Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 142

Teisipäev, 21. mai 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 1Sm 10:9-27
  • 1Sm 11
  • 1Sm 12
  • Jh 12:37-50
  • Jh 13:1-17
  • Ps 66:1-12

1. Saamueli 10
9  Kui Saul pööras selja, et minna Saamueli juurest ära, sündiski, et Jumal muutis tema südame teiseks, ja kõik need märgid läksid täide selsamal päeval. 
10  Ja kui nad jõudsid Gibeasse, vaata, siis tuli temale vastu salkkond prohveteid. Ja Jumala Vaim tuli võimsasti tema peale ja ta hakkas nende keskel prohvetlikult rääkima. 
11  Ja kui kõik, kes teda varem tundsid, nägid, ja vaata, ta rääkis prohvetlikult koos prohvetitega, siis ütles rahvas üksteisele: „Mis Kiisi pojaga on juhtunud? Kas Saulgi on prohvetite seas?” 
12  Ja keegi sealolijaist vastas ning ütles: „Ja kes on nende isa?” Seepärast on saanud kõnekäänuks: „Kas Saulgi on prohvetite seas?” 
13  Ja kui ta oli lõpetanud prohvetliku rääkimise, siis tuli ta ohvrikünkale. 
14  Ja Sauli isa vend küsis temalt ja ta teenrilt: „Kus te käisite?” Ta vastas: „Emaeesleid otsimas. Aga kui me nägime, et neid ei olnud, siis läksime Saamueli juurde.” 
15  Siis ütles Sauli isa vend: „Jutusta ometi mulle, mida Saamuel teile rääkis!” 
16  Ja Saul vastas oma isa vennale: „Ta teatas meile lihtsalt, et emaeeslid on leitud.” Aga kuningriigi asjast, millest Saamuel oli rääkinud, ei jutustanud ta temale midagi. 
17  Siis Saamuel hüüdis rahva kokku Issanda juurde Mispasse. 
18  Ta ütles Iisraeli lastele: „Nõnda ütleb Issand, Iisraeli Jumal: Mina tõin Iisraeli Egiptusest ära ja päästsin teid egiptlaste käest ja kõigi kuningriikide käest, kes teid rõhusid. 
19  Aga te olete nüüd ära põlanud oma Jumala, kes teid on päästnud kõigist teie õnnetustest ja ahastustest, ja olete temale öelnud: Pane meile kuningas! Astuge siis nüüd Issanda ette oma suguharude ja tuhandete kaupa!” 
20  Ja Saamuel laskis kõik Iisraeli suguharud ette astuda, ja liisk langes Benjamini suguharule. 
21  Siis laskis ta Benjamini suguharu suguvõsade kaupa ette astuda, ja liisk langes Matri suguvõsale; seejärel langes liisk Saulile, Kiisi pojale. Aga kui teda otsiti, siis teda ei leitud. 
22  Siis nad küsisid veel kord Issandalt: „Kas mees veel siia tuleb?” Ja Issand vastas: „Vaata, ta on ennast peitnud varustuse sekka!” 
23  Siis nad jooksid ja tõid ta sealt ära; ja kui ta seisis rahva keskel, siis oli ta peajagu pikem kui kõik muu rahvas. 
24  Ja Saamuel ütles kogu rahvale: „Kas näete, kelle Issand on valinud? Sest tema sarnast ei ole kogu rahva seas.” Siis kogu rahvas hõiskas ja hüüdis: „Elagu kuningas!” 
25  Ja Saamuel kõneles rahvale kuningriigi õigusest, kirjutas selle raamatusse ja pani Issanda ette. Siis laskis Saamuel kogu rahva ära minna, igaühe oma koju. 
26  Ja Saulgi läks koju Gibeasse ja koos temaga läks sõjavägi, need, kelle südant Jumal oli puudutanud. 
27  Aga kõlvatud mehed ütlesid: „Mis abi on meil temast?” Ja nad ei pannud Sauli millekski ega toonud temale andi. Aga tema oli otsekui kurt. 

1. Saamueli 11
1  Aga ühe kuu pärast läks ammonlane Naahas ja lõi leeri üles Jaabesi alla Gileadis; ja kõik Jaabesi mehed ütlesid Naahasile: „Tee meiega leping, siis me teenime sind!” 
2  Kuid ammonlane Naahas vastas neile: „Ma teen teiega lepingu nõnda, et ma pistan igaühel teist välja parema silma ja teotan sellega kogu Iisraeli!” 
3  Siis ütlesid Jaabesi vanemad temale: „Jäta meid rahule seitsmeks päevaks, et saaksime läkitada käskjalad Iisraeli kõigisse paigusse; kui ei ole kedagi, kes meid aitaks, siis tuleme välja sinu juurde!” 
4  Nii tulid käskjalad Sauli Gibeasse ja rääkisid neid sõnu rahva kuuldes; siis tõstis kogu rahvas häält ja nuttis. 
5  Ja vaata, Saul tuli härgade taga väljalt. Ja Saul küsis: „Mis rahval viga on, et nad nutavad?” Ja temale anti edasi Jaabesi meeste sõnad. 
6  Kui Saul neid sõnu kuulis, siis tuli Jumala Vaim võimsasti ta peale ja ta viha süttis väga põlema. 
7  Ja ta võttis härjapaari, raius need tükkideks ning läkitas käskjalgadega Iisraeli kõigisse paigusse, öeldes: „Kes ei tule välja Sauli ja Saamueli järel, selle härgadega tehakse nõndasamuti!” Siis langes Issanda hirm rahva peale ja nad läksid välja nagu üks mees. 
8  Ja ta luges nad üle Besekis: Iisraeli lapsi oli kolmsada tuhat ja Juuda mehi kolmkümmend tuhat. 
9  Ja nad ütlesid käskjalgadele, kes olid tulnud: „Öelge Gileadi Jaabesi meestele nõnda: Homme, kui päike on palavaim, saate te abi.” Ja käskjalad tulid ning kuulutasid seda Jaabesi meestele ja need rõõmustasid. 
10  Ja Jaabesi mehed ütlesid: „Homme tuleme teie juurde, talitage siis meiega, nagu iganes teie silmis hea on!” 
11  Järgmisel päeval jaotas Saul rahva kolme ossa ja need tulid hommikuvahi ajal keset leeri ning lõid ammonlasi maha, kuni päev läks palavaks; aga järelejäänud pillutati laiali ega jäänud neist kahte ühtekokku. 
12  Siis rahvas ütles Saamuelile: „Kes see oli, kes ütles: Kas Saul hakkab meie üle valitsema? Andke need mehed, et saaksime nad surmata!” 
13  Aga Saul ütles: „Sel päeval ei surmata kedagi, sest täna on Issand Iisraelis abi andnud!” 
14  Ja Saamuel ütles rahvale: „Tulge, läki Gilgalisse ja uuendagem seal kuningriik!” 
15  Ja kogu rahvas läks Gilgalisse; Gilgalis tõstsid nad Sauli kuningaks Issanda ees ja seal ohverdasid nad tänuohvreid Issanda ees. Ja Saul ja kõik Iisraeli mehed olid seal väga rõõmsad. 

1. Saamueli 12
1  Siis ütles Saamuel kogu Iisraelile: „Ennäe, ma olen kuulnud teie häält kõiges, mis te olete mulle öelnud, ja olen pannud kuninga teie üle valitsema. 
2  Ja nüüd, vaata, kuningas käibki teie ees. Ma ise olen läinud vanaks ja halliks, on ju mu pojadki, näe, teie juures. Aga ma olen käinud teie ees oma noorusest tänapäevani. 
3  Siin ma olen! Tunnistage minu vastu Issanda ja tema võitu ees: kelle härja ma olen võtnud? Või kelle eesli ma olen võtnud? Või keda ma olen rõhunud, kellele liiga teinud? Või kelle käest ma olen võtnud meelehead, et sellega petta oma silmi? Ma siis tasun teile!” 
4  Nad vastasid: „Sa ei ole meid rõhunud ega meile liiga teinud, ja sa ei ole kellegi käest midagi võtnud.” 
5  Siis ta ütles neile: „Issand on tunnistajaks teie vastu ja tema võitu on tunnistajaks tänasel päeval, et teie ei ole mu käest midagi leidnud.” Ja nad vastasid: „Tema on tunnistaja.” 
6  Ja Saamuel ütles rahvale: „Tunnistaja on Issand, kes kutsus Moosese ja Aaroni ja kes tõi teie vanemad ära Egiptusemaalt. 
7  Nüüd astuge ette ja ma lähen teiega kohtusse Issanda ees kõigi Issanda õiglaste tegude pärast, mis ta teile ja teie vanemaile on teinud! 
8  Kui Jaakob oli tulnud Egiptusesse ja teie vanemad kisendasid Issanda poole, siis läkitas Issand Moosese ja Aaroni ja nemad tõid teie vanemad ära Egiptusest ning asustasid nad sellesse paika. 
9  Aga nad unustasid Issanda, oma Jumala, ja tema andis nad Haasori väepealiku Siisera, vilistite ja Moabi kuninga kätte ja need sõdisid nende vastu. 
10  Siis nad kisendasid Issanda poole ja ütlesid: Me oleme pattu teinud, et jätsime maha Issanda ning teenisime baale ja astartesid; aga päästa meid nüüd meie vaenlaste käest, siis me teenime sind! 
11  Ja Issand läkitas Jerubbaali, Bedani, Jefta ja Saamueli ning päästis teid teie ümberkaudsete vaenlaste käest ja te võisite elada julgesti. 
12  Aga kui te nägite, et ammonlaste kuningas Naahas tuli teie vastu, siis te ütlesite mulle: Ei! Meie üle valitsegu kuningas! Kuigi Issand, teie Jumal oli teie kuningas. 
13  Ja nüüd, vaata, siin on kuningas, kelle te olete valinud, keda te nõudsite. Jah, näe, Issand on andnud teile kuninga. 
14  Kui te kardate Issandat ja teenite teda ja kuulate tema häält ega tõrgu Issanda käsu vastu, siis te jääte elama, niihästi teie kui kuningas, kes valitseb teie üle pärast Issandat, teie Jumalat. 
15  Aga kui te ei kuula Issanda häält ja tõrgute Issanda käsu vastu, siis on Issanda käsi teie vastu, nõnda nagu ta oli teie vanemate vastu. 
16  Astuge nüüd ette ja vaadake seda suurt tegu, mis Issand teeb teie silme ees! 
17  Eks ole nüüd nisulõikuse aeg? Aga mina hüüan Issanda poole, et ta annaks äikest ja vihma, et te mõistaksite ja näeksite, kui suur on Issanda silmis teie pahategu, mis te olete teinud, nõudes enestele kuningat.” 
18  Ja Saamuel hüüdis Issanda poole ning Issand andis selsamal päeval äikest ja vihma. Siis kogu rahvas kartis väga Issandat ja Saamueli. 
19  Ja kogu rahvas ütles Saamuelile: „Palu oma sulaste eest Issandat, oma Jumalat, et me ei sureks, sest me oleme lisanud kõigile oma pattudele veel selle pahateo, et nõudsime enestele kuningat!” 
20  Ja Saamuel ütles rahvale: „Ärge kartke! Te olete küll teinud kõike seda kurja, ometi ärge taganege Issanda järelt, vaid teenige Issandat kõigest südamest! 
21  Ärge taganege järgnema tühiseile jumalaile, kes ei too kasu ega päästa, sellepärast et need on tühised! 
22  Sest Issand ei jäta maha oma rahvast oma suure nime pärast, vaid Issand on otsustanud teha teid enesele rahvaks. 
23  Ka mina ise – jäägu see minust kaugele! – teeksin pattu Issanda vastu, kui ma lakkaksin palvetamast teie eest. Mina aga tahan teile õpetada head ja õiget teed. 
24  Kartke ainult Issandat ja teenige teda ustavalt kõigest südamest, sest vaadake, mis suuri asju ta teile on teinud! 
25  Aga kui te ikkagi teete kurja, siis te hukkute, niihästi teie ise kui teie kuningas.” 

Psalm 66
1  Laulujuhatajale: laul ja lauluviis. Hõisake Jumalale, kõik ilmamaa! 
2  Ülistage mängides tema nime au, andke temale au ja kiitust! 
3  Öelge Jumalale: Kui kardetavad on sinu teod! Su suure väe pärast teesklevad su vaenlased su ees, 
4  kõik ilmamaa kummardab sind ja mängib sulle kiitust, ta mängib kiitust su nimele. Sela. 
5  Tulge ja vaadake Jumala tegusid, kes on kardetav oma tegemistes inimlaste juures. 
6  Tema muudab mere kuivaks maaks; jalgsi minnakse läbi jõe; rõõmutsegem siis temast! 
7  Tema valitseb oma vägevuses igavesti, ta silmad on valvel paganarahvaste üle; kangekaelsed ärgu tõstku endid kõrgeks! Sela. 
8  Tänage, rahvad, meie Jumalat, kostku valjusti tema kiitus! 
9  Tema paneb elama meie hinge ega lase meie jalgu kõikuda. 
10  Sest sina, Jumal, oled meid läbi katsunud, sa oled meid sulatanud, nagu hõbedat sulatatakse. 
11  Sa vedasid meid võrku, sa panid vaotise meie niuetele. 
12  Sa lasksid inimesi sõita meie pea peal, me sattusime tulle ja vette. Kuid sina viisid meid välja küllusesse. 

Johannese 12
37  Ehkki Jeesus oli nende silma all teinud nii suuri tunnustähti, ei uskunud nad siiski temasse, 
38  et läheks täide prohvet Jesaja sõna, mis ta oli öelnud: „Issand, kes on uskunud meie kuulutatut? Ja kellele on ilmutatud Issanda käsivart?” 
39  Seepärast nad ei suutnud uskuda, et Jesaja oli veel öelnud: 
40  „Ta on pimestanud nende silmad ja teinud nende südame kõvaks, et nad silmadega ei näeks ja südamega ei mõistaks ega pöörduks, et ma parandaksin neid.” 
41  Seda ütles Jesaja, sest ta nägi Jeesuse kirkust ning rääkis temast. 
42  Siiski uskus ka palju ülemaid temasse, kuid nad ei tunnistanud seda variseride pärast, et neid ei heidetaks kogudusest välja, 
43  sest nad eelistasid inimeste tunnustust Jumala tunnustusele. 
44  Aga Jeesus hüüdis valjusti: „Kes minusse usub, see ei usu minusse, vaid temasse, kes minu on saatnud, 
45  ja kes mind näeb, see näeb teda, kes minu on saatnud. 
46  Mina olen tulnud valguseks maailma, et ükski, kes usub minusse, ei jääks pimedusse. 
47  Ja kes iganes mu sõnu kuuleb ega pea neist kinni, selle üle ei mõista mina kohut, sest ma ei ole tulnud maailma üle kohut mõistma, vaid maailma päästma. 
48  Kes lükkab minu kõrvale ega võta vastu mu kõnet, sellel on juba kohtumõistja. Sõna, mis ma olen rääkinud, see mõistab tema üle kohut viimsel päeval, 
49  sest mina ei ole rääkinud iseenesest, vaid Isa, kes on minu saatnud, on andnud mulle käsu, mida ma pean ütlema ja mida ma pean rääkima. 
50  Ja ma tean, et tema käsk on igavene elu. Mida mina räägin, seda ma räägin nõnda, nagu Isa mulle on öelnud.” 

Johannese 13
1  Aga enne paasapühi, kui Jeesus teadis, et tema tund on tulnud minna sellest maailmast ära Isa juurde, siis tema, kes oli armastanud omi selles maailmas, armastas neid lõpuni. 
2  Ja õhtusöömaajal olles, kui kurat oli juba pannud Juudas Iskarioti, Siimona poja südamesse, et ta tema reedaks, 
3  ja kui Jeesus teadis, et Isa on andnud tema kätte kõik ning et ta on pärit Jumala juurest ja läheb tagasi Jumala juurde, 
4  tõusis ta õhtusöömaajalt üles, pani oma kuue ära, võttis rätiku ning sidus selle endale vööle. 
5  Seejärel kallas ta vett vaagnasse ning hakkas pesema jüngrite jalgu ja kuivatama rätikuga, mis oli tal vööl. 
6  Siis tuli ta Siimon Peetruse juurde. Too ütles temale: „Issand, kas sina tahad pesta minu jalgu?” 
7  Jeesus vastas: „Mida mina teen, seda sina praegu ei tea, aga küll sa pärast saad aru.” 
8  Peetrus ütles talle: „Mitte mingil juhul ei pese sina mu jalgu!” Jeesus vastas talle: „Kui mina sind ei pese, siis ei ole sul osa minuga.” 
9  Siimon Peetrus ütles talle: „Issand, ära siis pese üksnes mu jalgu, vaid ka käsi ja pead.” 
10  Jeesus ütles talle: „Puhtaks pestul ei ole vaja pesta muud kui jalgu, sest ta on üleni puhas. Ka teie olete puhtad, kuid mitte kõik.” 
11  Ta ju teadis, kes tema reedab, seepärast ta ütleski: „Teie ei ole kõik puhtad.” 
12  Kui ta nüüd nende jalad oli pesnud ja oma kuue võtnud ning jälle lauda asunud, ütles ta neile: „Kas te saate aru, mida ma olen teile teinud? 
13  Te hüüate mind „Õpetaja” ja „Issand”, ja seda te ütlete õigesti, sest see ma olen. 
14  Kui nüüd mina, Issand ja Õpetaja, olen teie jalgu pesnud, siis tuleb teilgi pesta üksteise jalgu, 
15  sest ma olen teile andnud eeskuju, et teiegi teeksite nõnda, nagu mina olen teile teinud. 
16  Tõesti, tõesti, ma ütlen teile, ei ole teener suurem kui ta isand ega saadik suurem kui see, kes tema on saatnud. 
17  Kui te seda teate, siis olete õndsad, kui nõnda ka teete.