Piibli aastane lugemisplaan 2024

Päev 309

Esmaspäev, 04. november 2024

Allikas: Piibel.net - Eesti Piibliselts, 1997 aasta tõlge

Päeva kirjakohad:
  • Hs 7
  • Hs 8
  • Hs 9
  • Hb 6:13-20
  • Hb 7:1-10
  • Ps 119:161-168

Psalm 119
161  Vürstid kiusavad mind taga põhjuseta, aga minu süda tunneb hirmu sinu sõna ees. 
162  Ma rõõmutsen su ütlusest nagu see, kes leiab palju saaki. 
163  Ma vihkan valet ja see on mu meelest jäle, ent sinu Seadust ma armastan. 
164  Seitse korda päevas ma kiidan sind su õiguse seaduste eest. 
165  Sinu Seaduse armastajail on suur rahu ja nad ei komista. 
166  Ma ootan päästet sinult, Issand, ja teen su käske mööda. 
167  Mu hing hoiab su tunnistusi ja ma armastan neid väga. 
168  Ma pean su korraldusi ja su tunnistusi, sest kõik mu teed on sinu ees. 

Hesekiel 7
1  Ja mulle tuli Issanda sõna; ta ütles: 
2  „Ja sina, inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal Iisraeli maale: Lõpp! Üle nelja maapiiri tuleb lõpp! 
3  Nüüd tuleb sulle lõpp, sest ma läkitan oma viha su peale ning mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused! 
4  Mu silm ei kurvasta sinu pärast ja ma ei anna armu, vaid panen su eluviisid su peale ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina olen Issand. 
5  Nõnda ütleb Issand Jumal: Õnnetus! Üksnes õnnetus! Vaata, see tuleb! 
6  Lõpp tuleb, tuleb lõpp! See saabub sulle! Vaata, see tuleb! 
7  Järg tuleb sinu kätte, maa elanik! Aeg tuleb, päev on ligidal: jahmatuseks, aga mitte rõõmuhõikeiks mägedel. 
8  Nüüd varsti ma valan su peale oma tulise viha ja lasen sul tunda oma viha; ma mõistan kohut su üle su eluviiside kohaselt ja panen su peale kõik su jäledused. 
9  Mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; su eluviiside kohaselt tasun ma sulle ja su jäledused tulevad su keskele; ja te saate tunda, et mina, Issand, olen see, kes teid lööb. 
10  Vaata, päev! Vaata, see tuleb! Järg on tulnud, väärus õitseb, ülbus lokkab! 
11  Vägivald tõuseb õeluse vitsaks; neist ei jää midagi üle, ei nende rikkusest ega nende kärast ega nende ilust. 
12  Aeg tuleb, päev ligineb! Ostja ärgu rõõmustagu ja müüja ärgu kurvastagu, sest tuline viha tuleb kogu selle rahvahulga peale! 
13  Jah, müüja ei pääse tagasi müüdu juurde, kui nad ongi veel elus elavate keskel; sest nägemus kogu selle rahvahulga kohta ei pöördu ära ja oma patusse jäädes ei säilita ükski oma elu. 
14  Puhutakse küll sarve ja seatakse kõik valmis, aga ükski ei lähe sõtta, sest mu tuline viha on kogu selle rahvahulga vastu. 
15  Väljas on mõõk ning sees on katk ja nälg; kes on väljal, see sureb mõõga läbi, ja kes on linnas, selle sööb nälg ja katk. 
16  Ja kui neist mõned pääsevad, siis on need mägedel otsekui kudrutavad kuristike tuvid, igaüks nutab oma süü pärast. 
17  Kõik käed lõtvuvad ja kõik põlved muutuvad nõrgaks. 
18  Nad rõivastuvad kotiriidesse ja neid katab värin; kõigi nägudel on häbi ja kõigi pead on paljaks pöetud. 
19  Oma hõbeda nad viskavad tänavaile ja nende kuld on roojane; nende hõbe ja kuld ei päästa neid Issanda vihapäeval, nad ei saa sellega toita oma hinge ega täita oma kõhtu; sest see on saanud neile komistuskiviks süüsse. 
20  Nad on tarvitanud oma kallisasju uhkuseks ja on neist valmistanud oma jäledad, põlastusväärsed kujud; seepärast ma teen selle kõik neile roojaseks. 
21  Ma annan selle riisumiseks võõrastele ja saagiks maa õelaile, ja need teotavad seda. 
22  Ma pööran neist ära oma palge ja mu kallisvara teotatakse; selle kallale tulevad röövlid ja need teotavad seda. 
23  Valmista ahelad, sest maa on täis veresüüd ja linn on täis vägivalda! 
24  Ja ma toon kõige halvemad paganaist ja need pärivad nende kojad; ma lõpetan nende vägevate kõrkuse ja nende pühamud teotatakse. 
25  Ahastus tuleb ja nad otsivad rahu, aga seda ei ole. 
26  Õnnetus tuleb õnnetuse peale, kuulujutt kuulujutu järele; siis nad nõuavad prohvetilt nägemust, aga Seadus on kadunud preestreilt ja nõu vanemailt. 
27  Kuningas leinab, vürst rüütab enese ehmatusega ja maa rahva käed värisevad; ma kohtlen neid nende eluviiside kohaselt ja mõistan kohut nende üle nende oma seaduste järgi ning nad saavad tunda, et mina olen Issand.” 

Hesekiel 8
1  Ja kuuendal aastal, kuuenda kuu viiendal päeval sündis, et ma istusin oma kojas ja Juuda vanemad istusid mu ees; siis langes seal Issanda Jumala käsi mu peale. 
2  Ja ma vaatasin, ja ennäe, see oli mingi tule sarnane ilmutis: allpool sellest, mis paistis olevat ta niuded, oli tuli, ja ta niudeist ülalpool paistis nagu sära, otsekui mingi metalli hiilgus. 
3  Ja ta sirutas midagi käe sarnast ning võttis kinni mu juuksetukast; ja Vaim tõstis mu maa ja taeva vahele ning viis mu Jumala nägemustes Jeruusalemma, sisemise värava suhu, mis on põhja pool, sinna, kus oli selle kuju asukoht, mis põhjustas Issanda püha viha. 
4  Ja vaata, seal oli Iisraeli Jumala auhiilgus selle nägemuse sarnaselt, mida ma orus olin näinud. 
5  Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, tõsta nüüd oma silmad üles põhja poole!” Siis ma tõstsin oma silmad põhja poole, ja vaata, põhja pool, altari väravas, sissekäigu juures oli see püha viha põhjustav kuju. 
6  Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, kas sa näed, mis nad teevad, neid suuri häbitegusid, mis Iisraeli sugu siin teeb, et ma peaksin minema kaugele oma pühamust? Aga sa saad näha veel suuremaid jäledusi.” 
7  Siis ta viis mind õueukse juurde; ja ma vaatasin, ja ennäe, seinas oli auk. 
8  Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, murra nüüd läbi seina!” Ja ma murdsin seinast läbi, ja vaata, seal oli uks. 
9  Ja ta ütles mulle: „Mine sisse ja vaata neid nurjatuid häbitegusid, mida nad siin teevad!” 
10  Siis ma läksin sisse ja vaatasin, ja ennäe, kõiksugu pilte jäledaist roomajaist ja loomadest ning kõiksugu Iisraeli soo ebajumalaid oli joonistatud seina peale ümberringi. 
11  Ja nende piltide ees seisis seitsekümmend meest Iisraeli soo vanemaist, ja Jaasanja, Saafani poeg, seisis nende keskel; igaühel oli käes oma suitsutuspann ja lõhnav suitsupilv tõusis üles. 
12  Siis ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg, mida Iisraeli soo vanemad pimedas teevad, igaüks oma kuju kambris? Sest nad ütlevad: Issand ei näe meid, Issand on maa maha jätnud.” 
13  Ja ta ütles mulle: „Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid, mida nad teevad.” 
14  Siis ta viis mind Issanda koja värava suhu, mis on põhja pool, ja vaata, seal istusid naised, nuttes taga Tammust. 
15  Ja ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg? Sa saad näha veelgi suuremaid häbitegusid kui need.” 
16  Siis ta viis mind Issanda koja sisemisse õue, ja vaata, Issanda templi ukse juures, eeskoja ja altari vahel, oli umbes kakskümmend viis meest; neil olid seljad Issanda templi poole ja näod ida poole, ja nad kummardasid päikest ida pool. 
17  Ja ta ütles mulle: „Kas sa näed, inimesepoeg? Kas on Juuda sool veel vähe neid häbitegusid, mida nad siin on teinud, et nad täidavad maa vägivallaga ja ärritavad mind veel rohkem? Ja vaata, nad pistavad viinapuuvääte endale ninasse! 
18  Seepärast talitan minagi tulises vihas: mu silm ei kurvasta ja ma ei anna armu; ja kuigi nad hüüavad mu kõrvu suure häälega, ei kuule ma neid.” 

Hesekiel 9
1  Siis ta hüüdis mu kuuldes valju häälega, öeldes: „Tulge siia, linna nuhtlejad, ja igaühel olgu käes hävitusriist!” 
2  Ja vaata, kuus meest tuli Ülavärava poolt, mis on põhja poole, ja igaühel oli käes oma purustusriist; aga nende seas oli mees, linased riided seljas ja kirjutustarbed puusal; ja nad tulid ning asusid vaskaltari kõrvale. 
3  Ja Iisraeli Jumala auhiilgus tõusis keerubi pealt, mille peal ta oli, koja lävele ja hüüdis linaste riietega meest, kellel olid kirjutustarbed puusal. 
4  Ja Issand ütles temale: „Mine läbi linna, läbi Jeruusalemma, ja tee märk nende laubale, kes ohkavad ja ägavad jäleduste pärast, mida selles linnas tehakse!” 
5  Ja neile teistele ütles ta minu kuuldes: „Minge tema järel läbi linna ja lööge! Teie silm ärgu kurvastagu ja ärge andke armu! 
6  Tapke sootuks vanad, noored mehed ja neitsid, lapsed ja naised, aga ärge puudutage ühtegi, kellel on märk küljes! Ja alustage minu pühamust!” Ja nad alustasid meestest, vanemaist, kes olid koja ees. 
7  Ja ta ütles neile: „Rüvetage koda ja täitke õued mahalöödutega! Minge!” Ja nad läksid välja ning alustasid linnas tapatööd. 
8  Aga kui nad olid maha löömas ja mina olin üksi jäänud, siis ma langesin silmili maha ja kisendasin ning ütlesin: „Oh Issand Jumal! Kas sa tahad hävitada kogu Iisraeli jäägi, et sa valad oma tulise viha Jeruusalemma peale?” 
9  Siis ta ütles mulle: „Iisraeli ja Juuda soo süü on väga suur; maa on täis veresüüd ja linn on täis õiguseväänamist, sest nad ütlevad: Issand on maa maha jätnud, Issand ei näe! 
10  Sellepärast minugi silm ei kurvasta ja ma ei anna armu. Ma panen nende eluviisid neile pea peale.” 
11  Ja vaata, linaste riietega mees, kellel olid kirjutustarbed puusal, tõi sõna, öeldes: „Ma tegin, nagu sa mind käskisid.” 

Heebrealaste 6
13  Kui Jumal Aabrahamile tõotas, siis ta vandus iseenese juures, kuna tal ei olnud kedagi suuremat, kelle juures vanduda. 
14  Ta ütles: „Tõesti, õnnistades õnnistan ma sind ja rohkendades rohkendan ma sind!” 
15  Ja nõnda, olles pikameelne, koges ta tõotuse täitumist. 
16  Inimesed vannuvad ju kellegi suurema juures, kui nad ise on, ja vanne on neile kinnitus igasuguse vastuvaidlemise lõpetamiseks. 
17  Just seepärast, et Jumal tahtis tõotuse pärijaile veel selgemini näidata oma nõu kõikumatust, kinnitas ta seda vandega, 
18  et kahe kõikumatu tõsiasja läbi, milles on võimatu Jumala valelikkus, saaksime mõjuvat julgustust meie, kes oleme rutanud kinni haarama antud lootusest, 
19  mis on meile nagu hinge ankur, kindel ja kinnitatud. See ulatub vahevaiba taha sisimasse, 
20  kuhu Jeesus, meie eeljooksja, on läinud sisse meie heaks, saades Melkisedeki korra järgi igavesti ülempreestriks. 

Heebrealaste 7
1  Seesama Melkisedek oli ju Saalemi kuningas, Kõigekõrgema Jumala preester, kes tuli vastu Aabrahamile, kui see pöördus tagasi kuningaid löömast, ja õnnistas teda, 
2  kellele ka Aabraham jagas kümnist kõigest, ja kes on, nagu ta nimi esmalt tõlgitakse, „Õiguse kuningas”, siis aga ka Saalemi kuningas, see on „Rahu kuningas”, 
3  isatu, ematu, suguvõsatu, kellel ei ole päevade algust ega elu otsa, aga sarnaselt Jumala Pojaga jääb preestriks jäädavalt. 
4  Vaadake siis, kui suur on see, kellele ka peavanem Aabraham andis kümnist sõjasaagist! 
5  Leevi poegadel, kes saavad preestriameti, on küll käsk võtta Seaduse järgi kümnist rahva, see tähendab oma vendade käest, ehk küll nemadki on lähtunud Aabrahami niuetest. 
6  Aga see, kelle sugu nende sekka ei arvata, võttis kümnist Aabrahami käest ja õnnistas teda, kellel olid tõotused. 
7  Vastuvaidlematult on nii, et alam saab õnnistuse ülemalt. 
8  Ja siin võtavad kümnist surelikud inimesed, seal aga see, kellest tunnistatakse, et ta elab. 
9  Jah, võib isegi öelda, et ka Leevi, kes võttis kümnist, oli ise Aabrahami kaudu maksnud kümnist, 
10  sest ta oli alles esiisa niuetes, kui Melkisedek Aabrahamile vastu tuli.