2. Saamueli 7
1 Kord kui kuningas istus oma kojas ja Issand oli andnud temale rahu kõigist ta vaenlasist ümberkaudu,
2 ütles kuningas prohvet Naatanile: „Vaata ometi, mina elan seedripuust kojas, aga Jumala laegas asub telgiriide all!”
3 Ja Naatan ütles kuningale: „Mine tee kõik, mis sul südame peal on, sest Issand on sinuga!”
4 Aga selsamal ööl sündis, et Naatanile tuli Issanda sõna, kes ütles:
5 „Mine ja ütle mu sulasele Taavetile: Nõnda ütleb Issand: Kas sina tahad ehitada mulle elamiseks koja?
6 Sest ma pole kojas elanud alates päevast, mil ma tõin Iisraeli lapsed Egiptusest välja, kuni tänapäevani, vaid ma olen rännanud telkelamus.
7 Kus ma ka iganes kõigi Iisraeli lastega olen käinud, kas olen ma sõnagi lausunud mõnele Iisraeli suguharudest, keda ma olen käskinud oma Iisraeli rahvast karjasena hoida, ja öelnud: Mispärast te ei ehita mulle seedripuust koda?
8 Ja nüüd ütle mu sulasele Taavetile nõnda: Nõnda ütleb vägede Issand: Ma olen sind võtnud karjamaalt lammaste ja kitsede järelt, et sa oleksid vürstiks mu rahvale Iisraelile.
9 Ja ma olen sinuga olnud kõikjal, kus sa oled käinud, ja olen sinu eest hävitanud kõik su vaenlased. Ma tahan teha sinu nime suureks, võrdseks suurimate nimedega maa peal.
10 Ja ma tahan määrata paiga oma Iisraeli rahvale ja teda nõnda istutada, et ta võib elada oma kohal ega pea enam kartma; ja pöörased inimesed ei tohi teda enam vaevata nagu varem
11 ja nagu sel ajal, kui ma seadsin kohtumõistjaid oma Iisraeli rahvale; ja ma annan sulle rahu kõigist su vaenlasist. Ja Issand kuulutab sulle, et Issand annab sulle järeltuleva soo.
12 Kui su päevad täis saavad ja sa puhkad koos oma vanematega, siis ma lasen pärast sind tõusta sinu järglase, kes tuleb välja sinu niudeist, ja ma kinnitan tema kuningriigi.
13 Tema ehitab mu nimele koja ja mina kinnitan tema kuningriigi aujärje igaveseks ajaks.
14 Mina tahan olla temale isaks ja tema peab olema mulle pojaks! Kui ta eksib, siis ma karistan teda inimeste vitsaga ja inimlaste nuhtlustega.
15 Aga mu heldus ei lahku temast, nõnda nagu ma selle ära võtsin Saulilt, kelle ma kõrvaldasin su eest.
16 Ja su sugu ning su kuningriik püsivad su ees igavesti, su aujärg on kinnitatud igaveseks.”
17 Nõnda nagu olid kõik need sõnad ja nõnda nagu oli kogu see nägemus, nõnda kõneles Naatan Taavetile.
18 Siis kuningas Taavet läks ja astus Issanda ette ning ütles: „Issand, mu Jumal, kes olen mina ja kes on mu sugu, et sa mind senini oled saatnud?
19 Aga sedagi on olnud vähe su silmis, Issand Jumal, ja seepärast oled sa rääkinud oma sulase soole ta tulevikust, ja see on õpetus inimesele, Issand Jumal!
20 Ja mida Taavet sulle veel rohkem peaks kõnelema? Sa ju tunned oma sulast, Issand Jumal!
21 Oma sõna pärast ja oma südame järgi oled sa talitanud, kõiki neid suuri asju oma sulasele teatavaks tehes.
22 Seepärast oled sina, Issand Jumal, suur. Sest ükski pole sinu sarnane ega ole ka muud Jumalat kui sina, kõige selle põhjal, mida me oma kõrvaga oleme kuulnud.
23 Ja kes on nagu sinu rahvas, nagu Iisrael, ainus rahvas maa peal, keda Jumal ise on käinud enesele rahvaks lunastamas, et teha enesele nime ja nende ees korda saata suuri ja kardetavaid tegusid? Sina ajasid ju ära oma rahva eest, keda sa enesele Egiptusest lunastasid, rahvad ja nende jumalad.
24 Ja sa oled enesele kinnitanud oma Iisraeli rahva, rahvaks sulle igaveseks ajaks. Ja sina, Issand, oled saanud neile Jumalaks.
25 Ja nüüd, Issand Jumal, kinnita igaveseks sõna, mis sa oma sulase ja tema soo kohta oled rääkinud! Ja tee nõnda, nagu sa oled rääkinud!
26 Siis saab su nimi igavesti suureks ja öeldakse: Vägede Issand on Iisraeli Jumal! Ja sinu sulase Taaveti sugu seisab kindlalt su ees.
27 Sest sina, vägede Issand, Iisraeli Jumal, oled oma sulase kõrvale ilmutanud ja öelnud: Mina annan sulle järeltuleva soo. Seepärast on su sulane leidnud julguse sind paluda selle palvega.
28 Ja nüüd, Issand Jumal! Sina oled Jumal ja sinu sõnad on tõde ja sa oled oma sulasele lubanud seda head;
29 alusta siis nüüd ja õnnista oma sulase sugu, et see jääks igavesti sinu ette! Sest sina, Issand Jumal, oled rääkinud ja sinu õnnistusega õnnistatakse su sulase sugu igavesti.”
2. Saamueli 8
1 Ja pärast seda sündis, et Taavet lõi vilisteid ja alistas need; ja Taavet võttis valitsusohjad vilistite käest.
2 Ta lõi ka moabe ja ta mõõtis neid nööriga, lastes nad maha heita: ta mõõtis kaks nööritäit surmatavaiks ja ühe ellu jäetavaiks; nõnda said moabid Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma.
3 Ja Taavet lõi Sooba kuningat Hadadeserit, Rehobi poega, kui see oli teel Frati jõe äärde oma võimu taastama.
4 Taavet võttis temalt vangi tuhat seitsesada ratsanikku ja kakskümmend tuhat jalameest; ja Taavet raius õndlad katki kõigil vankrihobuseil, jättis aga neist alles sada rakendit.
5 Ja kui süürlased Damaskusest tulid Sooba kuningale Hadadeserile appi, siis lõi Taavet süürlastest maha kakskümmend kaks tuhat meest.
6 Ja Taavet pani linnaväe Süüria Damaskusesse ning süürlased said Taaveti alamaiks, kes pidid ande tooma; Issand aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
7 Ja Taavet võttis kuldkilbid, mis olid Hadadeseri sulastel, ja viis need Jeruusalemma.
8 Ja Betahist ja Beerotaist, Hadadeseri linnadest, võttis kuningas Taavet väga palju vaske.
9 Kui Hamati kuningas Toi kuulis, et Taavet oli maha löönud kogu Hadadeseri väe,
10 siis läkitas Toi oma poja Joorami kuningas Taaveti juurde temalt küsima, kuidas ta käsi käib, ja teda õnnitlema, sellepärast et ta oli sõdinud Hadadeseriga ja oli teda löönud, sest Hadadeser oli olnud Toi vaenlane; ja tal oli kaasas hõbe-, kuld- ja vaskriistu.
11 Ka need pühitses kuningas Taavet Issandale koos selle hõbeda ja kullaga, mida ta oli pühitsenud ja mis oli võetud kõigilt rahvailt, keda ta oli alistanud:
12 süürlastelt, moabidelt, ammonlastelt, vilistitelt ja amalekkidelt, ja Sooba kuningalt Hadadeserilt, Rehobi pojalt, võetud saagist.
13 Ja Taavet tegi oma nime kuulsaks, kui ta tuli tagasi, olles Soolaorus maha löönud kaheksateist tuhat süürlast.
14 Ja ta pani Edomisse linnaväed; ta pani kõikjale Edomisse linnaväed ja kõik edomlased said Taaveti alamaiks; Issand aitas Taavetit kõikjal, kuhu ta läks.
15 Ja Taavet valitses kogu Iisraeli üle ja Taavet mõistis kohut ja õigust kogu oma rahvale.
16 Joab, Seruja poeg, oli väeülem, ja Joosafat, Ahiluudi poeg, oli nõunik.
17 Saadok, Ahituubi poeg, ja Ahimelek, Ebjatari poeg, olid preestrid; Seraja oli kirjutaja.
18 Benaja, Joojada poeg, oli kreetide ja pleetide ülem; ka Taaveti pojad olid preestrid.
Õpetussõnad 14
4 Kus pole härgi, seal puudub vili, aga härja rammuga saab palju saaki.
5 Tõetruu tunnistaja ei valeta, aga valetunnistaja sepitseb valesid.
6 Pilkaja otsib tarkust ilmaaegu, aga arukale on tunnetus kerge.
7 Mine ära albi mehe juurest, sest seal sa ei märka teadlikke huuli.
8 Mõistliku mehe tarkus on tunda oma teed, aga alpide rumalus eksitab.
9 Rumalad pilkavad süüohvrit, aga õigete keskel on hea meel.
10 Süda tunneb omaenese kibedust ja võõras ei saa segada tema rõõmu.
11 Õelate koda hävitatakse, aga õigete telk haljendab.
12 Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõpuks on see surmatee.
13 Naerdeski võib süda valutada ja rõõmule võib järgneda meelehärm.
14 Truudusetu süda küllastub oma viisidest, aga hea mees oma tegudest.
Apostlite 2
22 Iisraeli mehed, kuulge neid sõnu: Jeesuse Naatsaretlase, mehe, kellele Jumal on tunnistuse andnud vägevate tegude ja märkide ja tunnustähtedega, mis Jumal tema läbi teie keskel tegi, nõnda kui te isegi teate,
23 tema enda, kui ta oli Jumala määratud nõu ja etteteadmise järgi loovutatud, olete teie ülekohtuste inimeste kätega risti naelutades hukanud.
24 Aga Jumal on tema üles äratanud, päästes ta surmavaludest, seepärast et surmal ei olnud väge teda pidada oma võimuses.
25 Taavet ütleb tema kohta: „Ma näen Issandat alati enese silme ees, sest ta on mu paremal pool, et ma ei kõiguks.
26 Seepärast mu meel rõõmustab ja mu keel hõiskab, mu ihugi võib hingata lootuses,
27 sest sa ei jäta mu hinge surmavalda ega anna oma Vagale näha kõdunemist.
28 Sa oled mulle andnud teada elu tee, sa täidad mind rõõmuga oma palge ees.”
29 Mehed-vennad! Tohib ju avalikult teile öelda peavanem Taavetist, et ka tema on surnud ja maha maetud ja tema haud on meie juures tänini.
30 Et ta oli prohvet ja teadis, et Jumal oli talle vandega tõotanud tema troonile seada istuma järglase ta niuete viljast,
31 siis ta nägi ette ning rääkis Messia ülestõusmisest: „Ei teda jäeta surmavalda ega näe ta liha kõdunemist.”
32 Sellesama Jeesuse on Jumal üles äratanud surnuist, meie kõik oleme selle tunnistajad.
33 Et ta nüüd Jumala parema käega on ülendatud, siis ta on saanud Isalt Püha Vaimu, nagu oli tõotatud, ning on selle välja valanud; seda teie nüüd näete ja kuuletegi.
34 Taavet ei ole ju läinud taevasse, aga ta ütleb: „Issand ütles mu Issandale: Istu mu paremale käele,
35 kuni ma panen su vaenlased su jalajäriks!”
36 Kogu Iisraeli sugu teadku nüüd kindlasti, et Jumal on tema teinud Issandaks ja Messiaks, sellesama Jeesuse, kelle teie risti lõite!”
37 Seda kuuldes lõikas see neile südamesse ja nad ütlesid Peetrusele ja teistele apostlitele: „Mida me peame tegema, mehed-vennad?”
38 Aga Peetrus ütles neile: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse oma pattude andekssaamiseks, ning siis te saate Püha Vaimu anni.
39 Sest see tõotus on antud teile ja teie lastele ning kõikidele, kes on eemal, keda iganes Jumal, meie Issand, enese juurde kutsub.”
40 Veel paljude muudegi sõnadega veenis Peetrus neid ja manitses: „Laske end päästa sellest sõgedast sugupõlvest!”
41 Kes nüüd tema sõna vastu võtsid, need ristiti, ning sel päeval lisati nende hulka umbes kolm tuhat inimest.
42 Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.
43 Ent igale inimesele tuli kartus, sest palju imetegusid ja tunnustähti sündis apostlite läbi.
44 Kõik usklikud olid üheskoos ja kõik oli neil ühine.
45 Omandi ja vara nad müüsid ära ning jagasid raha igaühele sedamööda, kuidas keegi vajas.
46 Nad viibisid päevast päeva ühel meelel pühakojas, murdsid leiba kodudes ja võtsid rooga juubeldades ning siira südamega,
47 kiites Jumalat ja leides armu kogu rahva silmis. Issand aga lisas päästetuid päevast päeva nende hulka.