Psalm 22
1 Laulujuhatajale: viisil „Koiduaegne emahirv”; Taaveti laul.
2 Mu Jumal, mu Jumal, miks sa mu maha jätsid? Kaugel mu päästest on mu oigamissõnad.
3 Mu Jumal, päeval ma hüüan, aga sa ei vasta, ja ööselgi, kuid ei leia enesele rahu.
4 Ja ometi oled sina püha, kelle trooniks on Iisraeli kiituslaulud.
5 Sinu peale lootsid meie esiisad, lootsid, ja sina päästsid nad;
6 nad kisendasid sinu poole ja pääsesid, nad lootsid sinu peale ega jäänud häbisse.
7 Aga mina olen ussike ja mitte mees, inimeste teotada ja halb rahva meelest.
8 Kõik, kes mind näevad, irvitavad mu üle; nad ajavad suu ammuli, vangutavad pead:
9 „Ta on kõik veeretanud Issanda peale; see päästku ta, kiskugu ta välja hädast, sest tal on ju temast hea meel.”
10 Jah, sina oled see, kes tõi mind välja üsast, kes kaitses mind mu ema rinnal.
11 Sinu hooleks ma olen jäetud lapsekojast, mu ema üsast alates oled sina minu Jumal.
Markuse 1
1 Jeesuse Kristuse [Jumala Poja] evangeeliumi algus.
2 Nõnda nagu on kirjutatud prohvet Jesaja raamatus: „Vaata, ma saadan sinu palge eele oma käskjala, kes valmistab su teed.
3 Hüüdja hääl on kõrbes: Valmistage Issandale tee, tehke tasaseks tema teerajad!”,
4 nii sündis, et Ristija Johannes oli kõrbes ja kuulutas meeleparandusristimist pattude andeksandmiseks.
5 Ja tema juurde läks kogu Juudamaa ja kõik Jeruusalemma linna rahvas ning kui nad olid oma patud üles tunnistanud, ristis Johannes nad Jordani jões.
6 Ja Johannese riided olid kaamelikarvadest ja ta niuete ümber oli nahkvöö ning ta sõi rohutirtse ja metsmett.
7 Ja ta kuulutas: „Pärast mind tuleb minust vägevam, kelle jalatsipaelagi ma ei kõlba kummardudes lahti päästma.
8 Mina ristin teid veega, aga tema ristib teid Püha Vaimuga.”
9 Neil päevil sündis, et Jeesus tuli Naatsaretist Galileamaalt ja Johannes ristis ta Jordanis.
10 Ja veest välja tulnud, nägi ta kohe taevast avanevat ning Vaimu kui tuvi laskuvat tema peale.
11 Ja taevast kostis hääl: „Sina oled mu armas Poeg, sinust on mul hea meel!”
12 Ja kohe ajas Vaim Jeesuse kõrbe
13 ja ta oli kõrbes nelikümmend päeva saatana kiusata. Ja ta oli metsloomade seas ning inglid teenisid teda.
14 Aga pärast Johannese vangistamist tuli Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala evangeeliumi:
15 „Aeg on täis saanud ja Jumala riik on lähedal. Parandage meelt ja uskuge evangeeliumisse!”
16 Ja Galilea järve randa pidi kõndides nägi Jeesus Siimonat ja tema venda Andreast noota järve heitvat, nad olid ju kalurid.
17 Ja Jeesus ütles neile: „Järgnege mulle ja ma teen teist inimesepüüdjad!”
18 Ja nad jätsid kohe oma võrgud sinnapaika ning järgnesid talle.
19 Ja kui ta oli pisut edasi läinud, nägi ta Sebedeuse poega Jaakobust ja tema venda Johannest paadis võrke parandamas
20 ja ta kutsus nad otsekohe. Ja nemad jätsid oma isa Sebedeuse koos palgalistega paati ning läksid tema järel ära.
21 Ja nad tulid Kapernauma. Ja Jeesus läks kohe järgmisel hingamispäeval sünagoogi ja hakkas õpetama.
22 Ja nad olid vapustatud tema õpetusest, sest ta ei õpetanud neid nõnda nagu kirjatundjad, vaid nagu see, kellel on meelevald.
23 Ja nende sünagoogis oli inimene, kelles oli rüve vaim, ja see kisendas:
24 „Mis on meil asja sinuga, Jeesus Naatsaretlane? Kas sa oled tulnud meid hukkama? Ma tean, kes sa oled: Jumala Püha!”
25 Ja Jeesus sõitles teda: „Jää vait ja mine temast välja!”
26 Ja rüve vaim lahkus temast teda raputades ja valju häälega kisendades.
27 Ja nad kõik olid jahmunud, nii et nad arutasid omavahel: „Mis see siis on? Kas uus meelevallaga õpetus? Tema vaid käsutab rüvedaid vaime, ja need kuulavad tema sõna!”
28 Ja kohe levis kuuldus temast kõikjale kogu Galilea ümbruskonda.
2. Moosese 17
1 Ja kogu Iisraeli laste kogudus läks liikvele Siini kõrbest, peatuspaigast teise Issanda käsu järgi; ja nad lõid leeri üles Refidimi, aga seal ei olnud rahval vett juua.
2 Siis rahvas riidles Moosesega ja ütles: „Andke meile vett juua!” Aga Mooses vastas neile: „Miks te riidlete minuga? Miks te kiusate Issandat?”
3 Ent rahval oli veejanu ja rahvas nurises Moosese vastu ning ütles: „Mispärast sa tõid meid Egiptusest siia, mind ja minu lapsi ning mu karja janusse surema?”
4 Siis Mooses hüüdis Issanda poole, öeldes: „Mis ma pean selle rahvaga tegema? Vähe puudub, et nad viskavad mind kividega surnuks!”
5 Ja Issand ütles Moosesele: „Mine edasi rahva ees ja võta enesega mõningad Iisraeli vanemaist! Võta kätte oma kepp, millega sa lõid Niiluse jõge, ja mine!
6 Vaata, mina seisan seal su ees Hoorebi kaljul. Löö kaljut, siis tuleb sellest vesi välja ja rahvas saab juua!” Ja Mooses tegi nõnda Iisraeli vanemate nähes.
7 Ja ta pani sellele paigale nimeks Massa* ja Meriba, Iisraeli laste riiu pärast, ja et nad olid Issandat kiusanud, öeldes: „Ons Issand meie keskel või ei ole?”
8 Siis tulid amalekid ja sõdisid Iisraeli vastu Refidimis.
9 Ja Mooses ütles Joosuale: „Vali meile mehi ja mine sõdi homme amalekkide vastu! Mina seisan kõrgendiku tipus, Jumala kepp käes.”
10 Ja Joosua tegi, nagu Mooses temale ütles, ning sõdis amalekkide vastu; ja Mooses, Aaron ja Huur läksid kõrgendiku tippu.
11 Ja sündis, et niikaua kui Mooses hoidis oma käe ülal, oli Iisrael võidukas, aga kui ta laskis oma käe vajuda, oli Amalek võidukas.
12 Aga kui Moosese käed väsisid, siis nad võtsid kivi, asetasid selle temale alla ja ta istus selle peale ning Aaron ja Huur toetasid tema käsi, üks siitpoolt ja teine sealtpoolt; siis ta käed seisid kindlalt kuni päikeseloojakuni.
13 Ja Joosua võitis mõõgateraga Amaleki ning tema rahva.
14 Ja Issand ütles Moosesele: „Kirjuta see meenutuseks raamatusse ja pane Joosuale kõrva taha, et ma pühin Amaleki mälestuse taeva alt sootuks!”
15 Siis Mooses ehitas altari ning pani sellele nimeks „Minu lipp Issand”.
16 Ja ta ütles: „Et käsi on olnud Issanda trooni poole, on Issandal sõda Amaleki vastu põlvest põlve!”
2. Moosese 18
1 Kui Midjani preester Jitro, Moosese äi, kuulis kõike seda, mida Jumal Moosesele ja oma Iisraeli rahvale oli teinud, kuidas Issand Iisraeli oli Egiptusest välja viinud,
2 siis Moosese äi Jitro võttis enesega kaasa Sippora, Moosese naise, kelle see oli tagasi saatnud,
3 ja tema kaks poega, kellest ühe nimi oli Geersom, kelle puhul Mooses oli öelnud: „Ma olen võõras võõral maal”,
4 ja teise nimi Elieser, kelle puhul Mooses oli öelnud: „Mu isa Jumal oli mulle abiks ja päästis mind vaarao mõõga eest.”
5 Ja Jitro, Moosese äi, tuli Moosese juurde koos ta poegade ja naisega sinna kõrbesse, kus ta oli leeris Jumala mäe juures.
6 Ja ta käskis Moosesele öelda: „Mina, su äi Jitro, tulen sinu juurde, samuti tuleb su naine ja koos temaga ta kaks poega.”
7 Siis Mooses läks välja oma äiale vastu, kummardas ja andis temale suud; kui nad olid küsinud teineteise käekäigu järele, siis nad läksid telki.
8 Ja Mooses jutustas oma äiale kõigest, mida Issand vaaraole ja egiptlastele Iisraeli pärast oli teinud, ja kõigist vaevadest, mis teekonnal olid olnud, ja kuidas Issand nad oli päästnud.
9 Ja Jitro tundis rõõmu kõigest sellest heast, mida Issand oli Iisraelile teinud, päästes tema egiptlaste käest.
10 Ja Jitro ütles: „Kiidetud olgu Issand, kes teid päästis egiptlaste ja vaarao käest!
11 Nüüd ma tean, et Issand on suurim kõigist jumalaist, sest ta päästis rahva Egiptuse käe alt, kui nad olid ülbed nende vastu.”
12 Ja Jitro, Moosese äi, tõi põletus- ja tapaohvreid Jumalale; ja Aaron ja kõik Iisraeli vanemad tulid, et Jumala ees leiba võtta üheskoos Moosese äiaga.
13 Järgmisel päeval, kui Mooses istus rahvale kohut mõistma ja rahvas seisis Moosese juures hommikust õhtuni,
14 nägi Moosese äi kõike, mida ta rahvaga tegi, ja ütles: „Mis see on, mis sa rahvaga teed? Mispärast sina üksi istud, aga kõik rahvas seisab su juures hommikust õhtuni?”
15 Ja Mooses vastas äiale: „Rahvas tuleb ju minu juurde Jumalalt nõu küsima.
16 Kui neil on mingi asi, siis tullakse minu juurde ja mina mõistan kohut nende vahel ning teen teatavaks Jumala määrused ja tema Seaduse.”
17 Siis Moosese äi ütles temale: „See asi pole hea, mis sa teed.
18 Sa nõrked päris ära, niihästi sina kui ka see rahvas, kes su juures on, sest see tegevus on sulle raske. Sa ei jaksa seda üksinda teha.
19 Kuule nüüd mu häält, ma annan sulle nõu, ja küllap on ka Jumal sinuga: sina ole rahva asemik Jumala juures ja vii asjad Jumala ette.
20 Sina seleta neile määrusi ja Seadust ja anna neile teada tee, mida neil tuleb käia, ja töö, mida nad peavad tegema.
21 Aga sina vali kogu rahvast tublisid mehi, kes kardavad Jumalat, ustavaid mehi, kes vihkavad ahnust, ja pane need neile pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
22 Nemad mõistku rahvale kohut igal ajal! Ja olgu nõnda: nad toogu kõik suured asjad sinu ette ja otsustagu kõik väikesed asjad ise. Tee nõnda oma koorem kergemaks ja nemad kandku seda koos sinuga!
23 Kui sa seda teed ja Jumal sind käsib, siis sa jaksad vastu pidada, samuti läheb ka kogu see rahvas rahul olles koju.”
24 Ja Mooses kuulas oma äia sõna ning tegi kõik, mis see oli öelnud.
25 Ja Mooses valis tublisid mehi kogu Iisraelist ning pani nad juhtideks rahvale, pealikuiks iga tuhande, saja, viiekümne ja kümne üle.
26 Ja need mõistsid rahvale kohut igal ajal; raskemad asjad tõid nad Moosese ette, aga kõik väikesed asjad otsustasid nad ise.
27 Siis Mooses saatis teele oma äia ja see läks oma maale.