2. Ajaraamat 7
11 Kui Saalomon oli valmis saanud Issanda koja ja kuningakoja, ja kui kõik, mida Saalomon oli tahtnud teha Issanda kojas ja oma kojas, oli korda läinud,
12 siis ilmutas Issand ennast öösel Saalomonile ja ütles temale: „Ma olen kuulnud su palvet ja olen valinud selle paiga enesele ohvrikojaks.
13 Vaata, kui ma sulen taeva, nõnda et vihma ei saja, ja vaata, kui ma käsin rohutirtse maa paljaks süüa, või kui ma läkitan oma rahva kallale katku,
14 ja kui siis minu rahvas, kellele on pandud minu nimi, alandab ennast ja nad palvetavad ja otsivad minu palet ning pöörduvad oma kurjadelt teedelt, siis ma kuulen taevast ja annan andeks nende patu ning säästan nende maa.
15 Nüüd on mu silmad lahti ja mu kõrvad panevad tähele palvetamist selles paigas.
16 Nüüd olen ma valinud ja pühitsenud selle koja, et minu nimi oleks seal igavesti. Mu silmad ja mu süda on seal iga päev.
17 Ja kui sina käid mu palge ees, nõnda nagu käis su isa Taavet, ja teed kõike, mida ma sind käsin, ja pead mu määrusi ja seadlusi,
18 siis ma kinnitan su kuningriigi aujärje, nõnda nagu ma tegin lepingu su isa Taavetiga, öeldes: Sul ei puudu mees, kes valitseb Iisraeli üle!
19 Aga kui te taganete ja hülgate mu seadlused ja mu käsud, mis ma teile olen andnud, ja lähete ning teenite teisi jumalaid ja kummardate neid,
20 siis ajan ma seesugused välja oma maalt, mille ma neile olen andnud, ja koja, mille ma olen pühitsenud oma nimele, heidan ma ära oma palge eest ning teen selle kõnekäänuks ja pilkesõnaks kõigi rahvaste keskel.
21 Ja kui kõrge see koda ka oli, ometi kohkub igaüks, kes sellest mööda läheb, ja küsib: Mispärast talitas Issand nõnda selle maa ja selle kojaga?
22 Ja siis vastatakse: Sellepärast, et nad jätsid maha Issanda, oma vanemate Jumala, kes tõi nad ära Egiptusemaalt, ja haarasid teiste jumalate järele ning kummardasid ja teenisid neid. Sellepärast on ta lasknud nende peale tulla kogu selle õnnetuse.”
Psalm 98
1 Laulge Issandale uus laul, sest ta on teinud imetegusid: tema parem käsi ja tema püha käsivars on toonud temale võidu!
2 Issand on andnud teada oma pääste, tema on ilmutanud oma õigust paganate silme ees.
3 Ta on tuletanud meelde oma heldust ja oma ustavust Iisraeli soo vastu; kõik ilmamaa otsad on näinud meie Jumala päästet.
4 Hõisake Issandale, kogu ilmamaa, tõstke hõisates häält ja mängige temale!
5 Mängige Issandale kandle, kandle ja laulude häälega!
6 Trompetite ja pasunate häälega hõisake kuningas Issanda ees!
7 Kohisegu meri ja mis seda täidab, maailm ja kõik, kes seal elavad!
8 Jõed plaksutagu käsi, mäed hõisaku üheskoos
9 Issanda ees! Sest ta tuleb mõistma kohut ilmamaale; ta mõistab kohut maailmale õiguses ja rahvaile õigluses.
1. Korintose 11
2 Ma kiidan teid, vennad, et te mind igati meeles peate ja hoiate pärimusi, nõnda nagu ma need teile andsin.
3 Aga ma tahan, et te teaksite: Kristus on iga mehe pea, aga mees on naise pea, ja Jumal on Kristuse pea.
4 Iga mees, kes kaetud peaga palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead.
5 Ja iga naine, kes paljapäi palvetab või prohvetlikult kõneleb, häbistab oma pead, sest see on otse nõnda, nagu oleks ta paljakspöetu.
6 Kui naine ei kata oma pead, siis ta lasku ka oma juuksed maha lõigata; kui aga naisele on häbiks lasta juukseid lõigata või pead paljaks pügada, siis ta katku oma pea kinni!
7 Mees ei ole kohustatud oma pead katma, kuna ta on Jumala kuju ja aupaiste, naine aga on mehe aupaiste.
8 Sest mees ei ole ju naisest, vaid naine mehest,
9 ega ole ka mees loodud naise pärast, vaid naine mehe pärast.
10 Seepärast on naine kohustatud kandma meelevalla tunnust pea peal inglite pärast.
11 Ometi ei ole Issanda ees mees ilma naiseta midagi ega naine ilma meheta midagi,
12 sest nii nagu naine on mehest, nõnda on ka mees naise läbi, aga kõik on Jumalast.
13 Otsustage ise: kas naisel on kohane paluda Jumalat paljapäi?
14 Eks loodus ise õpeta teile, et mehele ei ole auks kanda pikki juukseid,
15 aga kui naine kannab pikki juukseid, siis on see temale auks, sest pikad juuksed on talle antud katte eest.
16 Kui aga keegi kavatseb kiusu ajada, siis ta teadku, et meil ega Jumala kogudustel ei ole seesugust kommet.
17 Kuid seda käskides ma ei kiida teid, sest teie kokkutulekud ei ole teile kasuks, vaid kahjuks.
18 Sest esmalt ma kuulen, et kui te tulete kokku kogudusena, esineb teie seas lõhesid, ja osalt ma usun seda.
19 Teie seas peabki ju olema lahkarvamusi, et tunnustatud teie seast saaksid avalikuks.
20 Kui te nüüd kokku tulete, siis ei saa pidada Issanda õhtusöömaaega,
21 sest igaüks võtab sööma asudes ette omaenda toidu, ja mõni jääb nälga, ja mõni on joobnud.
22 Kas teil siis tõesti ei ole kodasid, kus te võite süüa ja juua? Või te põlastate Jumala kogudust ja häbistate neid, kel midagi ei ole? Mis ma pean teile ütlema? Kas pean teid kiitma? Selle poolest ma teid küll ei kiida.
23 Sest mina olen Issandalt saanud, mida ma olen andnud teilegi: et Issand Jeesus sel ööl, mil tema ära anti, võttis leiva,
24 tänas, murdis ja ütles: „See on minu ihu, mis teie eest antakse. Tehke seda minu mälestuseks!”
25 Selsamal kombel võttis ta ka karika pärast õhtusöömaaega ja ütles: „See karikas on uus leping minu veres. Nii sagedasti kui te sellest joote, tehke seda minu mälestuseks!”
26 Sest iga kord, kui te seda leiba sööte ja karikast joote, kuulutate teie Issanda surma, kuni tema tuleb.
27 Niisiis, kes iial seda leiba sööb või Issanda karikast joob vääritul viisil, on süüdi Issanda ihu ja vere vastu.
28 Inimene katsugu ennast läbi ja alles siis söögu sellest leivast ja joogu sellest karikast!
29 Sest kes sööb ja joob, see sööb ja joob enesele nuhtlust, kui ta ei anna aru sellest ihust.
30 Seepärast ongi teie seas palju nõrku ja põduraid ning paljud on surnud.
31 Kui me aga iseenda üle õigesti otsustame, siis ei mõisteta meid hukka;
32 kui meie eneste üle mõistame kohut, siis Issand kasvatab meid, et meid koos maailmaga hukka ei mõistetaks.
33 Niisiis, mu vennad, kui te tulete kokku sööma, siis oodake üksteist.
34 Kui kellelgi on nälg, siis ta söögu enne kodus, et te ei tuleks kokku nuhtluseks. Muud asjad ma korraldan siis, kui tulen.