Psalm 17
6 Ma hüüan sinu poole, sest sina, Jumal, vastad mulle; pööra oma kõrv mu poole, kuule mu kõnet!
7 Osuta imeliselt oma heldust, sa nende päästja, kes otsivad su juures pelgupaika su paremale käele vastupanijate eest!
8 Hoia mind nagu silmatera; oma tiibade varju alla peida mind
9 õelate eest, kes mind rõhuvad, mu verivaenlaste eest, kes mind piiravad!
10 Nad on sulgenud oma rasvunud südame, oma suuga nad räägivad ülbesti.
11 Nad on meie kannul; nüüd nad ümbritsevad mind. Oma silmad nad sihivad sellele, kuidas mind maha panna.
12 Nad on nagu lõvi, kellel on himu murda, ja nagu noor lõvi, kes peidus varitseb.
Matteuse 20
1 Taevariik on majaisanda sarnane, kes läks varahommikul välja palkama töötegijaid oma viinamäele.
2 Kui ta oli töölistega päevapalga kokku leppinud ühele teenarile, läkitas ta nad oma viinamäele.
3 Ja kui ta läks välja kolmandal tunnil, nägi ta turul teisi jõude seismas
4 ja ta ütles neilegi: „Minge ka teie viinamäele, ja ma annan teile, mis iganes õiglane!”
5 Ja need läksid. Taas läks ta välja kuuendal ja üheksandal tunnil ning tegi nõndasamuti.
6 Aga kui ta üheteistkümnendal tunnil välja läks, leidis ta teisi seisvat ja ütles neilegi: „Mis te siin kogu päeva jõude seisate?”
7 Nad ütlesid talle: „Meid ei ole keegi palganud.” Ta ütles neile: „Minge ka teie viinamäele!”
8 Aga kui õhtu tuli, ütles viinamäe isand oma valitsejale: „Kutsu töölised ja anna neile palk viimasest kuni esimeseni!”
9 Ja üheteistkümnendal tunnil palgatud tulid ning said igaüks ühe teenari.
10 Kui siis esimesed tulid, oletasid nad, et nemad saavad rohkem, aga nemadki said igaüks ühe teenari.
11 Aga kui nad selle olid saanud, siis nad nurisesid majaisanda üle:
12 „Need viimased on töötanud ainult ühe tunni, ent sina oled teinud nad võrdseks meiega, kes me oleme kandnud päeva koormat ja lõõska!”
13 Isand aga vastas ühele nendest: „Sõber, ma ei tee sulle ülekohut! Kas sa ei leppinud minuga kokku ühele teenarile?
14 Võta oma palk ja mine oma teed, aga sellele viimasele tahan ma anda nagu sullegi!
15 Kas ma ei tohi enese omaga teha, mida tahan? Või on sinu silm kade, et mina olen hea?”
16 Nõnda saavad viimased esimesteks ja esimesed jäävad viimasteks. [Sest paljud on kutsutud, aga vähesed on valitud.]”
17 Kui Jeesus läks üles Jeruusalemma, võttis ta kaksteist jüngrit kõrvale ja ütles neile teel:
18 „Vaata, me läheme üles Jeruusalemma ja Inimese Poeg antakse ülempreestrite ja kirjatundjate kätte ning need mõistavad ta surma
19 ja annavad ta paganate kätte teotada ja piitsutada ja risti lüüa; ning kolmandal päeval äratatakse ta üles.”
Iiob 11
1 Siis rääkis naamalane Soofar ja ütles:
2 „Kas peaks see sõnaküllus jääma vastuseta või lobisejal olema õigus?
3 Kas su vada peaks panema mehed vaikima või tohid sa mõnitada, ilma et ükski sind häbistaks?
4 Sest sa ütled: „Mu õpetus on selge ja ma olen tema silmis puhas.”
5 Kui ometi Jumal räägiks ja avaks oma huuled su vastu
6 ning ilmutaks sulle tarkuse saladusi, mis on mõistusele otsekui imed. Siis sa mõistaksid, et Jumal su süüst mõndagi unustab.
7 Kas sa suudad leida Jumala sügavuse? Või tahad sa jõuda Kõigevägevama täiuseni?
8 Need on kõrgemad kui taevad – mida sina suudad teha? Sügavamad kui surmavald – mida sina sellest tead?
9 Nende mõõt on pikem kui maa ja laiem kui meri.
10 Kui tema mööda läheb ja vangistab ning kohtu kokku kutsub, kes teda siis võiks keelata?
11 Sest tema tunneb valelikke inimesi, näeb nurjatust ega pane mikski,
12 et ka tühipäine mees saab oidu, kui inimene sünnib nagu metseesli varss.
13 Kui sinagi oma südant valmistaksid ja sirutaksid oma käed tema poole –
14 kui su kätes on süütegu, siis saada see kaugele ja ära lase ülekohut jääda oma telkidesse -,
15 siis sa võiksid küll häbimärgita oma palge üles tõsta, võiksid olla kindel ega tarvitseks karta.
16 Siis sa võiksid unustada vaeva, mõelda sellele kui äravoolanud veele.
17 Su eluiga saaks kaunimaks kui keskpäev, pimedus oleks nagu hommik.
18 Siis sa võiksid olla kindel, et lootust on. Sa tunneksid ennast turvalisena, ja saaksid rahulikult magada.
19 Sa võiksid maha heita, ilma et keegi hirmutaks. Ja paljud tuleksid sind meelitama.
20 Aga õelate silmad kustuksid, neil kaoks pelgupaik ja nende lootuseks oleks hingeheitmine.”
Iiob 12
1 Siis rääkis Iiob ja ütles:
2 „Tõsi, teie olete inimesed ja koos teiega sureb tarkus.
3 Ka minul on mõistus nagu teil, ma ei jää teist maha. Ja kes ei mõistaks seda kõike?
4 Naerualuseks ligimesele on saanud, kes hüüab Jumala poole, et see teda kuuleks. Naerualuseks on õige ja vaga.
5 Ülbe arvates ei ole vaja õnnetusest hoolida, see tabab neid, kelle jalg libastub.
6 Rahus on rüüstajate telgid ja julgeolek on Jumala ärritajal, sellel, kes Jumalat oma käes kannab.
7 Aga küsi ometi loomadelt, et need õpetaksid sind, ja taeva lindudelt, et need annaksid sulle teada,
8 või kõnele maale, et ta teeks sind targaks, ja et mere kalad jutustaksid sulle!
9 Kes neist kõigist ei tea, et seda on teinud Issanda käsi,
10 kelle käes on kõigi elavate hing ja iga lihase inimese vaim.
11 Eks kõrv katsu sõnad läbi ja eks suulagi maitse rooga?
12 Elatanuil on tarkus ja pikaealistel mõistus.
13 Jumalal on tarkus ja vägi, temal on nõu ja mõistus.
14 Mida tema maha kisub, seda ei ehitata üles; keda tema vangistab, seda ei vabastata mitte.
15 Vaata, kui tema peatab veed, tekib kuivus, ja kui ta need valla päästab, hävitavad need maa.
16 Temal on tugevus ja tulemus, tema päralt on eksija ja eksitaja.
17 Tema viib nõuandjad riisutavaks ja teeb kohtumõistjad narriks.
18 Tema tühistab kuningate karistused ja köidab neile endile köie vööle.
19 Tema saadab preestrid paljajalu teele ja paiskab ümber vägevate istmed.
20 Tema riisub usaldusväärsetelt huuled ja võtab vanadelt aru.
21 Tema valab õilsate peale põlgust ja lõdvendab tugevate vööd.
22 Tema ilmutab saladused pimedusest ja toob surmavarju valguse kätte.
23 Tema teeb rahvaid suureks ja hukkab neid, tema laotab rahvaid laiali ja hävitab neid.
24 Maa rahva peameestelt võtab ta mõistuse ja paneb nad eksima tühjal teeta maal.
25 Nad kobavad pimeduses valguseta ja ekslevad nagu joobnud.
Iiob 13
1 Vaata, kõike seda on mu silm näinud, kõrv kuulnud ja tähele pannud.
2 Mida teie teate, seda tean minagi, ma ei jää teist maha.
3 Aga ma tahaksin Kõigevägevamaga rääkida ja meeleldi ennast kaitsta Jumala ees.
4 Sest teie olete valega võõpajad, ebaarstid olete teie kõik!
5 Oleks küll parem, kui te vaikiksite, siis võiks seda pidada teie tarkuseks.
6 Kuulge ometi mu manitsust ja pange tähele mu huulte väiteid!
7 Kas tahate Jumala kasuks valet rääkida ja tema heaks pettust sõnastada?
8 Kas tahate olla tema poolt, Jumala kasuks asja ajada?
9 Ons see hea, kui ta teid läbi katsub? Või tahate teda petta nagu inimest?
10 Ta karistab teid karmilt, kui te oma poolehoidu osutate salalikult.
11 Kas tema auväärsus ei teegi teile hirmu ja kartus tema ees ei valda teid?
12 Teie väited on tuhka kirjutatud, teie kilbid on savikilbid.
13 Olge vait mu ees ja laske mind rääkida, tulgu siis mu peale mis tahes!
14 Ma võtan oma ihu hammaste vahele ja panen oma hinge pihku.
15 Vaata, ta tapab mu! Ma ei looda enam! Ma tahan tema ees ainult õigustada oma teed.
16 Seegi on mulle abiks, et jumalatu ei pääse tema palge ette.
17 Kuulge hästi mu sõnu ja võtke kõrvu mu seletus!
18 Vaata ometi, ma olen asunud õigust jalule seadma: ma tean, et mul on õigus.
19 Kes tahaks mulle vastu vaielda? Siis ma vaikiksin nüüd ja heidaksin hinge.
20 Ainult kaks asja tee mulle, siis pole mul vaja ennast sinu eest peita:
21 võta käsi mu pealt ära ja hirm sinu ees ärgu heidutagu mind!
22 Hüüa siis ja mina vastan, või räägin mina ja sina vasta mulle!
23 Kui palju on mul süütegusid ja patte? Tee mulle teatavaks mu üleastumine ja patt!
24 Miks peidad oma palge ja pead mind oma vaenlaseks?
25 Kas tahad hirmutada lendlevat lehte ja taga ajada kuivanud kõrt,
26 et sa mu vastu kirja paned kibedaid asju ja lased mind tasuda mu noorpõlve süütegusid,
27 paned mu jalad pakku, valvad kõiki mu radu ja märgid enesele mu jalajälgi?
28 Jah, inimene on kõdunenud nahklähkri sarnane, otsekui koi järatud riie.
Iiob 14
1 Inimesel, naisest sündinul, on lühikesed elupäevad ja palju tüli.
2 Ta tõuseb nagu lilleke ja ta lõigatakse ära, ta põgeneb nagu vari ega jää püsima.
3 Ometi pead sa seesugust silmas ja viid mind enesega kohtu ette.
4 Kes võib roojasest teha puhta? Mitte keegi!
5 Kuna tema elupäevad on määratud ja tema kuude arv on sinu käes – sa oled pannud piiri, millest ta ei saa üle minna -,
6 siis pööra oma pilk tema pealt ära ja jäta ta rahule, seni kui ta päevilisena oma päevast rõõmu tunneb!
7 Sest puulgi on lootus: kui ta maha raiutakse, siis ta võrsub taas ja tal pole võsudest puudu.
8 Kuigi ta juur maa sees kõduneb ja känd mullas sureb,
9 hakkab ta veehõngust haljendama ja võsusid ajama otsekui istik.
10 Aga kui mees sureb ja kaob, kui inimene hinge heidab – kus on ta siis?
11 Vesi voolab järvest ja jõgi taheneb ning kuivab,
12 nõnda heidab inimene magama ega tõuse enam. Enne kui taevaid pole enam, nad ei ärka, neid ei äratata unest.
13 Oh, et sa varjaksid mind surmavallas, peidaksid, kuni su viha möödub; et sa määraksid mulle aja ja siis peaksid mind meeles.
14 Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu? Ma ootaksin kogu oma sundaja, kuni mu vabastus tuleb.
15 Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle, sa igatseksid oma kätetööd.
16 Nüüd loed sa aga mu samme, ei lähe mööda mu patust.
17 Mu üleastumine on pitseriga suletud kukrusse ja sa katad kinni mu süü.
18 Aga variseb ju ka mägi ja kalju nihkub paigast,
19 vesi kulutab kive, vihmavaling uhub maamulla – nõnda hävitad sina inimese lootuse.
20 Sina alistad tema igaveseks ja ta peab minema, muudad ta näo ja saadad ta ära.
21 Kas ta lapsi austatakse – tema ei saa seda teada, või kas neid põlatakse – tema seda ei märka.
22 Tema tunneb valu ainult omaenese ihus ja leina omaenese hinges.”