Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 163

Teisipäev, 11. juuni 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • 2Sm 18:19-33
  • 2Sm 19
  • Ap 7:44-60
  • Ap 8:1-3
  • Ps 73:1-14

2. Saamueli 18
19  Ja Ahimaats, Saadoki poeg, ütles: „Ma jooksen nüüd ja viin kuningale rõõmusõnumi, et Issand on nõutanud temale õiguse tema vaenlaste käest.” 
20  Aga Joab ütles temale: „Täna ei ole sa rõõmusõnumi kuulutaja; mõnel muul päeval saad sa viia rõõmusõnumi, aga täna ei saa sa viia rõõmusõnumit, sest kuningapoeg on ju surnud.” 
21  Siis ütles Joab ühele etiooplasele: „Mine teata kuningale, mida sa oled näinud!” Ja etiooplane kummardas Joabile ning hakkas jooksma. 
22  Aga Ahimaats, Saadoki poeg, jätkas veel ning ütles Joabile: „Saagu mis saab, luba ma jooksen ka etiooplasele järele!” Aga Joab ütles: „Miks siis sina tahad joosta, mu poeg? Sinule ei maksta ju rõõmusõnumi tooja tasu!” 
23  Ta vastas: „Saagu mis saab, ma jooksen!” Siis ta ütles temale: „Jookse!” Ja Ahimaats jooksis Lagendiku teed ning möödus etiooplasest. 
24  Taavet istus kahe värava vahel. Kui vahimees läks müüri peale värava katusele ja tõstis oma silmad üles ning vaatas, ennäe, siis tuli üksik mees joostes. 
25  Ja vahimees hüüdis ning teatas kuningale. Ja kuningas ütles: „Kui ta on üksinda, siis on tal head sõnumid suus.” Ja mees tuli üha ligemale. 
26  Siis nägi vahimees teist meest jooksvat; ja vahimees hüüdis väravahoidjale ning ütles: „Ennäe, veel üks mees jookseb üksinda!” Aga kuningas ütles: „Ka see toob häid sõnumeid.” 
27  Ja vahimees ütles: „Ma näen esimese jooksust, et see on Saadoki poja Ahimaatsi jooksu moodi.” Ja kuningas ütles: „See on hea mees ja ta tuleb hea sõnumiga.” 
28  Ja Ahimaats hüüdis ning ütles kuningale: „Rahu!” Siis ta kummardas kuninga ette silmili maha ja ütles: „Kiidetud olgu Issand, sinu Jumal, kes andis kätte need mehed, kes tõstsid oma käed mu isanda kuninga vastu!” 
29  Kuningas küsis: „Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?” Ja Ahimaats vastas: „Ma nägin suurt möllu, kui Joab läkitas kuninga sulase ja minu, sinu sulase, aga ma ei tea, mis see oli.” 
30  Ja kuningas ütles: „Astu kõrvale ja seisa seal!” Ja ta astus kõrvale ning jäi sinna seisma. 
31  Ja vaata, etiooplane tuli. Ja etiooplane ütles: „Võtku mu isand kuningas kuulda häid sõnumeid, sest Issand on täna nõutanud sulle õiguse kõigi käest, kes olid tõusnud su vastu!” 
32  Kuningas küsis etiooplaselt: „Kas nooruk Absalomi käsi käib hästi?” Ja etiooplane vastas: „Sündigu mu isanda kuninga vaenlastega ja kõigiga, kes tõusevad sulle kurja tegema, nõnda nagu sündis selle noorukiga!” 

2. Saamueli 19
1  Kuningas oli vapustatud. Ta läks üles väravakambrisse ja nuttis. Ja minnes ta rääkis nõnda: „Mu poeg Absalom, mu poeg, mu poeg Absalom! Oleksin mina surnud sinu asemel! Absalom, mu poeg, mu poeg!” 
2  Ja Joabile teatati: „Vaata, kuningas nutab ja leinab Absalomi.” 
3  Nõnda muutus võit sel päeval leinaks kogu rahvale, sest rahvas kuulis sel päeval öeldavat: „Kuningas on kurb oma poja pärast.” 
4  Ja rahvas tuli sel päeval linna vargsi, nagu tuleb vargsi rahvas, kes häbeneb, et on lahingust põgenenud. 
5  Kuningas oli katnud oma näo ja kisendas suure häälega: „Mu poeg Absalom! Absalom, mu poeg, mu poeg!” 
6  Siis tuli Joab kuninga juurde kotta ja ütles: „Sa oled täna pannud häbenema kõigi oma sulaste näod, kes täna on päästnud su hinge, samuti su poegade ja tütarde hinged, ja su naiste ja liignaiste hinged, 
7  sellepärast et sa armastad neid, kes sind vihkavad, ja vihkad neid, kes sind armastavad. Sest täna oled sa teinud teatavaks, et sa ei hooli pealikuist ega sulaseist. Ja nüüd ma tean, et kui Absalom elaks ja meie kõik oleksime täna surnud, siis oleks see sinu silmis õige olnud. 
8  Aga tõuse nüüd, mine välja ja kõnele sõbralikult oma sulastega! Sest ma vannun Issanda juures: kui sa välja ei lähe, siis ei jää selleks ööks su juurde enam ainsatki meest. Ja see oleks sulle halvem kui kõik muud õnnetused, mis sind on tabanud su noorusest tänini.” Siis kuningas tõusis ja istus väravasse. Ja kogu rahvale teatati ning öeldi: „Vaata, kuningas istub väravas.” Siis tuli kogu rahvas kuninga ette. 
9  Aga kui Iisrael oli põgenenud, igaüks oma telki, 
10  siis sõneles kogu rahvas kõigis Iisraeli suguharudes, öeldes: „Kuningas on meid päästnud vaenlaste pihust, tema on meid vabastanud vilistite käest, aga nüüd on ta Absalomi eest maalt põgenenud. 
11  Ja Absalom, kelle me võidsime eneste üle, on tapluses surnud. Mispärast te siis nüüd ei tee midagi, et kuningat tagasi tuua?” 
12  Aga kuningas Taavet ise läkitas preestritele Saadokile ja Ebjatarile ütlema: „Rääkige Juuda vanematega ja öelge: Miks te tahate olla viimased kuningat tema kotta tagasi tooma?” Sest kogu Iisraeli kõned olid jõudnud kuningani ta kotta. 
13  „Teie olete mu vennad, teie olete mu luu ja liha! Miks te tahate siis olla viimased kuningat tagasi tooma? 
14  Ja öelge Amaasale: Eks sa ole mu luu ja liha? Tehku Jumal minuga ükskõik mida, kui sina ei saa Joabi asemel mu väepealikuks kogu oma eluajaks!” 
15  Nõnda pööras ta kõigi Juuda meeste südamed nagu ainsal mehel, ja nad läkitasid kuningale ütlema: „Tulge tagasi, sina ja kõik su sulased!” 
16  Ja kuningas läks tagasi ning jõudis Jordani äärde. Aga Juuda oli tulnud Gilgalisse, et minna kuningale vastu ja tuua kuningas üle Jordani. 
17  Ka Simei, Geera poeg, benjaminlane Bahuurimist, ruttas ja tuli koos Juuda meestega kuningas Taavetile vastu. 
18  Ja koos temaga oli tuhat meest Benjaminist, samuti Siiba, Sauli pere sulane, ja tema viisteist poega ja kakskümmend sulast koos temaga. Need ruttasid Jordani äärde enne kuningat, 
19  et minna koolmest läbi ja tuua üle kuninga pere ja et teha, mis tema silmis hea oli. Ja Simei, Geera poeg, heitis kuninga ette maha, kui see oli minemas üle Jordani, 
20  ja ütles kuningale: „Ärgu lugegu mu isand mulle süüks ja ärgu pidagu meeles, kuidas su sulane pattu tegi päeval, kui mu isand kuningas lahkus Jeruusalemmast! Kuningas ärgu võtku seda südamesse! 
21  Sest su sulane teab, et ma olen pattu teinud. Vaata, seepärast olen ma täna tulnud esimesena kogu Joosepi soost, et tulla vastu oma isandale kuningale.” 
22  Siis võttis sõna Abisai, Seruja poeg, ja ütles: „Kas ei tuleks Simei sellepärast surmata, et ta on sajatanud Issanda võitut?” 
23  Aga Taavet ütles: „Mis on teil minuga tegemist, Seruja pojad, et te täna tahate olla mu vastased? Kas peaks täna Iisraelis kedagi surmatama? Sest eks ma tea, et ma täna olen jälle Iisraeli kuningas!” 
24  Ja kuningas ütles Simeile: „Sina ei sure.” Ja kuningas vandus temale. 
25  Ka Mefiboset, Sauli poeg, tuli kuningale vastu; aga ta ei olnud hoolitsenud oma jalgade ja habeme eest ja ta ei olnud pesnud oma riideid alates sellest päevast, mil kuningas oli ära läinud, kuni päevani, mil ta tuli rahuga tagasi. 
26  Ja kui ta tuli Jeruusalemmast kuningale vastu, siis küsis kuningas temalt: „Miks sa ei tulnud minuga, Mefiboset?” 
27  Ta vastas: „Mu isand kuningas, mu sulane pettis mind. Sest su sulane mõtles: Ma lasen enesele saduldada eesli, sõidan selle seljas ja lähen kuninga juurde, sest su sulane lonkab. 
28  Aga tema laimas su sulast mu isanda kuninga juures. Mu isand kuningas aga on ju nagu Jumala ingel: tee siis, mis su silmis hea on! 
29  Sest kogu mu isa sugu ei ole mu isandale kuningale olnud muud kui surma väärt, ometi oled sa pannud oma sulase sööjate seltsi sinu lauas. Mis õigust mul siis enam on ja mida peaksin veel kuningale kaebama?” 
30  Ja kuningas ütles temale: „Mis sa sellest enam räägid! Ma olen öelnud: sina ja Siiba jaotage väljad!” 
31  Aga Mefiboset ütles kuningale: „Võtku tema kõik, sest mu isand kuningas on tulnud rahuga koju!” 
32  Ka gileadlane Barsillai oli tulnud Rogelimist alla ja läks koos kuningaga üle Jordani, et saata teda ainult Jordani piirkonnas. 
33  Barsillai oli väga vana, kaheksakümneaastane; ta oli varustanud kuningat, kui see viibis Mahanaimis, sest ta oli väga rikas mees. 
34  Ja kuningas ütles Barsillaile: „Tule koos minuga ja ma toidan sind enese juures Jeruusalemmas!” 
35  Aga Barsillai vastas kuningale: „Paljuks mul siis veel on eluaastate päevi, et võiksin minna koos kuningaga Jeruusalemma? 
36  Ma olen nüüd kaheksakümmend aastat vana; kas ma mõistan enam vahet teha hea ja halva vahel? Või kas tunnen mina, su sulane, enam selle maitset, mida söön ja mida joon? Kas ma kuulen enam lauljate või lauljannade häält? Miks peaks su sulane olema veel koormaks mu isandale kuningale? 
37  Su sulane läheb ainult pisut maad koos kuningaga üle Jordani. Mispärast peaks kuningas mulle tasuma niisuguse tasuga? 
38  Luba ometi oma sulast tagasi minna, et võiksin surra oma linnas oma isa ja ema haua juures! Aga vaata, siin on su sulane Kimham, mingu tema koos mu isanda kuningaga, ja tee temale, mis su silmis hea on!” 
39  Siis ütles kuningas: „Tulgu siis Kimham koos minuga ja ma teen temale, mis sinu silmis hea on. Ja kõik, mida sa minult soovid, ma teen sulle.” 
40  Siis läks kogu rahvas üle Jordani, ja kuningas läks üle. Ja kuningas andis Barsillaile suud ning õnnistas teda. Seejärel läks too tagasi koju. 
41  Kuningas läks Gilgalisse ja Kimham läks koos temaga. Kuninga viis üle kogu Juuda rahvas ja pool Iisraeli rahvast. 
42  Ja vaata, siis tulid kõik teised Iisraeli mehed kuninga juurde ning ütlesid kuningale: „Mispärast on meie vennad Juuda mehed sinu varastanud ja on viinud kuninga ja tema pere üle Jordani ja kõik Taaveti mehed koos temaga?” 
43  Aga kõik Juuda mehed vastasid Iisraeli meestele: „Sellepärast et kuningas on meile lähemal. Aga miks süttib teil viha põlema selle asja pärast? Kas me oleme kuninga küljest mõne tüki ära söönud või oleme viinud ta enestele?” 
44  Ja Iisraeli mehed kostsid Juuda meestele ning ütlesid: „Meil on kümme osa kuningast ja Taavetistki on meil rohkem kui teil. Mispärast te siis põlgate meid? Ja kas meie ei kõnelnud esimestena, et me toome tagasi oma kuninga?” Aga Juuda meeste sõna oli kõvem kui Iisraeli meeste sõna. 

Psalm 73
1  Aasafi laul. Jumal on tõesti hea Iisraelile, nendele, kes on puhtad südamelt. 
2  Aga mina – minu jalad oleksid peaaegu komistanud, mu sammud oleksid kohe libisenud. 
3  Sest ma kadestasin hooplejaid, kui ma nägin õelate head käekäiku. 
4  Sest neil ei ole piinu surmani ja nende keha on lihav. 
5  Nemad ei ole vaevas nagu muud surelikud ja neid ei lööda nagu muid inimesi. 
6  Sellepärast on uhkus nende kaelaehteks, vägivald katab neid nagu ülikond. 
7  Nende silmad on pungis lihavusest ja süda keeb üle kurjadest mõtetest. 
8  Oma kurjuses nad irvitavad ja kõnelevad valet, nad räägivad kõrgilt. 
9  Nad tõstavad oma suu taevani ja nende keel käib üle maa. 
10  Sellepärast pöördub ta rahvas nende poole ja nad rüüpavad nende sõnavalingut. 
11  Ja nad ütlevad: „Kuidas Jumal võib seda tunda ja kas Kõigekõrgemal on sellest teadmist?” 
12  Vaata, niisugused on õelad: nad elavad alati rahulikult ja koguvad jõukust. 
13  Päris asjata olen ma hoidnud oma südame puhta ja olen süütuses pesnud oma käsi; 
14  ma olen olnud löödud kogu päeva ja mind on nuheldud igal hommikul. 

Apostlite 7
44  Meie isadel oli tunnistustelk kõrbes, nõnda nagu oli seadnud ingel, kes Moosesel käskis selle teha eeskuju järgi, mida ta oli näinud. 
45  Selle telgi võtsid meie isad omaks ja koos Joosuaga tõid selle kaasa nende rahvaste maa vallutamisel, kelle Jumal oli tõuganud eemale meie isade palge eest. Nii see oli Taaveti päevini, 
46  Taavet leidis armu Jumala silmis ja palus, et ta leiaks eluaseme Jaakobi soole. 
47  Saalomon ehitas aga temale koja. 
48  Kuid Kõigekõrgem ei ela kätega tehtus, nagu prohvet ütleb: 
49  „Taevas on mu troon ja maa minu jalajäri. Millise koja teie tahate mulle ehitada?” ütleb Issand. 
50  „Eks minu käsi ole kõik need teinud?!” 
51  Te kangekaelsed ja ümberlõikamatud südamelt ja kõrvadelt! Teie panete alati vastu Pühale Vaimule, nii nagu teie isad, nõnda teete teiegi. 
52  Keda prohvetitest teie isad ei ole taga kiusanud? Ja nad on tapnud need, kes kuulutasid ette selle Õige tulemist, kelle reetjaiks ja mõrtsukaiks nüüd olete saanud teie, 
53  kes te saite Seaduse inglite antud korralduse kaudu, ent ei ole seda pidanud.” 
54  Aga kui nad seda kuulsid, lõikas see neil südamesse ja nad kiristasid hambaid. 
55  Stefanos aga, täis Püha Vaimu, vaatas ainiti taevasse ja nägi Jumala kirkust ning Jeesust seismas Jumala paremal käel 
56  ja ütles: „Ennäe, ma näen taevaid avanevat ja Inimese Poja seisvat Jumala paremal käel.” 
57  Selle peale nad karjusid valju häälega ja oma kõrvu kinni hoides sööstsid nagu üks mees tema kallale 
58  ja kihutasid ta linnast välja ning viskasid teda kividega. Ja tunnistajad panid oma rõivad maha ühe noormehe jalgade ette, keda kutsuti Sauluseks, 
59  ja nad viskasid kividega Stefanost, kes valjusti hüüdis: „Issand Jeesus, võta mu vaim vastu!” 
60  Ja ta laskus põlvili ning hüüdis suure häälega: „Issand, ära pane seda neile patuks!” Ja kui ta seda oli öelnud, uinus ta. 

Apostlite 8
1  Saulus oli samuti tema hukkamise poolt. Sel päeval tõusis suur tagakiusamine Jeruusalemma koguduse vastu ja kõik peale apostlite hajutati mööda Juuda- ja Samaariamaad. 
2  Aga mõned vagad mehed matsid Stefanose maha ja tegid suure leinatalituse tema pärast. 
3  Ent Saulus hakkas laastama kogudust, käis mööda kodasid ning vedas kaasa mehi ja naisi ning andis need vangi.