Psalm 132
1 Palveteekonna laul. Issand, meenuta kõiki vaevu, mis on Taavetil,
2 kes vandus Issandale, tõotas Jaakobi Vägevale:
3 „Ei ma lähe oma maja ulualla ega heida oma magamisasemele,
4 ei ma anna und oma silmadele ega suikumist oma laugudele,
5 kuni ma leian paiga Issandale, eluaseme Jaakobi Vägevale!”
6 Vaata, me kuulsime sellest Efratas, me leidsime selle Jaari väljadelt.
7 Mingem nüüd ta eluasemeisse, kummardugem tema jalgade järi ette!
8 Tõuse, Issand, minema oma hingamispaika, sina ja su võimsuselaegas!
9 Sinu preestrid ehtigu endid õigusega ja su vagad hõisaku!
10 Oma sulase Taaveti pärast ära lükka tagasi oma võitud mehe palet!
11 Issand on vandunud Taavetile, tõesti, ta ei tagane sellest: „Sinu ihu soost panen ma ühe su aujärjele!
12 Kui su pojad peavad minu lepingut ja mu tunnistusi, mis ma neile õpetan, siis ka nende pojad peavad istuma igavesti sinu aujärjel!”
13 Sest Issand on valinud Siioni ja himustanud teda enesele eluasemeks.
14 „See on mu hingamispaik igavesti; siia ma jään, sest ma olen himustanud seda.
15 Ma tahan rohkesti õnnistada tema toidust, tema vaesed täita leivaga.
16 Ja tema preestrid ma riietan päästega, ja tema vagad hakkavad valjusti hõiskama.
17 Seal ma lasen tärgata sarve Taavetile, ma valmistan lambi oma võitud mehele.
18 Tema vaenlased ma riietan häbiga, aga tema peas peab ta peaehe särama!”
1. Peetruse 2
4 Tulles tema, elava kivi juurde, kes küll inimeste poolt on tunnistatud kõlbmatuks, ent Jumala silmis on valitud ja hinnaline,
5 laske ka endid ehitada elavate kividena vaimulikuks kojaks. Saage pühaks preesterkonnaks, kes toob vaimulikke ohvreid, mis on Jumalale meelepärased Jeesuse Kristuse kaudu.
6 Seepärast seisabki Pühakirjas: „Ennäe, ma panen Siionisse kivi, valitud, hinnalise nurgakivi, ja see, kes usub temasse, ei jää iial häbisse.”
7 Teile siis, kes te usute, on see au, uskmatuile aga „kivi, mille ehitajad tunnistasid kõlbmatuks, ning just see on saanud nurgakiviks”,
8 ning „komistuskiviks” ja „pahanduskaljuks”. Uskmatud komistavad, sest nad on sõnale allumatud ja selleks nad ongi määratud.
9 Teie aga olete „valitud sugu, kuninglik preesterkond, püha rahvas, omandrahvas, et te kuulutaksite tema kiidetavust”, kes teid on kutsunud pimedusest oma imelisse valgusse –
10 teid, kes te muiste polnud rahvas, nüüd aga olete Jumala rahvas, teie, kelle peale polnud halastatud, nüüd aga on.
11 Armsad, ma manitsen teid kui majalisi ja võõraid siin ilmas – hoiduge lihalikest himudest, mis sõdivad hinge vastu!
12 Käituge hästi paganate keskel, et kuigi nad teist räägivad paha kui kurjategijaist, siiski, pannes tähele teie häid tegusid, annaksid nad Jumalale au aruandmise päeval.
13 Alistuge Issanda pärast kogu inimlikule korrale, olgu kuningale kui kõige ülemale,
14 olgu maavalitsejale kui tema poolt saadetule kurjategijaid karistama, aga heategijaid kiitma.
15 Selline on ju Jumala tahtmine, et te head tehes paneksite vaikima rumalate inimeste arutuse.
16 Elage otsekui vabad, ent ärge kasutage oma vabadust kurjuse katteks, vaid olge nagu Jumala sulased!
17 Austage kõiki, armastage vendi, kartke Jumalat ja austage kuningat!
18 Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele ja leebetele, vaid ka tujukatele.
19 Sest see on arm, kui keegi südametunnistuse pärast Jumala ees talub viletsust, kannatades süütult.
20 Sest mis kuulsus see on, kui teid süü pärast pekstakse ja teie seda peate taluma? Aga kui te head tehes ja kannatades talute peksu, siis on see arm Jumalalt.
21 Selleks te olete kutsutud, sest ka Kristus kannatas teie eest, jättes teile eeskuju, et te käiksite tema jälgedes.
22 „Tema ei teinud pattu ega leitud pettust tema suust”;
23 ta ei sõimanud vastu, kui teda sõimati; ta kannatas ega ähvardanud, vaid jättis kõik selle hoolde, kes mõistab kohut õiglaselt;
24 ta kandis ise meie patud oma ihus üles ristipuule, et meie, olles surnud pattudele, elaksime õigusele; tema vermete varal te olete saanud terveks.
25 Teie olite ju „nagu lambad ekslemas”, kuid nüüd te olete pöördunud oma hingede Karjase ja Ülevaataja poole.
Hesekiel 43
1 Siis ta viis mu värava juurde, selle värava juurde, mis oli ida poole.
2 Ja vaata: Iisraeli Jumala auhiilgus tuli ida poolt. Selle kohin oli nagu suurte vete kohin, ja maa helendas tema auhiilgusest.
3 Nägemus, mida ma nägin, oli samasugune nagu nägemus, mida ma olin näinud, kui ta tuli linna hävitama, ja samasugune nagu nägemus, mida ma olin näinud Kebari jõe ääres; ja ma heitsin silmili maha.
4 Ja Issanda auhiilgus tuli templisse läbi idapoolse värava.
5 Ja Vaim tõstis mu üles ning viis mu sisemisse õue. Ja vaata, Issanda auhiilgus täitis templi.
6 Ja ma kuulsin, et templist räägiti mulle; ja üks mees seisis mu kõrval.
7 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, see on minu aujärje paik ja jalataldade ase, kus ma Iisraeli laste keskel tahan elada igavesti. Iisraeli sugu ei tohi enam teotada mu püha nime, ei nemad ega nende kuningad, oma hoorusega, oma kuningate laipadega ja ohvriküngastega.
8 Kui nad panid oma läve minu läve juurde ja oma uksepiidad minu uksepiitade kõrvale, nõnda et ainult sein oli minu ja nende vahel, siis nad teotasid minu püha nime oma jäledustega, mida nad tegid, ja ma hävitasin nad oma vihas.
9 Nüüd nad hoiavad minust eemal oma hooruse ja oma kuningate laibad, ja ma elan igavesti nende keskel.
10 Sina, inimesepoeg, jutusta Iisraeli soole sellest kojast, et nad häbeneksid oma süütegusid; ja nad mõõtku seda eeskuju.
11 Ja kui nad häbenevad kõike, mida nad on teinud, siis visanda tempel ja selle sisustus ning seleta neile selle välja- ja sissepääsud, kõik selle joonised ja kõik eeskirjad, kõik joonised ja kõik seadused, ja kirjuta üles nende nähes, et nad paneksid tähele kogu selle kuju ja kõiki selle eeskirju ning teeksid nende järgi.
12 See on templi seadus: kogu see maa-ala mäetipus ümberringi on väga püha. Vaata, see on templi seadus.”
13 Ja need olid altari mõõdud küünardes, küünra peal küünar ja kämbla laius: alus: küünar kõrge ja küünar lai; ja simss ümber selle serva: üks vaks; ja see oli altari kõrgus:
14 alusest maa sees kuni alumise ääriseni: kaks küünart; ja selle laius: üks küünar; ja väiksemast äärisest suurema ääriseni: neli küünart; ja selle laius: üks küünar.
15 Ja altarikolle: neli küünart; ja koldest ülespidi oli neli sarve.
16 Kolde pikkus oli kaksteist küünart kaheteistküünrase laiuse juures; see oli ruudukujuline oma nelja külje poolest.
17 Ja ääris: pikkus neliteist küünart neljateistküünrase laiuse juures piki selle nelja külge; ja simss selle ümber: pool küünart; ja selle alus: küünar ümberringi; ja selle astmed olid ida poole.
18 Ja ta ütles mulle: „Inimesepoeg, nõnda ütleb Issand Jumal: Need on altari eeskirjad: päeval, kui see on valmis, et selle peal saab põletusohvrit ohverdada ja verd piserdada,
19 anna leviitpreestritele, kes on Saadoki soost, kes võivad mulle ligineda, et mind teenida, ütleb Issand Jumal, härjavärss patuohvriks.
20 Võta selle verd ja määri altari nelja sarve peale, äärise nelja nurga peale ja simsi peale ümberringi; nõnda puhasta see ja tee selle eest lepitust!
21 Võta siis patuohvri härjavärss ja põleta see templi määratud paigas väljaspool pühamut!
22 Teisel päeval too patuohvriks veatu sikk; altar tuleb puhastada, nagu see puhastati härjavärsiga!
23 Kui oled lõpetanud puhastuse, siis too veatu härjavärss ja lambakarjast veatu jäär!
24 Too need Issanda ette, preestrid visaku nende peale soola ja ohverdagu need põletusohvriks Issandale!
25 Seitse päeva valmista iga päev patuohvri sikk; samuti tuleb valmistada veatu härjavärss ja lambakarjast veatu jäär!
26 Seitse päeva tehtagu altari lepitust, seda puhastatagu ja pühitsetagu!
27 Ja kui need päevad on möödas, siis valmistagu preestrid kaheksandal päeval ja edaspidi altaril teie põletus- ja tänuohvreid! Siis on mul teist hea meel, ütleb Issand Jumal.”
Hesekiel 44
1 Siis ta viis mu tagasi pühamu välimise värava juurde, mis oli ida pool; see oli aga suletud.
2 Ja Issand ütles mulle: „See värav peab olema suletud, seda ei tohi avada ja ükski ei tohi sellest sisse minna, sest Issand, Iisraeli Jumal, on sellest sisse läinud! Seepärast peab see olema suletud!
3 Ainult vürst võib kui vürst seal istuda ja Issanda ees leiba süüa; ta mingu sisse läbi värava eeskoja ja tulgu selle kaudu välja!”
4 Siis ta viis mu põhjavärava kaudu templi ette; ja ma vaatasin, ja ennäe, Issanda auhiilgus täitis templi. Ja ma heitsin silmili maha.
5 Ja Issand ütles mulle: „Inimesepoeg, pane tähele ja vaata oma silmaga ja kuule oma kõrvaga kõike, mida ma sulle räägin kõigist Issanda templi määrustest ja kõigist selle seadustest, ja pane tähele, kes võivad templisse minna, kes peavad pühamust välja jääma!
6 Ja ütle neile vastupanijaile, Iisraeli soole: Nõnda ütleb Issand Jumal: Küllalt olgu teile kõigist teie jäledustest, Iisraeli sugu!
7 Te tõite võõraid, ümberlõikamatuid südamelt ja ümberlõikamatuid ihult, viibima mu pühamus, teotama mu templit, kui te ohverdasite mu leiba, rasva ja verd; nõnda on murtud mu leping lisaks kõigile teie jäledustele.
8 Sest teie ise ei ole toimetanud mu püha teenistust, vaid olete neid pannud toimetama mu teenistust minu pühamus.
9 Teile ütleb Issand Jumal nõnda: Mitte ükski võõras, ümberlõikamata südamelt ja ümberlõikamata ihult, ei tohi tulla mu pühamusse kõigist neist võõraist, kes on Iisraeli laste seas.
10 Need leviidid aga, kes läksid minust eemale, kui Iisrael ära eksis, kui nad eksisid minu juurest oma ebajumalate järele, peavad kandma oma süüd:
11 nemad pidagu mu pühamus templiväravate valveteenistust ja toimetagu templitöid; nad tapku rahvale põletus- ja tapaohvreid ja nad seisku nende teenistuses!
12 Sellepärast et nad teenisid neid nende ebajumalate ees ja olid Iisraeli soole komistuskiviks süüteosse, siis olen ma oma käe nende vastu üles tõstnud vandudes, ütleb Issand Jumal, et nad peavad kandma oma süüd.
13 Nad ei tohi ligineda minule, et mind preestritena teenida, ja nad ei tohi ligineda ühelegi mu pühale asjale ja asjadele, mis on väga pühad, vaid nad peavad kandma oma häbi ja jäledusi, mida nad on teinud.
14 Ja ma panen nad tegema templitöid kogu selle teenistuse tarvis ja kõigeks, mida seal tehakse.
15 Aga leviitpreestrid, Saadoki pojad, kes toimetasid mu pühamu teenistust, kui Iisraeli lapsed minu juurest ära eksisid, tohivad minule ligineda, et mind teenida, ja seista mu ees, et tuua mulle rasva ja verd, ütleb Issand Jumal.
16 Nemad tohivad tulla mu pühamusse ja nemad tohivad ligineda mu lauale, et mind teenida ja minu teenistust toimetada.
17 Tulles sisemise õue värava juurde, peavad nad selga panema linased riided; aga villast ei tohi neil seljas olla, kui nad teenivad sisemise õue väravais ja templis.
18 Neil olgu peas linased mähised ja puusadel linased püksid; nad ei tohi panna vööks midagi, mis teeb higiseks!
19 Ja kui nad lähevad välimisse õue, rahva juurde välimises õues, siis nad peavad ära võtma oma riided, milles nad on toimetanud teenistust, ja jätma need pühamu kambritesse; ja nad peavad selga panema teised riided, et nad oma riietega ei pühitseks rahvast.
20 Nad ei tohi oma pead paljaks ajada ega lasta oma juukseid lahtiselt rippuda, nad peavad oma juukseid korralikult kärpima.
21 Ükski preester ei tohi juua veini, kui ta läheb sisemisse õue.
22 Nad ei tohi võtta endale naiseks leske ega hüljatut, vaid nad võivad võtta ainult neitsi Iisraeli soo järglastest või lese, kes on preestri lesk.
23 Nad peavad õpetama mu rahvale vahet püha ja mittepüha vahel ja tegema neile teatavaks, mis on roojane ja mis on puhas.
24 Riiuasjus seisku nad kohut mõistmas ja mõistku kohut minu seaduste järgi; nad peavad pidama mu õpetusi ja määrusi kõigil mu pühadel ja pühitsema mu hingamispäevi.
25 Nad ei tohi minna surnud inimese juurde ennast rüvetama; ainult isa ja ema, poja ja tütre, venna ja õe pärast, kes ei ole mehel olnud, võivad nad endid rüvetada.
26 Aga pärast tema puhastust arvestatagu temale veel seitse päeva,
27 ja sel päeval, kui ta tuleb pühamusse, sisemisse õue, toimetama pühamus teenistust, peab ta tooma oma patuohvri, ütleb Issand Jumal.
28 Ja see olgu neile pärisosaks: mina ise olen nende pärisosa! Ärge andke neile omandit Iisraelis: mina ise olen nende omand!
29 Nad tohivad süüa roaohvrit, patuohvrit ja süüohvrit, ja kõik, mis Iisraelis on ühenduses tõotusega, kuulub neile.
30 Paremik kõigest, igasugu uudseviljadest, ja kõik tõstelõivud teie igasugu tõstelõivudest kuuluvad preestritele; ja parima osa oma taignast peate andma preestrile, et su koja peal võiks hingata õnnistus.
31 Preestrid ei tohi süüa raibet ega mahamurtut, ei lindudest ega loomadest.