Psalm 95
1 Tulge, hõisakem Issandale, hüüdkem rõõmuga oma päästekalju poole!
2 Tulgem tema palge ette tänamisega, hõisakem temale kiituslauludega!
3 Sest Issand on suur Jumal ja suur kuningas üle kõigi jumalate.
4 Tema käes on maa sügavused ja tema päralt on mägede tipud.
5 Tema oma on meri, sest tema on selle teinud, ja tema käed on valmistanud kuiva maa.
6 Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Issanda, oma Looja palge ette!
7 Sest tema on meie Jumal ja meie tema karjamaa rahvas ja lambad, kes on tema käe all. Täna, kui te kuulete ta häält,
8 ärge tehke kõvaks oma südant nõnda nagu Meribas, nõnda nagu Massa päeval kõrbes.
9 „Seal teie esiisad kiusasid mind, panid mind proovile, ehk küll said näha mu tööd.
10 Nelikümmend aastat oli mul tülgastust sellest rahvapõlvest. Ja ma ütlesin: Nemad on eksija südamega rahvas, nad ei tunne minu teid.
11 Seepärast ma vandusin oma vihas: Nad ei pääse minu hingamisse!”
Koguja 7
1 Aus nimi on parem kui kallis võideõli ja surmapäev on parem kui sünnipäev.
2 Parem on minna leinakotta kui pidukotta, sest seal on kõigi inimeste lõpp, ja kes elab, võtku see südamesse!
3 Parem on meelehärm kui naer, sest kurb nägu on südamele hea.
4 Tarkade süda on leinakojas, aga alpide süda on rõõmukojas.
5 Parem on kuulata targa sõitlust kui alpide laulu.
6 Sest otsekui kibuvitste praksumine paja all on albi naer. Seegi on tühi töö.
7 Tõesti, rõhumine teeb targa rumalaks ja pistis rikub südant.
8 Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus.
9 Ära lase oma meelt kergesti saada pahaseks, sest pahameel asub alpide põues!
10 Ära ütle: „Miks olid endised ajad paremad kui nüüdsed?” Sest seda sa ei küsi targasti.
11 Tarkus on niisama hea kui pärisosa, ja kasuks neile, kes päikest näevad.
12 Sest tarkuse varjus on nagu raha varjus; aga teadmise kasu on see, et tarkus hoiab elus selle omaniku.
13 Vaata Jumala tööd: sest kes suudaks õgvendada, mida tema on teinud kõveraks?
14 Heal päeval olgu sul hea meel, ja kurjal päeval mõtle järele: Jumal on teinud nii selle kui teise, et inimene ei teaks, mis tal ees seisab.
15 Kõike olen ma näinud oma tühiseil päevil: õiglane hukkub oma õigluses ja õel elab kaua oma kurjuses.
16 Ära ole liiga õiglane ja ära pea ennast väga targaks: miks peaksid ennast hävitama?
17 Ära ole liiga õel ja ära ole alp: miks tahad enneaegu surra?
18 Hea on, kui sa ühest kinni pead ja ka teisest oma kätt lahti ei lase, sest kes Jumalat kardab, pääseb neist kõigist.
19 Tarkus annab targale rohkem kindlust kui kümme valitsejat linnas.
20 Sest ükski inimene ei ole maa peal nii õige, et ta teeks ainult head, aga mitte kunagi pattu.
21 Ära pane tähele ka mitte kõiki sõnu, mida räägitakse, et sa ei kuuleks, kui su sulane sind sajatab.
22 Sest su süda ju teab, et ka sina oled palju kordi sajatanud teisi.
23 Seda kõike ma olen tarkusega läbi katsunud. Ma ütlesin: „Ma saan targemaks”, aga see jäi minust kaugele.
24 See, mis on, on kauge ja sügav, väga sügav. Kes selle leiab?
25 Ma pöörasin ka oma südame tunnetama ja uurima ning otsima tarkust ja põhjust, ja tunnetama õeluse alpust ja sõgeduse meeletust.
26 Ja ma leidsin, mis on kibedam surmast: naine! Ta on otsekui püünis: ta süda on nagu võrk, ta käed on nagu ahelad. Kes Jumalale meeldib, see pääseb temast, aga patuse püüab ta kinni.
27 Vaata, seda ma olen leidnud, ütleb Koguja, ühte teisega võrreldes, et leida lahendust,
28 mida mu hing veel otsib ega ole leidnud: ma leidsin tuhande hulgast ühe mehe, aga naist ei ole ma nende kõigi hulgast leidnud.
29 Vaata, ma olen leidnud ainult seda, et Jumal on inimesed loonud ausaks, aga nad ise leiutavad rohkesti riukaid.
Koguja 8
1 Kes on nagu tark, ja kes oskab asja seletada? Inimese tarkus valgustab ta nägu ja ta näo karmus muutub.
2 Mina ütlen: Pea kuninga käsku Jumalale antud vande pärast!
3 Ära tõtta tema palge eest ära, et sa ei satuks halva asja sisse, sest tema teeb kõik, mida ta tahab!
4 Sest kuninga sõnal on meelevald, ja kes võiks temale öelda: „Mis sa teed?”
5 Käsu täitjale ei sünni kurja, ning targa süda teab aega ja kohut.
6 Sest igal asjal on aeg ja kohus. Kuid inimesele on suureks õnnetuseks,
7 et ta ei tea, mis tuleb, sest kes ütleb temale, missugusel viisil see tuleb?
8 Ei ole inimene tuule valitseja, et ta tuult võiks peatada, ja kellelgi pole meelevalda surmapäeva üle; sõjast ei ole pääsu ja ülekohus ei päästa seda, kes ülekohut teeb.
9 Seda kõike ma nägin, kui ma tähele panin kõike tööd, mida tehakse päikese all: on aeg, mil inimene valitseb inimese üle, et temale kurja teha.
10 Siis ma nägin, kuidas õelad maeti maha, ja tuldi ning kõnniti pühast paigast välja; aga linnas unustati need, kes olid õigesti teinud. Seegi on tühi töö!
11 Kui otsust kuriteo kohta kiiresti ei tehta, siis kasvab inimlaste julgus kurja teha.
12 Ehk küll patune teeb sada korda kurja ja pikendab oma päevi, tean ma siiski, et neil, kes Jumalat kardavad, käib käsi hästi, sellepärast et nad tema palet kardavad,
13 kuna õela käsi ei käi hästi ja tema ei pikenda oma varjusarnaseid päevi, sellepärast et ta Jumala palet ei karda.
14 Mõttetus on seegi, mis maa peal sünnib, et on õigeid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õelate tegusid, ja et on õelaid, kelle käsi käib, nagu oleksid nad teinud õigete tegusid. Ma ütlen: Seegi on tühi töö!
15 Seepärast ma ülistan rõõmu, sest inimesel ei ole muud paremat päikese all kui süüa ja juua ning rõõmus olla; see saatku teda ta vaevas tema elupäevil, mis Jumal temale annab päikese all!
16 Kui ma pühendasin oma südame sellele, et õppida tarkust ja vaadata tegusid, mis maa peal tehakse päeval ja ööl ilma undki silmi saamata,
17 siis ma nägin kõigist Jumala tegudest, et inimene ei suuda mõista, mis sünnib päikese all; kuigi inimene näeb otsides vaeva, ei mõista ta ometi. Jah, isegi kui tark ütleks, et tema teab, ei suudaks ta siiski mõista.
Koguja 9
1 Jah, seda kõike ma võtsin oma südamesse ja seda kõike ma selgitasin, et õiged ja targad ning nende teod on Jumala käes, nõndasamuti armastus ja vihkamine; inimesed ei tea midagi, neile võib kõike juhtuda.
2 Kõik on ühine kõigile: sama juhtub õigele ja õelale, heale ja kurjale, puhtale ja roojasele, ohverdajale ja sellele, kes ei ohverda; nagu heale, nõnda patusele, nagu vandeandjale, nõnda vandekartjale.
3 See on õnnetuseks kõigele, mis päikese all sünnib; kõigil on ju sama osa. Inimlaste süda on täis kurjust ja neil on nende eluajal südames meeletus, ja siis – surnute juurde!
4 Kuid sellel, kes alles seltsib kõigi elavatega, on veel lootust. Tõesti, elus koer on parem kui surnud lõvi.
5 Sest elavad teavad, et nad peavad surema, aga surnud ei tea enam midagi ja neil pole enam palka, sest mälestus neist ununeb.
6 Niihästi nende armastus kui viha, samuti nende armukadeduski on ammu kadunud ja neil ei ole iialgi enam osa kõigest sellest, mis päikese all sünnib.
7 Mine söö rõõmuga oma leiba ja joo rahuliku südamega oma veini, sest Jumal on juba ammu su teod heaks kiitnud!
8 Su riided olgu alati valged ja ärgu puudugu õli su pea peal!
9 Naudi elu naisega, keda sa armastad, kõigil oma tühise elu päevil, mis sulle on antud päikese all – kõigil oma tühiseil päevil, sest see on su osa elus ja vaevas, mida sa näed päikese all!
10 Tee oma jõudu mööda kõike, mida su käsi suudab korda saata, sest surmavallas, kuhu sa lähed, ei ole tööd ega toimetust, tunnetust ega tarkust!
11 Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki.
12 Sest inimene ju ei tea oma aega nagu kaladki, keda püütakse kurja võrguga, või nagu paelaga püütavad linnud; nagu neid, nõnda püütakse inimlapsigi kurjal ajal, kui see äkitselt neid tabab.
1. Korintose 7
36 Aga kui keegi arvab, et ta ei käitu oma neitsiga sündsalt, kui selle paras iga on möödumas ja nõnda peab sündima, siis ta tehku, kuidas tahab! Ta ei tee pattu; nad abiellugu!
37 Kes aga jääb kindlaks oma südames, kellele abiellumine ei ole paratamatu, kellel on meelevald oma tahtmise üle ning kes on oma südames otsustanud jätta oma kaaslase neitsiks, see teeb hästi.
38 Niisiis, kes oma neitsiga abiellub, teeb hästi, aga kes ei abiellu, teeb paremini.
39 Naine on seotud niikaua, kui ta mees elab. Aga kui ta mees on läinud magama, on naine vaba abielluma kellega tahab, ent see sündigu Issandas.
40 Aga ta on õndsam, kui ta jääb, nagu ta on. See on minu arvamus. Aga ma mõtlen, et minulgi on Jumala Vaim.
1. Korintose 8
1 Ebajumalatele ohverdatud liha kohta te ütlete: „Me teame, et meil kõigil on tunnetus.” Tunnetus teeb suureliseks, aga armastus ehitab.
2 Kui kellelegi tundub, et ta on midagi tunnetanud, siis ta pole veel tunnetanud, kuidas peab tunnetama.
3 Aga kui keegi armastab Jumalat, selle on Jumal ära tundnud.
4 Ebajumalatele ohverdatud liha söömise kohta te ütlete: „Me teame, et maailmas ei ole olemas ühtegi ebajumalat ning et ei ole muud Jumalat kui üks.”
5 Jah, kui olekski nõndanimetatud jumalaid, olgu taevas või maa peal, nõnda nagu inimeste meelest on jumalaid palju ja isandaid palju,
6 siis meie jaoks on ometi ainult üks Jumal, Isa, kellest on kõik asjad, ja meie tema juurde teel, ning üks Issand, Jeesus Kristus, kelle läbi on kõik, ja ka meie tema läbi.
7 Kuid kõikidel ei ole seda tunnetust. Mõned ju söövad harjumusest ebajumalatega tänini seda liha just nagu ebajumalale ohverdatut, ja nende sisetunne, nõrk nagu see on, saab määritud.
8 Söök ei vii meid Jumalale lähemale. Kui me ei söö, ei jää me millestki ilma, ega saa me mingit kasu, kui sööme.
9 Vaadake aga, et see teie meelevald kuidagi ei saaks komistuseks nõrkadele!
10 Sest kui sind, kellel on tunnetus, näeb ebajumala kojas lauas istuvat keegi, eks siis tema sisetunnet, nõrka nagu see on, juhatata ebajumalate ohvriliha söömisele?
11 Siis hukkub ju sinu tunnetuse tõttu nõrk vend, kelle pärast Kristus on surnud.
12 Aga kui te nõnda patustate vendade vastu ja haavate nende nõrka sisetunnet, siis te patustate Kristuse vastu.
13 Seepärast, kui söök viib kiusatusse mu venna, siis ma enam kunagi ei söö liha, et ma oma venda ei viiks kiusatusse.