2. Ajaraamat 18
28 Ja Iisraeli kuningas ja Joosafat, Juuda kuningas, läksid üles Gileadi Raamotisse.
29 Ja Iisraeli kuningas ütles Joosafatile: „Mina panen sõtta minnes teised riided selga, aga sina kanna oma riideid!” Ja Iisraeli kuningas pani teised riided selga ja nad läksid sõtta.
30 Aga Süüria kuningas oli andnud käsu oma sõjavankrite pealikuile ja oli öelnud: „Ärge tapelge mitte ühegi muu, vähema või suurema vastu kui üksnes Iisraeli kuninga vastu!”
31 Kui siis sõjavankrite pealikud nägid Joosafatti, ütlesid nad: „See on Iisraeli kuningas!” Ja nad pöördusid tema vastu sõdima. Siis Joosafat hakkas kisendama ja Issand aitas teda: Jumal meelitas nad tema kallalt ära.
32 Kui sõjavankrite pealikud nägid, et see ei olnudki Iisraeli kuningas, siis nad pöördusid tagasi tema kannult.
33 Aga keegi mees, kes oli huupi oma ammu vinna tõmmanud, tabas Iisraeli kuningat rihmade ja soomustuse vahele. Ja kuningas ütles sõjavankri juhile: „Pööra ümber ja vii mind võitlusest välja, sest ma olen haavatud!”
34 Kuid taplus üha ägenes sel päeval ja Iisraeli kuningas pidi jääma vankrisse süürlaste vastu kuni õhtuni; aga päikeseloojaku ajal ta suri.
Psalm 102
12 Mu päevad on veninud pikaks nagu vari ja ma kuivan ära nagu rohi.
13 Aga sina, Issand, istud aujärjel igavesti ja sinu mälestus kestab põlvest põlve.
14 Küll sa tõused ja halastad Siioni peale, sest aeg on käes temale armu anda, paras aeg on juba kätte jõudnud.
15 Sest sinu sulastele meeldivad tema kivid ja nad haletsevad tema põrmu.
16 Siis paganad hakkavad kartma Issanda nime ja kõik ilmamaa kuningad sinu au.
17 Sest kui Issand on üles ehitanud Siioni, siis ilmub ta oma auhiilguses.
1. Korintose 15
35 Nüüd aga küsib mõni: „Kuidas siis surnud üles äratatakse? Millise ihuga nad tulevad?”
36 Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui ta ei sure.
37 Ja see, mida sa külvad – sa ei külva seda ihu, mis peab tõusma, vaid palja iva, olgu see siis nisu või mingi muu vili.
38 Aga Jumal annab talle ihu, nõnda nagu ta on tahtnud, ning igale seemnele tema eriomase ihu.
39 Kõik liha ei ole sama liha, vaid isesugune on inimese liha ja isesugune veiste liha, isesugune lindude ja isesugune kalade liha.
40 On taevalikke ihusid ja maapealseid ihusid, kuid taevalike hiilgus on teistsugune kui maapealsete oma,
41 isesugune on päikese kirkus ja isesugune kuu kirkus ja isesugune tähtede kirkus, sest ka täht erineb tähest kirkuse poolest.
42 Nõnda on ka surnute ülestõusmine: kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles,
43 autuses külvatakse, kirkuses äratatakse üles, nõtruses külvatakse, väes äratatakse üles,
44 maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles. Kui juba on olemas maine ihu, siis on olemas ka vaimne ihu.
45 Nõnda on ka kirjutatud: „Esimene inimene Aadam sai elavaks hingeks.” Viimne Aadam sai vaimuks, kes elustab.
46 Kuid esmalt ei ole vaimne, vaid maine, siis alles tuleb vaimne.
47 Esimene inimene oli maast muldne, teine inimene oli taevast.
48 Milline oli muldne, sellised on ka muldsed, ja milline oli taevane, sellised on ka taevased.
49 Ja nii nagu me kandsime muldset kuju, nii kanname kord ka taevast kuju.