Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 260

Esmaspäev, 16. september 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Js 41
  • Js 42
  • Gl 3:10-25
  • Õp 22:28-29
  • Õp 23:1-9

Õpetussõnad 22
28  Ära nihuta igivana piirimärki, mille su esiisad on seadnud! 
29  Kui näed meest, kes oma töös on tubli, siis on ta koht kuningate, mitte alama rahva teenistuses. 

Õpetussõnad 23
1  Kui sa istud valitsejaga leiba võtma, siis pane hästi tähele, mis sul ees on, 
2  ja pane nuga kõri juurde, kui sa oled himukas. 
3  Ära ihalda tema maiuspalu, sest see on petlik leib! 
4  Ära näe vaeva rikkaks saamiseks, ära kuluta selleks oma mõistust: 
5  kui sa pöörad oma pilgu selle peale, siis ei ole seda enam, sest rikkus saab enesele tiivad otsekui kotkas ja lendab ära taeva poole. 
6  Ära söö kadeda leiba ja ära ihalda tema maiuspalu, 
7  sest ta on selline, kes arvestab oma hinges: „Söö ja joo!” ütleb ta sulle, aga ta süda ei ole sinuga. 
8  Sa pead söödud palukese välja oksendama ja su ilusad sõnad osutuvad raisatuks. 
9  Ära räägi albi kuuldes, sest ta põlgab su mõistlikke sõnu! 

Jesaja 41
1  Kuulake mind vaikides, saared, ja rahvad, koguge jõudu! Astuge ligi, rääkige siis, mingem üheskoos kohtu ette! 
2  Kes äratas ida poolt selle, kel kordaminek kannul käib? Kes andis tema kätte rahvad ja alistas kuningad, et ta mõõk need põrmustaks ja ta amb teeks nad hajuvaiks kõrteks? 
3  Tema ajab neid taga, kulgeb ohutult rada, mida ta jalad ei käi. 
4  Kes on seda teinud ja teostanud? See, kes algusest peale on kutsunud rahvapõlvi: Mina, Issand, olen esimene ja olen viimastegi juures seesama. 
5  Saared nägid ja kartsid, maailma ääred värisesid, nad astusid ligi ja tulid. 
6  Üks aitas teist ja ütles oma vennale: „Ole vahva!” 
7  Valaja julgustab kullasseppa, naastu vasardaja alasil tagujat, öeldes joodetu kohta: „See on hea!” ja kinnitades naeltega, et see ei kõiguks. 
8  Aga sina, Iisrael, mu sulane, Jaakob, kelle ma olen valinud, mu sõbra Aabrahami sugu, 
9  sina, kelle ma võtsin maailma äärtest ja kutsusin selle kaugemaist paigust, öeldes sulle: „Sina oled mu sulane, ma valisin sinu ega põlanud sind!” – 
10  ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega! 
11  Vaata, häbenema ja piinlikkust tundma peavad kõik, kes on sinule vihased; olematuks saavad ja hukkuvad mehed, kes riidlevad sinuga. 
12  Sa otsid, aga enam sa ei leia neid mehi, kes võitlevad sinu vastu; olematuks saavad ja lõpevad mehed, kes sõdivad sinu vastu. 
13  Sest mina olen Issand, su Jumal, kes kinnitab su paremat kätt, kes sulle ütleb: „Ära karda, mina aitan sind!” 
14  Ära karda, ussike Jaakob, väetike Iisrael, mina aitan sind, ütleb Issand ja su lunastaja, Iisraeli Püha. 
15  Vaata, ma panen sind pahmareeks, uueks ja paljuhambuliseks: sa peksad mägesid nagu reht ja jahvatad neid, teed künkad aganaiks; 
16  sa tuulad neid, tuul kannab neid, torm puistab need laiali. Aga sina ise ilutsed Issanda tõttu, kiitled Iisraeli Püha tõttu. 
17  Kui viletsad ja vaesed asjata otsivad vett ja nende keel kuivab janust, siis mina, Issand, kuulen neid, mina, Iisraeli Jumal, ei jäta neid maha. 
18  Ma panen jõed voolama viljatuil künkail ja allikad orgude põhjas; ma muudan järveks kõrbe ja veelätteiks põuase maa. 
19  Ma istutan kõrbesse seedreid, akaatsiaid, mürte ja õlipuid; ma panen lagendikule küpresse koos plataanide ja piiniatega, 
20  et nad näeksid ja teaksid, tähele paneksid ja ühtlasi mõistaksid, et seda on teinud Issanda käsi ja selle on loonud Iisraeli Püha. 
21  Tooge ette oma riiuasi, ütleb Issand, esitage oma tõendid, ütleb Jaakobi kuningas! 
22  Esitage ja kuulutage meile, mis on tulemas! Jutustage endisist asjust, missugused need olid, et saaksime südamesse võtta ja mõista nende tulemusi! Või laske meid kuulda tulevasi asju, 
23  kuulutage, mis tuleb pärastpoole, et me teaksime, kas te olete jumalad. Tehke ometi midagi, olgu head või kurja, et saaksime üheskoos imetleda ja näha. 
24  Vaata, teie ei olegi midagi ja teie töö on tühjast: kes teid eelistab, teeb jäledust. 
25  Mina äratasin põhja poolt ühe, ja ta tuli, päikesetõusu poolt mu nime appihüüdja, kes tallab valitsejaid nagu savi, otsekui sõtkuks potissepp saue. 
26  Kes on seda kuulutanud algusest peale, et oleksime seda teadnud, et oleksime saanud öelda: „Temal oli õigus!”? Ükski ei teatanud, ükski ei kuulutanud, ükski ei kuulnud teie sõnu. 
27  Vaata, mina olin esimene, kes kuulutas Siionile: „Näe, siin nad on!” ja andis Jeruusalemmale hea sõnumi tooja. 
28  Ja kui ma vaatan, siis ei olegi kedagi, ja neist ei ole nõuandjat, et saaksin neilt küsida ja nad annaksid vastuse. 
29  Vaata, nad kõik on tühised, nende teod on eimiski, nende valatud kujud on tühipaljas tuul. 

Jesaja 42
1  Vaata, see on mu sulane, kellesse ma olen kiindunud, mu valitu, kellest mu hingel on hea meel. Ma olen pannud oma Vaimu tema peale, tema toob rahvaile õiguse. 
2  Tema ei kisenda ega karju, tema häält ei ole kuulda tänavail. 
3  Rudjutud pilliroogu ei murra ta katki ja hõõguvat tahti ei kustuta ta ära, ta levitab ustavalt õigust. 
4  Tema ei nõrke ega murdu, kuni ta maa peal on rajanud õiguse ja saared ootavad tema õpetust. 
5  Nõnda ütleb Jumal, Issand, kes on loonud taeva ja on selle võlvinud, kes on laotanud maa ja sellest võrsuva, kes on andnud hingeõhu selle rahvale ja vaimu neile, kes seal peal käivad: 
6  Mina, Issand, olen õigusega sind kutsunud ja kinnitan su kätt; ma kaitsen sind ja panen sinu rahvale lepinguks, paganaile valguseks, 
7  avama pimedate silmi, vabastama vange vangistusest, pimeduses istujaid vangikojast. 
8  Mina olen Issand, see on mu nimi, ja mina ei anna oma au teisele ega oma kiidetavust nikerdatud kujudele. 
9  Vaata, eelmised sündmused on aset leidnud ja ma kuulutan uusi; enne kui need toimuma hakkavad, teen ma need teile teatavaks. 
10  Laulge Issandale uut laulu tema kiituseks maailma äärest! Ilutsegu meri ja mis seda täidab, saared ja nende elanikud! 
11  Tõstku häält kõrb ja selle linnad, külad, kus Keedar elab! Kaljude elanikud hõisaku, hüüdku valjusti mägede tippudelt! 
12  Andku nad Issandale au ja kuulutagu saartel tema kiidetavust! 
13  Issand läheb välja nagu kangelane, ta õhutab võitlusindu otsekui sõjamees; ta tõstab sõjakisa, hüüab valjusti, astub võidukalt oma vaenlaste vastu. 
14  Ma olen kaua vaikinud, olnud tegevuseta, hoidnud ennast tagasi. Aga nüüd ma oigan otsekui sünnitaja, hingeldan ja ahmin õhku ühtaegu. 
15  Ma laastan mäed ja künkad ning kuivatan kõik nende rohu; ma muudan jõed koolmeiks ja teen järved tahedaks. 
16  Ma juhin pimedaid teel, mida nad ei tunne, ma lasen neid käia tundmatuid radu; ma muudan pimeduse nende ees valguseks ja konara tasaseks. Need on asjad, mis ma teen ega jäta tegemata. 
17  Aga taganema ja häbenema peavad need, kes loodavad nikerdatud kujude peale, kes ütlevad valatud kujudele: „Teie olete meie jumalad!” 
18  Kurdid, kuulge, ja pimedad, tõstke oma pilk üles, et te näeksite! 
19  Kes on pime, kui mitte mu sulane, ja kurt nagu mu käskjalg, kelle ma läkitan? Kes on nõnda pime nagu mu usaldusmees ja nõnda pime nagu Issanda sulane? 
20  Sa oled näinud palju, aga ei ole tähele pannud; kõrvad on küll lahti, aga sa ei kuule. 
21  Issandale meeldis oma õigluse pärast teha Seadus suureks ja võimsaks. 
22  Ja see on paljaksriisutud ja rüüstatud rahvas: nad kõik on pandud aukudesse ja peidetud vangikodadesse; nad on jäänud saagiks ja päästjat ei ole, rüüsteks, ja ükski ei ütle: „Anna tagasi!” 
23  Kes teist võtab seda kuulda, paneb tähele ja kuuleb tuleviku tarvis? 
24  Kes andis Jaakobi rüüstata ja Iisraeli riisujate kätte? Kas mitte Issand, kelle vastu me pattu tegime, kelle teedel ei tahetud käia ja kelle Seadust ei tahetud kuulda? 
25  Seepärast ta valas tema peale oma vihalõõma ja sõjajõu: see põletas teda igalt poolt, kuid ta ei saanud targaks; kõrvetas teda, kuid ta ei võtnud seda südamesse. 

Galaatia 3
10  Kuid kõik need, kes rajavad end Seaduse tegudele, on needuse all, sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes ei püsi kõiges, mis on kirjutatud Seaduse raamatusse, et ta seda täidaks.” 
11  Et aga Seaduse kaudu ei saa ükski õigeks Jumala ees, on ilmne, sest usust õige jääb elama. 
12  Aga Seadus ei ole usust, vaid „kes seda täidab, jääb elama selle kaudu”. 
13  Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest – sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” -, 
14  selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu. 
15  Vennad, ma toon inimliku näite. Teatavasti ei saa inimese tehtud testamenti keegi tühistada ega sellele midagi juurde lisada. 
16  Aga tõotused on antud Aabrahamile ja tema soole. Ei öelda: „Ja sinu sugudele”, otsekui paljude kohta, vaid nagu ühe kohta: „Ja sinu soole”, kes on Kristus. 
17  Ma ütlen seda: Jumala poolt varem tehtud testamenti ei saa nelisada kolmkümmend aastat hiljem antud Seadus muuta kehtetuks, nii et see tühistaks tõotuse. 
18  Sest kui pärand tuleks Seaduse alusel, siis see ei tuleks enam tõotuse alusel; Jumal on aga Aabrahamile armu osutanud tõotusega. 
19  Milleks siis Seadus? See on üleastumiste pärast juurde lisatud, kuni tuleb sugu, kelle kohta oli antud tõotus, ja see on seatud inglite kaudu vahendaja käe läbi. 
20  Üksainus ei vaja vahendajat, Jumal on ju üks. 
21  Kas Seadus on siis Jumala tõotuse vastu? Ei mingil juhul! Sest vaid siis, kui oleks antud seadus, mis suudab teha elavaks, tuleks õigus tõepoolest seadusest. 
22  Kuid Pühakiri on kõik oleva allutanud patule, et tõotus antaks neile, kes usuvad, usust Jeesusesse Kristusesse. 
23  Aga enne usu tulekut me olime Seaduse valve alla suletud kuni usu ilmumiseni tulevikus. 
24  Nõnda siis on Seadus olnud meie kasvatajaks Kristuse poole, et me saaksime õigeks usust. 
25  Aga et usk on tulnud, siis me ei ole enam kasvataja meelevalla all.