Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 134

Esmaspäev, 13. mai 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Km 18
  • Km 19
  • Jh 8:12-30
  • Ps 60:5-12

Kohtumõistjate 18
1  Neil päevil ei olnud Iisraelis kuningat; ja neil päevil otsis daanlaste suguharu enesele elamiseks pärisosa, sest kuni selle ajani ei olnud temale langenud pärisosa Iisraeli suguharude keskel. 
2  Ja daanlased läkitasid oma suguvõsast viis meest, vaprad mehed oma piirkonnast Sorast ja Estaolist, maad kuulama ja uurima, ja nad ütlesid neile: „Minge uurige maad!” Ja need tulid Efraimi mäestikku Miika koja juurde ning ööbisid seal. 
3  Kui nad olid Miika koja juures, siis tundsid nad ära noore mehe, leviidi hääle; nad põikasid sinna ja küsisid temalt: „Kes tõi sind siia? Mis sa siin teed? Mispärast sa siin oled?” 
4  Ja ta vastas neile: „Miika tegi mulle nii ühte kui teist ja palkas mind, et ma oleksin temale preestriks!” 
5  Siis nad ütlesid temale: „Küsi ometi Jumalalt, et saaksime teada, kas meie teekond, mida käime, õnnestub?” 
6  Ja preester vastas neile: „Minge rahuga! Teie teekond, mida käite, on Issanda ees!” 
7  Ja need viis meest läksid ning jõudsid Laisi; ja nad nägid, et rahvas, kes seal oli, elas siidonlaste viisi muretult, rahulikult ja julgesti; ja et neil oli varandusi, siis ei olnud neil puudust millestki, mis maa peal on; nad olid siidonlastest kaugel ja neil ei olnud tegemist teiste inimestega. 
8  Siis nad tulid oma vendade juurde Sorasse ja Estaoli ja nende vennad küsisid neilt: „Kuidas teil oli?” 
9  Ja nad ütlesid: „Võtkem kätte ja mingem üles nende vastu, sest me nägime maad, ja vaata, see on väga hea maa! Ja teie kõhklete! Ärge olge laisad astuma, kui lähete maad pärima! 
10  Kui te lähete, siis jõuate ühe muretu rahva juurde ja maa on igat kätt lai. Jah, Jumal annab selle teie kätte, paiga, kus ei ole puudust millestki, mis maa peal on.” 
11  Siis läks sealt daanlaste suguvõsast, Sorast ja Estaolist, teele kuussada meest, sõjariistad vööl. 
12  Nad läksid üles ja asusid leeri Kirjat-Jearimi Juudamaal; sellepärast hüütakse seda paika tänapäevani „Daani leeriks”; vaata, see on lääne pool Kirjat-Jearimi. 
13  Ja sealt läksid nad edasi Efraimi mäestikku ning jõudsid Miika koja juurde. 
14  Siis võtsid sõna need viis meest, kes olid käinud Laisi maad uurimas, ja ütlesid oma vendadele: „Kas teate, et neis kodades on õlarüü, teeravid, nikerdatud ja valatud kuju? Nüüd siis teadke, mida peate tegema!” 
15  Ja nad pöördusid sinna ning tulid Miika kotta noore mehe, leviidi koja juurde ja küsisid temalt, kas ta käsi käib hästi. 
16  Ja need kuussada meest daanlastest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus; 
17  aga need viis meest, kes olid käinud maad kuulamas, läksid üles, astusid sisse, võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, kusjuures preester ja need kuussada meest, kellel olid sõjariistad vööl, seisid värava suus. 
18  Ja kui need läksid Miika kotta ja võtsid ära nikerdatud kuju, õlarüü, teeravid ja valatud kuju, siis küsis preester neilt: „Mida te teete?” 
19  Nad vastasid temale: „Ole vait, pane käsi suu peale ja tule koos meiega ning ole meile isaks ja preestriks! On sul parem olla preestriks üheainsa mehe kojale kui olla preestriks ühele Iisraeli suguharule ja suguvõsale?” 
20  Siis preestri süda läks rõõmsaks ja ta võttis õlarüü, teeravid ja nikerdatud kuju ning tuli rahva sekka. 
21  Seejärel nad pöördusid ja läksid edasi ning läkitasid väetid lapsed ja loomad ja väärtuslikumad asjad eneste ees. 
22  Kui nad olid Miika kojast eemale jõudnud, siis hüüti mehed kokku kodadest, mis olid Miika koja juures, ja need jõudsid daanlastele järele. 
23  Nad hüüdsid daanlasi ja need pöördusid ümber ning küsisid Miikalt: „Mis sul vaja on, et teid on kokku kutsutud?” 
24  Tema vastas: „Te olete võtnud minu jumalad, mis ma olin teinud, ja preestri, ja lähete minema! Mis mul nüüd enam on? Kuidas te siis minult küsite, et mis sul vaja on?” 
25  Aga daanlased vastasid temale: „Ära meie juures too kuuldavale oma häält, et kibestunud hingega mehed ei kipuks teile kallale ja sina ei kaotaks oma ja oma pere elu!” 
26  Ja daanlased läksid oma teed. Ja kui Miika nägi, et nad olid temast vägevamad, siis ta pöördus ümber ja läks tagasi koju. 
27  Ja olles võtnud, mis Miika oli teinud, ja preestri, kes tal oli olnud, läksid nad Laisi kallale, rahuliku ja muretu rahva kallale, lõid need maha mõõgateraga ja põletasid linna tulega. 
28  Ei olnud ühtegi päästjat, sest see oli Siidonist kaugel ja neil ei olnud tegemist muude inimestega; see oli Beet-Rehobi orus; ja daanlased ehitasid linna üles ning elasid seal. 
29  Ja nad panid linnale nimeks Daan, oma isa Daani nime järgi, kes Iisraelile oli sündinud; aga enne oli linna nimeks Lais. 
30  Ja daanlased püstitasid endile nikerdatud kuju; ja Joonatan, Moosese poja Geersomi poeg, tema ja ta pojad olid daanlaste suguharule preestriteks kuni päevani, mil maa rahvas vangi viidi. 
31  Nõnda nad seadsid endile üles Miika nikerdatud kuju, mille ta oli teinud, kogu ajaks, mil Jumala koda oli Siilos. 

Kohtumõistjate 19
1  Ja neil päevil, kui Iisraelis ei olnud kuningat, elas keegi leviit võõrana Efraimi mäestikus kõrvalises kohas ja võttis enesele liignaise Petlemmast Juudamaalt. 
2  Aga tema liignaine vihastas ta peale ja läks tema juurest ära oma isakotta Petlemma Juudamaale ning oli seal neli kuud. 
3  Siis ta mees võttis kätte ja läks temale järele, et rääkida temale südamesse ja tuua ta tagasi; mehega koos oli ta teener ja eeslipaar. Naine viis tema oma isakotta ja kui nooriku isa teda nägi, siis tuli ta rõõmsasti temale vastu. 
4  Ja tema äi, nooriku isa, pidas teda kinni, nõnda et ta jäi tema juurde kolmeks päevaks; nad sõid ja jõid ning ööbisid seal. 
5  Neljandal päeval tõusid nad hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles oma väimehele: „Toeta oma südant leivapalukesega, pärast seda võite siis minna!” 
6  Ja nad istusid ning sõid ja jõid üheskoos; siis ütles nooriku isa mehele: „Ole ometi nõus ja jää ööseks, ja su süda olgu rõõmus!” 
7  Aga mees tõusis minekule; siis ta äi käis temale väga peale ja ta pöördus ümber ning jäi ööseks sinna. 
8  Ja ta tõusis viienda päeva hommikul vara teeleminekuks, aga nooriku isa ütles temale: „Toeta oma südant ja viibige kuni päevaloodeni!” Ja nad sõid kahekesi. 
9  Siis tõusis mees minekule, tema ja ta liignaine ja ta teener, aga tema äi, nooriku isa, ütles talle: „Vaata ometi, päev kaldub õhtusse! Jääge ööseks, näe, päev on ju lõppemas! Jää ööseks siia ja su süda olgu rõõmus! Aga homme tõuske vara teeleminekuks, et sa jõuaksid oma telki!” 
10  Aga mees ei tahtnud jääda ööseks, vaid tõusis ja läks ning jõudis Jebuusi, see on Jeruusalemma kohale; temal oli kaasas saduldatud eeslipaar, samuti oli ta liignaine koos temaga. 
11  Kui nad olid Jebuusi juures, oli päike juba väga madalal ja teener ütles oma isandale: „Tule nüüd, põikame sellesse jebuuslaste linna ja jääme sinna ööseks!” 
12  Aga ta isand ütles temale: „Me ei pöördu mitte võõraste linna, kes pole Iisraeli laste hulgast, vaid läheme edasi Gibeasse!” 
13  Ja ta ütles oma teenrile: „Tule, et jõuaksime ühte neist paikadest ja saaksime ööbida Gibeas või Raamas!” 
14  Siis nad läksid sealt mööda ja käisid edasi ning päike loojus, kui nad olid Benjaminile kuuluva Gibea ligidal. 
15  Ja nad põikasid sinna, et minna Gibeasse öömajale; ta tuli ja jäi linna turule, sest ei olnud kedagi, kes oleks neid võtnud oma kotta öömajale. 
16  Aga vaata, õhtul tuli üks vana mees väljalt töölt; see mees oli Efraimi mäestikust ja elas võõrana Gibeas; selle paiga mehed olid aga benjaminlased. 
17  Ja tõstes oma silmad üles ning nähes teekäijat meest linna turul, ütles vana mees: „Kuhu sa lähed ja kust sa tuled?” 
18  Ja ta vastas temale: „Me oleme teel Petlemmast Juudamaalt Efraimi mäestiku ääremaile, sest ma olen sealt; ma käisin Petlemmas Juudamaal ja olen minemas Issanda koja poole; aga keegi ei võta mind oma kotta. 
19  Meie eeslite jaoks on niihästi õlgi kui toitu, nõndasamuti on mul ka leiba ja veini; su teenijal ja poisil, kes on koos su sulasega, ei puudu midagi.” 
20  Siis ütles vana mees: „Rahu olgu sulle! Igatahes on mul olemas kõik, mis sul on vaja, ära ainult jää ööseks turule!” 
21  Ja ta viis tema oma kotta ning segas eeslitele toitu; ja nad pesid oma jalgu ning sõid ja jõid. 
22  Aga kui nende südamed olid rõõmsad, vaata, siis piirasid linna mehed, kõlvatud mehed, koja ümber, tagusid ukse pihta ja rääkisid vanale mehele, koja omanikule, öeldes: „Too välja see mees, kes tuli su kotta, ja me pruugime teda!” 
23  Siis läks mees, koja omanik, välja nende juurde ja ütles neile: „Ei, mu vennad, ärge tehke kurja, sellepärast et see mees tuli mu kotta! Ärge tehke niisugust jäledust! 
24  Vaata, siin on mu neitsilik tütar ja selle mehe liignaine! Ma toon nemad välja, magatage neid ja talitage nendega, nagu teie silmis hea on! Aga selle mehega ärge tehke seda jäledust!” 
25  Ent mehed ei tahtnud teda kuulata; siis haaras mees oma liignaise ja viis ta õue nende juurde; nad ühtisid naisega ja tarvitasid tema kallal vägivalda kogu öö kuni hommikuni, ja lasksid tal minna, kui hakkas koitma. 
26  Ja naine tuli hommiku koites ning langes selle mehe koja ukse ette, kus ta isand oli, jäädes sinna, kuni läks valgeks. 
27  Kui tema isand hommikul tõusis ja avas koja uksed ja tuli välja, et minna oma teekonnale, vaata, siis lamas naine, tema liignaine, koja ukse ees ja ta käed olid läve peal. 
28  Ta ütles naisele: „Tõuse ja lähme!” Aga too ei vastanud. Siis tõstis mees ta eesli selga, võttis kätte ja läks koju. 
29  Ja kui ta jõudis oma kotta, siis võttis ta noa, haaras oma liignaise ja lõikas tema luid-liikmeid mööda kaheteistkümneks tükiks ning läkitas need Iisraeli kõigisse paigusse. 
30  Ja igaüks, kes seda nägi, ütles: „Midagi niisugust ei ole sündinud ega nähtud alates sellest ajast, kui Iisraeli lapsed tulid Egiptusemaalt, kuni tänapäevani. Mõelge sellele, pidage nõu ja kõnelge!” 

Psalm 60
5  Sa andsid oma rahvale näha rasket põlve; sa jootsid meid uimastava veiniga. 
6  Sa panid lipu lehvima neile, kes sind kardavad, et nad otsiksid varju ammu eest. Sela. 
7  Et pääseksid su armsad, selleks aita oma parema käega ja vasta meile! 
8  Jumal on rääkinud oma pühamus: „Ma tahan võidutseda, jaotada Sekemi ja mõõta ära Sukkoti oru. 
9  Gilead on minu ja Manasse on minu, Efraim on mu pea kaitse. Juuda on mu valitsuskepp, 
10  Moab on mu pesukauss, Edomi peale ma viskan oma sandaali. Vilistimaa, hõiska minule!” 
11  Kes viib mu kindlasse linna? Kes saadab mind Edomini? 
12  Eks sina, Jumal, tõuganud meid ära? Ega sina, Jumal, läinudki välja meie sõjaväega?! 

Johannese 8
12  Siis Jeesus rääkis neile taas: „Mina olen maailma valgus. Kes järgneb mulle, ei käi pimeduses, vaid tal on elu valgus.” 
13  Siis ütlesid variserid talle: „Sina tunnistad iseenese kohta, sinu tunnistus ei ole õige.” 
14  Jeesus kostis: „Isegi kui ma enese kohta tunnistan, on minu tunnistus õige, sest ma tean, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. Aga teie ei tea, kust ma olen tulnud ja kuhu ma lähen. 
15  Teie mõistate kohut maailma kombel, mina ei mõista kohut kellegi üle. 
16  Aga kui ma mõistangi kohut, siis on minu otsus õige, sest mina ei ole üksi, vaid minuga on Isa, kes minu on saatnud. 
17  Ja peale selle on ka teie Seadusesse kirjutatud, et kahe inimese tunnistus on õige. 
18  Mina ise olen tunnistajaks enese kohta ning minu kohta tunnistab Isa, kes minu on saatnud.” 
19  Siis nad ütlesid talle: „Kus on sinu Isa?” Jeesus vastas: „Teie ei tunne mind ega minu Isa. Kui te tunneksite mind, tunneksite te ka mu Isa.” 
20  Neid sõnu rääkis Jeesus pühakojas aardekirstu juures õpetades, ja ükski ei vahistanud teda, sest tema tund ei olnud veel tulnud. 
21  Siis ütles Jeesus neile taas: „Mina lähen ära ja te otsite mind, ja te surete oma pattudesse. Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla.” 
22  Nüüd ütlesid juudid: „Kas ta ehk kavatseb ennast tappa, et ta ütleb: Kuhu mina lähen, sinna ei saa teie tulla?” 
23  Ja Jeesus ütles neile: „Teie olete alt, mina ülalt. Teie olete sellest maailmast, mina ei ole sellest maailmast. 
24  Ma just ütlesin teile, et te surete oma pattudesse; sest kui te ei usu, et mina olen see, siis te surete oma pattudesse.” 
25  Nüüd nad küsisid temalt: „Kes sa siis oled?” Jeesus ütles neile: „Mis ma üldse teiega räägin? 
26  Mul on palju rääkida teie kohta, ka kohut mõista. Kuid tema, kes minu on saatnud, on tõene, ja mina räägin maailmale vaid seda, mida ma temalt olen kuulnud.” 
27  Nad ei saanud aru, et ta rääkis neile Isast. 
28  Siis ütles Jeesus: „Kui te Inimese Poja olete ülendanud, siis te mõistate, et mina olen see ja et ma ei tee midagi iseenesest, vaid räägin nõnda, nagu Isa mind on õpetanud. 
29  Ja minuga on tema, kes minu on saatnud, ta ei ole jätnud mind üksi, kuna ma teen alati seda, mis talle meeldib.” 
30  Kui ta seda rääkis, hakkasid temasse uskuma paljud.