Psalm 105
37 Siis ta viis nad välja koos hõbeda ja kullaga, ega olnud ühtegi, kes oleks komistanud nende suguharude seas.
38 Egiptus rõõmustas nende ära minnes, sest hirm nende pärast oli teda vallanud.
39 Tema laotas pilve nende katteks ja tule valgustama ööd.
40 Nad palusid, ja ta tõi vutte ning söötis nende kõhud täis taeva leivaga.
41 Ta avas kalju ja vesi jooksis; see jooksis jõena põuasel maal.
42 Sest tema pidas meeles oma püha sõna ja oma sulast Aabrahami.
43 Nõnda ta viis välja oma rahva rõõmutsemisega ja oma valitud hõiskamisega.
44 Ja ta andis neile paganarahvaste maad ning nad pärisid rahvahõimude töövaeva,
45 et nad peaksid tema määrusi ja hoiaksid tema Seadust. Halleluuja!
Jesaja 10
20 Ja sel päeval sünnib, et Iisraeli jääk ja Jaakobi soo pääsenu ei toetu enam oma peksjale, vaid toetub ustavalt Issandale, Iisraeli Pühale.
21 Jääk pöördub, Jaakobi jääk, vägeva Jumala poole.
22 Sest kuigi su rahvast, Iisrael, oleks otsekui mereliiva, pöördub sellest ainult jääk. Hävitus on otsustatud, õiglus ujutab üle.
23 Sest hävituse ja otsuse teeb Jumal, vägede Issand, teoks kogu maal.
24 Seepärast ütleb Jumal, vägede Issand, nõnda: Mu rahvas, kes sa elad Siionis, ära karda Assurit, kui ta peksab vitsaga ja Egiptuse kombel tõstab su kohale oma kepi!
25 Sest veel pisut-pisut, siis on mu sajatusel lõpp ja mu viha pöördub neid hävitama.
26 Siis keerutab vägede Issand ta kohal piitsa otsekui Midjani löömisel Oorebi kaljul, ja oma kepi, mis kord oli mere kohal, tõstab ta üles nagu tol korral Egiptuses.
27 Ja sel päeval sünnib, et tema koorem võetakse su õlgadelt ja tema ike su kaela pealt. Ta tuleb üles Samaariast,
28 Tungib Ajjatisse, läbib Migroni, Mikmassi ta jätab oma varustuse.
29 Nad läbivad kuru: „Gebas on meie öömaja!” Raama väriseb, Sauli Gibea põgeneb.
30 Hüüa kilavalt, Gallimi tütar! Kuulata, Laisa! Vasta, Anatot!
31 Madmena põgeneb, Geebimi elanikud poevad peitu.
32 Juba täna peatub ta Noobis, viibutab kätt Siioni tütre mäe, Jeruusalemma künka poole.
33 Vaata, Jumal, vägede Issand, laasib oksad vägeval jõul. Kõrgeks kasvanud raiutakse maha: kõrged peavad saama madalaks!
34 Metsarägastik laastatakse raudkirvega ja Liibanon langeb vägeva läbi.
Jesaja 11
1 Aga Iisai kännust tõuseb võrse ja võsu tema juurtest kannab vilja.
2 Ja tema peal hingab Issanda Vaim, tarkuse ja arukuse Vaim, nõu ja väe Vaim, Issanda tundmise ja kartuse Vaim.
3 Tema õndsus on Issanda kartuses. Ei ta mõista kohut oma silma nägemise ega otsusta oma kõrva kuulmise järgi,
4 vaid ta mõistab viletsaile kohut õiguses ja otsustab hädaliste asju maa peal õigluses; ta lööb oma suu vitsaga maad ja surmab oma huulte puhanguga õela.
5 Õigus on kui vöö tema niudeil ja ustavus kui rihm ta puusadel.
6 Siis elab hunt tallega üheskoos ja panter lesib kitsekese kõrval; vasikas, noor lõvi ja nuumveis on üheskoos ning pisike poiss ajab neid.
7 Lehm ja karu käivad karjamaal, nende pojad lesivad üheskoos, ja lõvi sööb õlgi nagu veis.
8 Imik mängib rästiku uru juures ja võõrutatu sirutab käe mürkmao koopasse.
9 Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Issanda tundmist – otsekui veed katavad merepõhja.
10 Sel päeval sünnib, et Iisai juurt, kes seisab rahvaile lipuks, otsivad paganad ja tema asupaik saab auliseks.
11 Ja sel päeval sirutab Issand veel teist korda käe, et lunastada oma rahva jääki, kes on järele jäänud Assurist ja Egiptusest, Patrosest, Etioopiast, Eelamist, Sinearist, Hamatist ja mere saartelt.
12 Ta tõstab rahvastele lipu, kogub Iisraeli hajutatud ja korjab kokku Juuda pillutatud neljast maailmakaarest.
13 Siis lakkab Efraimi kadestamine ja hävitatakse Juuda rõhujad. Efraim ei kadesta Juudat ja Juuda ei rõhu Efraimi.
14 Nad tormavad siis vilistite maale läände, nad riisuvad üheskoos idamaa poegi. Edom ja Moab on neile käealuseks, ammonlased on nende alamad.
15 Ja Issand lõhestab Egiptuse merelahe ning viipab käega, oma tugeva tuulega, üle Frati jõe ja lööb selle seitsmeks ojaks, et kuivijalu saab läbi minna.
16 Siis on maantee tema rahva jäägile, kes Assurist alles jääb, otsekui Iisraelil oli ta Egiptusemaalt tuleku päeval.
Jesaja 12
1 Sel päeval sa ütled: „Ma tänan sind, Issand! Sa olid küll vihane minule, aga su viha pöördus ja sa trööstisid mind.
2 Vaata, Jumal on mu pääste! Ma olen julge ega karda, sest Issand Jumal on mu tugevus ja kiituslaul, ja tema oli mu päästja.”
3 Te ammutate rõõmuga vett päästeallikaist.
4 Ja sel päeval te ütlete: „Tänage Issandat, kuulutage tema nime, tehke teatavaks rahvaste seas tema teod, tunnistage, et tema nimi on kõrge!
5 Ülistage Issandat, sest tema on teinud suuri asju, saagu see teatavaks kogu maal!
6 Hõiska ja rõkata rõõmust, Siioni elanik, sest Iisraeli Püha on teie keskel suur!”
Jesaja 13
1 Ennustus Paabeli kohta, Jesaja, Aamotsi poja poolt nähtud:
2 Tõstke lipp lagedale mäele, hüüdke neile valjusti, viibake käega, et nad läheksid sisse suurte isandate väravaist!
3 Ma olen andnud käsu oma pühitsetuile, olen juba oma vihale appi kutsunud sangarid, kes võivad suurustada minu suurusest.
4 Kuule! Mägedes on mürin, rahvahulkade kõmin. Kuule! Kuningriikide, kogunenud paganate lärm. Vägede Issand vaatab üle sõjaväge.
5 Nad tulevad kaugelt maalt, taevarannalt, Issand ja tema sajatuse relvad, hävitama kogu maad.
6 Ulguge, sest Issanda päev on ligidal, see tuleb kui hävitus Kõigeväeliselt!
7 Seepärast lõtvuvad kõik käed ja kõik inimsüdamed löövad araks.
8 Nad kohkuvad. Vaevused ja valud haaravad neid, nad vaevlevad otsekui sünnitaja. Üks vaatab teisele jahmunult otsa, nende palged on tulipunased.
9 Vaata, Issanda päev tuleb hirmsana, raevu ja tulise vihaga, et tühjendada maa ja hävitada sealt patused.
10 Sest taevatähed, nende hulgas Vardatähed, ei kiirga enam valgust, päike on tõustes pime ja kuu ei anna oma valget.
11 Mina tasun ilmamaale ta kurjuse ja õelatele nende süü, mina lõpetan ülbete kõrkuse ja alandan võimutsejate upsakuse.
12 Mina teen inimesed kallimaks puhtast kullast, inimlapse kallimaks Oofiri kullast.
13 Seepärast ma panen taevad vankuma ja maa vappub paigast vägede Issanda raevus tema tulise viha päeval.
14 Ja otsekui peletatud gasell või kari, keda keegi ei aja kokku, pöördub igaüks oma rahva juurde ja põgeneb igaüks oma maale.
15 Kõik, keda leitakse, torgatakse läbi, ja iga põgenik langeb mõõga ees.
16 Nende lapsed rebitakse tükkideks nende eneste nähes, nende kojad rüüstatakse, nende naised teotatakse.
17 Vaata, ma kihutan nende vastu meedlased, kes ei hooli hõbedast ega himusta kulda.
18 Nende ammud purustavad poisse, neil ei ole halastust ihuvilja vastu, laste pärast nende silm ei kurvasta.
19 Ja Paabel, kuningriikide ehe, kaldealaste kõrk toredus, saab Soodoma ja Gomorra sarnaseks, mis Jumal segi paiskas.
20 Seda ei asustata enam iialgi ega elata seal põlvest põlve; ei löö sinna araablane telki üles ega puhka seal karjased karja.
21 Vaid seal lebavad kurjad vaimud ja nende kojad on täis öökulle; seal asuvad jaanalinnud ja karglevad sikujalgsed paharetid.
22 Ta tornides uluvad kurjad vaimud ja lusthooneis šaakalid. Tema aeg on liginemas ja tema päevi ei pikendata.
2. Korintose 8
16 Aga tänu olgu Jumalale, kes andis Tiituse südamesse niisuguse hoole teie heaks,
17 et ta võttis kuulda manitsust, aga olles veel hoolsam, on tulnud teie juurde vabatahtlikult.
18 Temaga koos me saatsime selle venna, keda on evangeeliumi kuulutamises kiidetud kõigis kogudustes,
19 ja vähe sellest, ta on käte pealepanemisega ka valitud koguduste poolt meie reisikaaslaseks kohale viima seda andi, mida me kogume Issanda ülistuseks ja iseendi kinnitamiseks.
20 Me püüame teha nii, et keegi meid ei saaks laimata selle rohke anni pärast, mida me kogume.
21 Me ei püüa ju ainult seda, et kõik oleks hea Issanda silmis, vaid ka inimeste silmis.
22 Me saatsime aga koos nendega veel oma venna, keda me mitmes asjas sageli oleme leidnud hoolsa olevat, kes aga nüüd on veel palju hoolsam suure usalduse pärast, mis tal on teie suhtes.
23 Olgu tegemist Tiitusega, kes on minu kaasosaline ja abiline teie juures, olgu meie vendadega, kes on koguduste saadikud, – nad on Kristuse kirkus!
24 Näidake siis nendele oma armastust ja õigustage meie kiitlemist teie üle, et seda võiksid näha kõik kogudused!
2. Korintose 9
1 Pühade abistamisest ei ole mul ju vaja teile kirjutada,
2 sest ma tean teie valmidust, mille pärast ma kiidan teid makedoonlaste ees, et Ahhaia on juba mullu olnud valmis ja et teie innukus on paljusid innustanud.
3 Ma olen läkitanud need vennad, et meie kiitlemine teie üle ei läheks selles osas tühja, vaid et te oleksite valmis, nagu ma olen rääkinud,
4 et mitte siis, kui makedoonlasi tuleb minuga kaasa ja kui nad leiavad, et te ei ole valmis, meie – ma ei tahaks öelda „teie” – ei jääks häbisse selles usalduses.
5 Olen siis pidanud hädavajalikuks julgustada vendi, et nad tuleksid enne meid teie juurde ja valmistaksid ette teie varem tõotatud tänuandi, et see oleks valmis nagu tänu ja mitte nagu ihnutsemine.