Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 136

Kolmapäev, 15. mai 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Rt 1
  • Rt 2
  • Jh 9:1-34
  • Õp 12:8-17

Rutt 1
1  Ja neil päevil, kui kohtumõistjad mõistsid kohut, juhtus, et nälg oli maal. Siis läks üks mees Petlemmast Juudamaalt, et võõrana elada Moabi väljadel, tema ja ta naine ja kaks poega. 
2  Selle mehe nimi oli Elimelek, ta naise nimi Noomi ja ta kahe poja nimed Mahlon ja Kiljon; nad olid efratlased Petlemmast Juudamaalt, ja nad tulid Moabi väljadele ning jäid sinna. 
3  Aga Elimelek, Noomi mees, suri, ja Noomi jäi järele oma kahe pojaga. 
4  Ja need võtsid endile moabi naised: ühe nimi oli Orpa ja teise nimi Rutt; ja nad elasid seal ligi kümme aastat. 
5  Siis surid ka mõlemad pojad, Mahlon ja Kiljon, ning naine jäi üksi, ilma oma kahest pojast ja mehest. 
6  Ta võttis siis oma miniatega kätte ja läks Moabi väljadelt tagasi, sest ta oli Moabi väljadel kuulnud, et Issand oli hoolitsenud oma rahva eest, andes neile leiba. 
7  Ta läks ära paigast, kus ta oli olnud, ja temaga koos ta kaks miniat. Aga olles teel tagasi Juudamaale, 
8  ütles Noomi oma mõlemale miniale: „Minge, pöörduge kumbki oma ema koju! Issand tehku teile head, nagu te olete teinud surnuile ja minule! 
9  Andku teile Issand, et leiaksite varjupaiga kumbki oma mehe kojas!” Ja ta suudles neid. Aga nad tõstsid häält ja nutsid 
10  ning ütlesid temale: „Ei, me läheme koos sinuga su rahva juurde!” 
11  Aga Noomi ütles: „Minge tagasi, mu tütred! Miks peaksite tulema koos minuga? On mul siis veel poegi üsas, et need võiksid saada teile meesteks? 
12  Minge tagasi, mu tütred, minge, sest mina olen liiga vana, et minna mehele! Kui ma ütleksin: Mul on veel lootust, kui ma veel täna öösel saaksin mehele ja sünnitaksin poegigi, 
13  kas tahaksite siis oodata, kuni nad suureks saavad? Kas tahate seni meheleminekust hoiduda? Ei, mu tütred, mina kannatan tõesti rohkem kui teie, et Issanda käsi mind on tabanud.” 
14  Aga nemad tõstsid häält ja nutsid veel enam; Orpa suudles seejärel oma ämma, kuna Rutt jäi tema seltsi. 
15  Noomi ütles: „Vaata, su kälis pöördus tagasi oma rahva ja jumalate juurde. Pöördu ka sina oma käliksele järele!” 
16  Kuid Rutt vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest, sest kuhu sina lähed, sinna lähen ka mina, ja kuhu sina jääd, sinna jään minagi! Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal. 
17  Kus sina sured, seal tahan ka mina surra ja sinna maetagu mindki! Issand tehku minuga ükskõik mida, ainult surm lahutagu mind ja sind!” 
18  Kui Noomi nägi, et Rutil oli kindel nõu temaga kaasa tulla, siis ta sellest enam ei rääkinud. 
19  Nii läksid nad mõlemad, kuni jõudsid Petlemma. Ja kui nad Petlemma tulid, siis oli kogu linn nende pärast liikvel ja naised küsisid: „Kas see on Noomi?” 
20  Aga tema vastas neile: „Ärge hüüdke mind Noomiks, hüüdke mind Maaraks, sest Kõigeväeline on mulle valmistanud palju kibedust! 
21  Külluses läksin ma ära ja tühje käsi tõi Issand mind tagasi. Miks te hüüate mind Noomiks, sest Issand on tunnistanud minu vastu ja Kõigeväeline on teinud mulle paha!” 
22  Nõnda tuli Noomi tagasi ja koos temaga moabi naine Rutt, ta minia, kes tuli ära Moabi väljadelt; ja nad jõudsid Petlemma odralõikuse alguseks. 

Rutt 2
1  Ja Noomil oli ta mehe sugulane, jõukas mees Elimeleki suguvõsast, Boas nimi. 
2  Ja moabi naine Rutt ütles Noomile: „Lase ma lähen põllule ja nopin viljapäid selle järelt, kelle silmis ma armu leian!” Ja ta vastas temale: „Mine, mu tütar!” 
3  Ja ta läks ning tuli ja noppis põllul lõikajate järelt; temale juhtus juhuslikult põlluosa, mis kuulus Boasele, kes oli Elimeleki suguvõsast. 
4  Ja vaata, Boas tuli Petlemmast ja ütles lõikajaile: „Issand olgu teiega!” Ja nad vastasid temale: „Issand õnnistagu sind!” 
5  Siis Boas küsis oma sulaselt, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks: „Kelle noorik see on?” 
6  Ja sulane, kes oli pandud lõikajate ülevaatajaks, vastas ning ütles: „See noorik on moabi naine, kes koos Noomiga tuli Moabi väljadelt; 
7  ta palus: Luba ma nopin ja kogun parmaste juurest, lõikajate järelt! Nii ta tuli ja on püsinud hommikust kuni siiani, ta on ainult pisut aega kodus olnud.” 
8  Siis Boas ütles Rutile: „Kas kuuled, mu tütar, ära mine teisele põllule noppima ja ära mine ka ära, vaid seltsi siin minu tüdrukutega! 
9  Hoia oma silmad põllul, mida nad lõikavad, ja käi nende järel! Ma olen poisse keelanud sinusse puutumast. Ja kui sul on janu, siis mine lähkrite juurde ja joo, mis poisid toovad!” 
10  Siis Rutt heitis silmili ja kummardas maani ning ütles temale: „Miks olen ma su silmis armu leidnud, et sa minust hoolid, kuigi olen võõras?” 
11  Ja Boas vastas ning ütles temale: „Küllap on mulle teada antud kõik, mida sa oma ämmale oled teinud pärast oma mehe surma, ja kuidas sa jätsid maha oma isa ja ema ja oma sünnimaa ja tulid rahva juurde, keda sa enne ei tundnud. 
12  Issand tasugu su tegu ja täielik palk tulgu sulle Issandalt, Iisraeli Jumalalt, kelle tiibade alla sa oled tulnud varjule!” 
13  Ja Rutt ütles: „Ma olen sinu silmis armu leidnud, mu isand, sest sa oled mind trööstinud ja oled rääkinud oma teenijale meelepäraselt, kuigi ma pole ühegi su teenija vääriline.” 
14  Söögiajal ütles Boas temale: „Tule siia ja söö seda leiba ja kasta oma paluke äädikasse!” Ja Rutt istus lõikajate kõrvale ja Boas ulatas talle kõrvetatud teri; ja ta sõi, ta kõht sai täis ja teri jäi ülegi. 
15  Kui ta tõusis noppima, siis käskis Boas oma poisse, öeldes: „Noppigu ta ka parmaste vahelt ja te ei tohi teda häbistada! 
16  Jah, koguni tõmmake temale vihkudest välja ja jätke maha, et ta neid nopiks, ja ärge sõidelge teda!” 
17  Nii noppis Rutt põllul kuni õhtuni ja rabas, mis ta oli noppinud, ja sai ligi pool vakka otri. 
18  Ja ta võttis need ja tuli linna ning ta ämm nägi, mis ta oli noppinud; siis ta tõi esile ja andis temale selle, mis jäi üle, kui ta kõht oli täis saanud. 
19  Ja ta ämm ütles temale: „Kus sa täna noppisid ja kus sa töötasid? Olgu õnnistatud see, kes sinust hoolis!” Siis ta jutustas oma ämmale, kelle juures ta oli töötanud, ja ütles: „Selle mehe nimi, kelle juures ma täna töötasin, on Boas.” 
20  Ja Noomi ütles oma miniale: „Õnnistagu teda Issand, kes pole loobunud oma heldusest elavate ja surnute vastu!” Ja Noomi ütles temale: „See mees on meie lähem sugulane, ta on üks meie suguvõsa lunastajaid.” 
21  Siis ütles moabi naine Rutt: „Ta ütles mulle veel: Jää mu sulaste seltsi, kes mul on, seni kui nad on lõpetanud kogu mu lõikuse!” 
22  Ja Noomi ütles Rutile, oma miniale: „See on hea, mu tütar, et sa koos tema tüdrukutega välja lähed, siis ei tülitata sind teisel põllul.” 
23  Nii jäi Rutt Boase tüdrukute seltsi noppima, kuni lõppes odra- ja nisulõikus; ja ta elas oma ämma juures. 

Õpetussõnad 12
8  Meest kiidetakse tema mõistuse pärast, aga meelesegane on põlatud. 
9  Parem on olla tähtsusetu, kel ometi on ori, kui ennast laiutada ja olla leivata. 
10  Õige hoolib oma looma hingest, aga õelate halastuski on julm. 
11  Kes oma põldu harib, sel on leiba küllalt, aga kes tühja taga ajab, on meeletu. 
12  Õel himustab kurjade saaki, aga õigete juur kinnitatakse. 
13  Kurja püünis on huulte üleastumises, aga õige pääseb hädast. 
14  Oma suu viljast saab igaüks küllalt head, ja inimese kätetöö tuleb tagasi temale enesele. 
15  Rumala tee on ta enese silmis õige, aga tark võtab nõu kuulda. 
16  Rumala pahameel saab kohe teatavaks, aga tark katab solvangu kinni. 
17  Tõe kõneleja kuulutab õigust, aga valetunnistaja pettust. 

Johannese 9
1  Edasi minnes nägi Jeesus ühte sündimisest saadik pimedat inimest. 
2  Ja ta jüngrid küsisid temalt: „Rabi, kes on teinud pattu, kas tema ise või ta vanemad, et ta on sündinud pimedana?” 
3  Jeesus vastas: „Ei ole pattu teinud tema ise ega ta vanemad, vaid temas peavad saama avalikuks Jumala teod. 
4  Me peame tegema selle tegusid, kes minu on saatnud, niikaua kui on päev. Tuleb öö, mil ükski ei saa midagi teha. 
5  Kuni mina olen maailmas, olen ma maailma valgus.” 
6  Nende sõnade järel ta sülitas maha ja tegi süljest muda ning võidis mudaga tema silmi 
7  ja ütles talle: „Mine pese end Siiloahi tiigis!” „Siiloah” on tõlkes „Läkitatu”. Siis pime läks ja pesi ning tuli tagasi nägijana. 
8  Siis ütlesid naabrid ja need, kes teda seni olid kerjusena näinud: „Eks see ole sama mees, kes istus ja kerjas?” 
9  Ühed ütlesid: „Jah, ta on seesama,” ja teised: „Ei, ta on vaid tema sarnane.” Tema ise ütles: „Mina olen seesama.” 
10  Siis nad küsisid: „Kuidas sinu silmad avanesid?” 
11  Tema vastas: „Inimene, keda nimetatakse Jeesuseks, tegi muda ja võidis mu silmi ja ütles mulle: „Mine Siiloahi tiigi äärde ja pese end!” Kui ma siis läksin ja pesin, saingi nägijaks.” 
12  Ja nad küsisid temalt: „Kus ta on?” Ta ütles: „Ma ei tea.” 
13  Nad viisid tema, endise pimeda, variseride juurde, 
14  sest see päev, mil Jeesus tegi muda ja avas ta silmad, oli hingamispäev. 
15  Ja variserid küsisid temalt nüüd omakorda, kuidas ta on saanud nägijaks. Aga tema ütles neile: „Ta pani muda mu silmadele ja ma pesin end ning näen nüüd.” 
16  Siis ütlesid mõned variseridest: „See inimene ei ole Jumala juurest, sest ta ei pea hingamispäeva.” Teised ütlesid: „Kuidas saab patune inimene teha niisuguseid tunnustähti?” Ja nende vahel oli lahkmeel. 
17  Nad ütlesid nüüd taas pimedale: „Mida sina ise tema kohta ütled, et ta on avanud sinu silmad?” Aga tema ütles: „Ta on prohvet.” 
18  Siis ei tahtnud juudid uskuda, et ta oli olnud pime ja saanud nägijaks, kuni nad olid kutsunud nägijakssaanu vanemad 
19  ning küsinud neilt: „Kas see on teie poeg, kellest te ütlete, et ta sündis pimedana? Kuidas ta siis praegu näeb?” 
20  Seepeale kostsid ta vanemad: „Me teame, et see on meie poeg ja et ta sündis pimedana, 
21  aga kuidas ta nüüd näeb, seda me ei tea ega tea me ka seda, kes ta silmad avas. Küsige tema enda käest, ta on küllalt vana ja võib ise enda kohta rääkida.” 
22  Ta vanemad vastasid nõnda, sest nad kartsid juute, kuna juudid olid juba kokku leppinud, et kes iganes tema Messiaks tunnistab, heidetakse kogudusest välja. 
23  Seepärast ta vanemad ütlesid: „Ta on küllalt vana, küsige tema enda käest.” 
24  Nad kutsusid nüüd teist korda inimese, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Anna au Jumalale! Me teame, et see inimene on patune.” 
25  Seepeale vastas too: „Kas ta on patune või ei, seda mina ei tea. Tean ainult ühte: ma olin pime, praegu aga näen.” 
26  Nüüd nad küsisid temalt: „Mis ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?” 
27  Mees vastas neile: „Ma ju ütlesin teile, ent teie ei võtnud kuulda. Miks te tahate seda veel kord kuulda? Kas ka teie tahate hakata tema jüngriteks?” 
28  Ja nad sõimasid teda ja ütlesid: „Sina oled tema jünger, meie oleme aga Moosese jüngrid. 
29  Meie teame, et Jumal on rääkinud Moosesega, aga kust tema on, seda me ei tea.” 
30  Mees kostis neile: „See ongi imelik, et teie ei tea, kust ta on, ja ometi on ta avanud mu silmad. 
31  Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, ent kui keegi on jumalakartlik ja teeb tema tahtmist, siis seda ta kuuleb. 
32  Veel ilmaski pole kuuldud, et keegi oleks avanud pimedalt sündinu silmad. 
33  Kui tema ei oleks Jumala juurest, ei suudaks ta teha midagi.” 
34  Nad kostsid talle: „Kas sina, kes sa oled sündinud lausa pattudes, tahad meid õpetada?” Ja nad heitsid ta kogudusest välja.