid hoopiski mitte ära. 
29  Efraim ei ajanud ära kaananlasi, kes elasid Geseris, vaid kaananlased Geseris jäid elama tema keskele. 
30  Sebulon ei ajanud ära Kitroni elanikke ega Nahaloli elanikke, vaid kaananlased elasid tema keskel ja said töökohustuslikeks. 
31  Aaser ei ajanud ära Akko elanikke ega Siidoni, Ahlabi, Aksibi, Helba, Afiki ja Rehobi elanikke. 
32  Nii elasid aaserlased maa elanike, kaananlaste keskel, sest nad ei ajanud neid ära. 
33  Naftali ei ajanud ära Beet-Semesi elanikke ega Beet-Anati elanikke, vaid elas maa elanike, kaananlaste keskel; aga Beet-Semesi ja Beet-Anati elanikud said neile töökohustuslikeks. 
34  Emorlased tõrjusid daanlased mäestikku ega lasknud neid tulla orgu. 
35  Ja emorlased jäid elama Har-Heresisse, Ajjaloni ja Saalbimi; aga Joosepi soo käsi osutus neile rängaks ja nad said töökohustuslikeks. 
36  Ja emorlaste maa-ala piir kulges Skorpionide tõusuteest Selasse ja kõrgemale. 

Kohtumõistjate 2
1  Ja Issanda ingel tuli Gilgalist üles Bokimisse ning ütles: „Ma olen teid toonud Egiptusest ja viinud maale, mille ma vandega tõotasin anda teie vanemaile; ja ma ütlesin: Mina ei tee ilmaski tühjaks oma lepingut teiega. 
2  Te ei tohi teha lepingut selle maa elanikega: te peate nende altarid maha kiskuma! Aga te ei ole kuulanud mu häält. Mis te olete teinud! 
3  Seepärast ma ütlen: Mina ei aja neid ära teie eest, vaid nad saavad teile püüniseks ja nende jumalad saavad teile püüdepaelaks.” 
4  Ja kui Issanda ingel oli rääkinud need sõnad kõigile Iisraeli lastele, siis rahvas tõstis häält ja nuttis. 
5  Ja nad nimetasid selle paiga Bokimiks ning ohverdasid seal Issandale. 

Õpetussõnad 11
9  Suuga hävitab jumalatu oma ligimese, aga õiged pääsevad teadlikkuse läbi. 
10  Õigete õnnest hõiskab linn ja õelate hukkumisest tuntakse rõõmu. 
11  Õigete õnnistusest kerkib linn, aga õelate suu kisub selle maha. 
12  Napiaruline on, kes halvustab oma ligimest, aga arukas mees on vait. 
13  Kes käib keelekandjana, reedab saladusi, aga kes on ustava vaimuga, varjab neid. 
14  Kus ei ole juhtimist, seal langeb rahvas, aga kus on palju nõuandjaid, seal on abi. 
15  Kes asub käendajaks võõrale, selle käsi käib halvasti, aga kes käendamist ei salli, võib olla muretu. 
16  Veetlev naine saavutab au ja virgad saavutavad rikkuse. 
17  Kes osutab halastust, teeb head iseenesele, aga kalk teeb valu oma ihule. 
18  Õel teenib petise palga, aga õigluse külvaja tõelise tasu. 

Johannese 4
1  Kui nüüd Issand sai teada, et variserid olid kuulnud, et Jeesus teeb jüngriteks ja ristib rohkem inimesi kui Johannes – 
2  kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid -, 
3  jättis ta Juudamaa ja läks tagasi Galileasse. 
4  Ta pidi aga minema läbi Samaaria. 
5  Ta tuli Samaaria küla juurde, mida hüütakse Sühhariks, maatüki lähedale, mille Jaakob oli andnud oma pojale Joosepile; 
6  seal oli Jaakobi allikas. Teekäimisest väsinuna istus Jeesus nüüd allika äärde. Oli keskpäeva aeg. 
7  Samaaria külast tuli naine vett ammutama. Jeesus ütles talle: „Anna mulle juua!” 
8  Aga tema jüngrid olid läinud külasse toitu ostma. 
9  Siis Samaaria naine ütles talle: „Kuidas! Sina, kes oled juut, küsid juua minult, Samaaria naiselt?” Juudid väldivad ju iga kokkupuudet samaarlastega. 
10  Jeesus vastas: „Kui sa ainult teaksid Jumala kinki ja kes see on, kes sulle ütleb: Anna mulle juua!, siis sa paluksid teda ning tema annaks sulle elavat vett.” 
11  Naine ütles talle: „Isand, ämbrit sul ei ole ja kaev on sügav. Kust sa siis saad selle „elava vee”? 
12  Ega siis sina ole suurem kui meie isa Jaakob, kes andis meile kaevu ning jõi sellest ise, samuti ta pojad ja ta kariloomad!?” 
13  Jeesus kostis: „Igaüks, kes joob seda vett, januneb jälle, 
14  aga kes iganes joob vett, mida mina talle annan, ei janune enam iialgi, vaid vesi, mille mina talle annan, saab tema sees igavesse ellu voolavaks allikaks.” 
15  Naine ütles talle: „Isand, anna mulle seda vett, et ma ei januneks enam ega peaks aina käima siit ammutamas!” 
16  Jeesus ütles talle: „Mine kutsu oma mees ning tule siia tagasi!” 
17  Naine vastas: „Mul ei ole meest.” Jeesus ütles talle: „Sul on õigus, kui sa ütled: „Mul ei ole meest”, 
18  sest kuigi sul on olnud viis meest, ei ole see, kellega sa praegu elad, sinu mees. Seda sa oled õigesti ütelnud.” 
19  Naine ütles temale: „Isand, ma näen, et sa oled prohvet. 
20  Meie esiisad kummardasid Jumalat sellel mäel, ja teie ütlete, et Jeruusalemm olevat paik, kus peab kummardama.” 
21  Jeesus ütles talle: „Naine, usu mind, et tuleb tund, mil te ei kummarda Isa sellel mäel ega Jeruusalemmas! 
22  Teie kummardate, mida te ei tea, meie kummardame, mida me teame, sest pääste tuleb juutidelt. 
23  Kuid tuleb tund ja see ongi juba käes, et tõelised kummardajad kummardavad Isa vaimus ja tões, sest Isa otsib neid, kes teda nõnda kummardavad. 
24  Jumal on Vaim ja kes teda kummardavad, peavad teda vaimus ja tões kummardama.” 
25  Naine ütles temale: „Ma tean, et tuleb Messias, keda nimetatakse Kristuseks. Kui tema tuleb, siis ta kuulutab meile kõik.” 
26  Jeesus ütles talle: „Mina, kes ma sinuga räägin, olengi see.”