Õpetussõnad 5
1 Mu poeg, pane tähele mu tarkust, pööra oma kõrv minu arusaamise poole,
2 et tallele panna head nõu ja et su huuled võiksid säilitada teadlikkuse!
3 Sest võõra naise huuled tilguvad mett ja tema suulagi on libedam kui õli.
4 Aga viimaks on ta kibe nagu koirohi, terav otsekui kaheterane mõõk.
5 Ta jalad lähevad alla surma, ta sammud veavad põrguhaua poole.
6 Ta ei pea silmas elurada, ta jäljed ekslevad, ilma et ta märkakski.
7 Seepärast, mu pojad, kuulake mind, ja ärge lahkuge mu suu sõnadest!
8 Hoia oma tee temast kaugel ja ära mine tema koja ukse ligi,
9 et sa ei annaks oma au mitte teistele ega oma aastaid armutule,
10 et võõrad ei küllastuks sinu varast ja su töövaev ei läheks muulase kotta,
11 et sa viimaks ei hakkaks vinguma, kui su liha ja ihu on lõppenud,
12 ega ütleks: „Miks ma küll vihkasin õpetust ja miks mu süda põlgas noomitust?
13 Miks ma ei kuulanud juhatajate häält ega pööranud kõrva õpetajate poole?
14 Peagi oleksin sattunud lausa õnnetusse keset kogukonda ja kogudust!”
Markuse 2
18 Johannese jüngritel ja variseridel oli tavaks paastuda. Nüüd tuldi ja öeldi Jeesusele: „Miks Johannese jüngrid ja variseride jüngrid paastuvad, aga sinu jüngrid ei paastu?”
19 Ja Jeesus ütles neile: „Ega peiupoisid või paastuda sel ajal, kui peigmees on nende juures!? Niikaua kui peigmees on nende juures, nad ei või paastuda.
20 Ent päevad tulevad, mil peigmees neilt ära võetakse, küll nad siis paastuvad tol päeval.
21 Keegi ei paika vanutamata riidetükiga vana kuube, muidu paik rebeneb selle küljest, uus vanast, ja auk läheb veel suuremaks.
22 Ja keegi ei kalla värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu vein rebestab lähkrid ning vein ja lähkrid muutuvad kõlbmatuks, vaid värske vein kallatakse uutesse lähkritesse.”
23 Ja ühel hingamispäeval juhtus Jeesus minema läbi viljapõldude ning tema jüngrid hakkasid teed käies viljapäid katkuma.
24 Ja variserid ütlesid talle: „Vaata, nad teevad hingamispäeval, mida ei tohi!”
25 Ja tema ütles neile: „Kas te pole kunagi lugenud, mida tegi Taavet, kui tal oli puudus ning tema ja ta mehed olid näljas?
26 Kuidas ta läks Jumala kotta ülempreester Ebjatari ajal ning sõi ära ohvrileivad, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite, ja andis ka oma meestele?”
27 Ja ta ütles neile: „Hingamispäev on seatud inimese jaoks, mitte inimene hingamispäeva jaoks;
Markuse 3
1 Ja Jeesus läks taas sünagoogi. Ja seal oli inimene, kellel oli kuivanud käsi.
2 Ja Jeesust varitseti, kas ta peaks tervendama hingamispäeval, et saaks tema peale kaevata.
3 Ja tema ütles inimesele, kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse meie keskele püsti!”
4 Ja ta ütles neile: „Kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või tappa?” Aga nemad jäid vait.
5 Ja vaadates neid vihaga ja tundes meelehärmi nende südamekanguse pärast, ütles Jeesus inimesele: „Siruta käsi!” Ja too sirutas, ja ta käsi sai jälle terveks.
6 Ja variserid läksid kohe välja ning langetasid koos Heroodese meestega Jeesuse kohta otsuse, et ta tuleb hukata.
7 Ja Jeesus läks koos oma jüngritega eemale järve poole. Ja talle järgnes suur rahvahulk Galileast ja Juudamaalt
8 ja Jeruusalemmast ja Idumeast ja sealtpoolt Jordanit ja Tüürose ja Siidoni ümbrusest – suur rahvahulk tuli ta juurde, kui saadi kuulda, mida kõike Jeesus teeb.
9 Ja ta ütles oma jüngritele, et talle hoitaks väike paat valmis rahvahulga pärast, et see tema peale ei tungiks,
10 sest ta tegi terveks paljusid, nii et tema peale rõhusid kõik need, keda vaevas mingi häda, püüdes teda puudutada.
11 Ja rüvedad vaimud, kui nad nägid Jeesust, langesid ta ette maha ja kisendasid: „Sina oled Jumala Poeg!”
12 Ja ta hoiatas neid kõvasti, et nad ei teeks teda tuntuks.
13 Ja Jeesus läks üles mägedesse ja kutsus enese juurde, keda ta ise tahtis, ja need tulid tema juurde.
14 Ja ta seadis kaksteist, keda ta ka nimetas apostliteks, et need oleksid temaga ja et ta võiks nad läkitada kuulutama
15 ja et neil oleks meelevald kurje vaime välja ajada.
16 Ja ta seadis need kaksteist: Siimona, ja pani talle nimeks Peetrus,
17 ja Jaakobuse, Sebedeuse poja, ning Jaakobuse venna Johannese, ja pani neile nimeks Boanerges, see on Kõuepojad,
18 ja Andrease ja Filippuse ja Bartolomeuse ja Matteuse ja Tooma ja Jaakobuse, Alfeuse poja, ja Taddeuse ja Siimon Kananaiose
19 ja Juudas Iskarioti, kes tema ära andis.
20 Ja Jeesus tuli koju ja taas kogunes rahvahulk, nii et nad ei saanud leibagi süüa.
21 Ja seda kuuldes tulid ta omaksed teda kinni võtma, sest räägiti, et ta on arust ära.
22 Ent kirjatundjad, kes olid tulnud Jeruusalemmast, ütlesid: „Temas on Peltsebul!” ja „Ta ajab kurje vaime välja kurjade vaimude ülema abil!”
23 Ja Jeesus kutsus nad enese juurde ja rääkis neile mõistu: „Kuidas saab saatan ajada välja saatanat?
24 Ja kui kuningriik on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see kuningriik püsida.
25 Ja kui pere on omavahelises riius lõhenenud, siis ei saa see pere püsida.
26 Ja kui saatan tõuseb iseenese vastu ja on lõhenenud, siis ei saa ta püsida, vaid tal on lõpp käes.
27 Ometi, keegi ei saa minna vägimehe majja ta asju röövima, kui ta esmalt ei köida vägimeest kinni, ja alles siis saab ta tema maja röövida.
28 Tõesti, ma ütlen teile, inimlastele antakse andeks kõik patud ja pühaduseteotused, kuidas nad iganes ka oleksid teotanud,
29 kes aga peaks teotama Püha Vaimu, sellele ei ole andeksandmist iialgi, vaid ta on süüdi igaveses patus!”
30 Nad ju ütlesid: „Tal on rüve vaim!”
2. Moosese 21
1 Ja need on seadused, mis sa pead panema nende ette:
2 kui sa ostad sulaseks heebrealase, siis ta teenigu kuus aastat, aga seitsmendal saagu ta vabaks lunamaksuta.
3 Kui ta tuli üksinda, mingu ta ka üksinda; kui ta oli naisemees, mingu naine koos temaga.
4 Kui ta isand andis temale naise ja see sünnitas temale poegi või tütreid, siis naine ja lapsed jäävad isandale, aga tema mingu üksinda.
5 Aga kui sulane ütleb kindla meelega: Ma armastan oma isandat, naist ja lapsi, ma ei taha vabaks saada,
6 siis tema isand viigu ta Jumala ette ja seadku ukse või piitjala juurde: ta isand torgaku tal kõrv naaskliga läbi ja ta teenigu igavesti.
7 Kui keegi müüb oma tütre teenijaks, siis see ei tohi sulaste taoliselt ära minna.
8 Kui ta ei meeldi oma isandale, kes tema on määranud enesele, siis lasku see teda lunastada; aga tal ei ole luba teda müüa võõrale rahvale, kui ta tema hülgab.
9 Aga kui ta määrab tema oma pojale, siis ta peab temale andma tütre õigused.
10 Kui ta võtab enesele veel teise naise, siis ei tohi esimesele vähendada toitu, katet ja abieluõigust.
11 Aga kui ta tema suhtes ei täida neid kolme tingimust, siis ta võib maksuta ära minna, ilma lunarahata.
12 Kes teist inimest lööb, nõnda et see sureb, seda tuleb karistada surmaga!
13 Aga kui ta teda ei ole varitsenud, vaid Jumal on lasknud ta tema kätte sattuda, siis ma määran sulle ühe paiga, kuhu ta võib põgeneda.
14 Aga kui keegi on riivatu oma ligimese vastu, tappes tema kavalusega, siis sa pead tema võtma surmamiseks isegi mu altari eest!
15 Kes lööb oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!
16 Kes röövib inimese, kas ta selle müüb või see leitakse tema käest, seda karistatagu surmaga!
17 Kes neab oma isa või ema, seda karistatagu surmaga!
18 Kui mehed riidlevad ja üks lööb teist kivi või tööriistaga, nõnda et teine ei sure, vaid lamab asemel,
19 siis on lööja süüta, kui teine tõuseb üles ja saab õues kepi najal käia; ometi peab ta temale tasuma viidetud aja eest ja hoolitsema, et ta saaks terveks.
20 Kui keegi lööb kepiga oma sulast või teenijat, nõnda et ta tema käe all sureb, siis tuleb teda karistada.
21 Aga kui too jääb veel päevaks või paariks elama, siis ei tule teda karistada, sest too oli ju ostetud tema raha eest.
22 Kui mehed taplevad ja tõukavad lapseootel naist, nõnda et see enneaegselt sünnitab, muud kahju aga ei teki, siis tuleb süüdlast rahaga karistada; nõnda nagu naise mees temalt nõuab, nõnda andku ta seda nurisünnituse pärast.
23 Aga kui tekib kahju, siis tuleb anda hing hinge vastu,
24 silm silma vastu, hammas hamba vastu, käsi käe vastu, jalg jala vastu,
25 põletus põletuse vastu, haav haava vastu, vorp vorbi vastu.
26 Kui keegi lööb oma sulase või teenija silma ja rikub selle, siis ta peab tema silma pärast vabaks laskma.
27 Ja kui ta lööb oma sulasel või teenijal hamba välja, siis ta peab tema hamba pärast vabaks laskma.
28 Kui härg kaevleb surnuks mehe või naise, siis tuleb härg kividega surnuks visata ja tema liha ei tohi süüa, härja omanik aga on süüta.
29 Aga kui seesama härg oli varem kaevleja ja selle omanikku hoiatati juba ammu, ent tema ei takista seda ja härg tapab mehe või naise, siis visatagu härg kividega surnuks ja surmatagu ka ta omanik!
30 Kui temale aga määratakse lunastushind, siis ta peab andma niipalju hinge lunaraha, kui temale määratakse.
31 Kui see härg kaevleb poega või tütart, siis tuleb temaga talitada sellesama seaduse järgi.
32 Kui härg kaevleb sulast või teenijat, siis tuleb nende isandale anda kolmkümmend hõbeseeklit, härg aga visatagu kividega surnuks!
33 Kui keegi jätab kaevu lahti või kaevab kaevu, aga ei kata seda, mille tõttu langeb sinna härg või eesel,
34 siis peab kaevu omanik andma hüvituse; ta tasugu looma omanikule rahas, aga korjus jäägu temale.
35 Kui kellegi härg kaevleb surnuks teise mehe härja, siis tuleb elus härg müüa ja raha pooleks jagada; ka surnud härg tuleb poolitada.
36 Aga kui on teada, et see härg oli juba varem kaevleja ja selle omanik ei ole seda takistanud, siis ta peab selle täiesti asendama: härg härja vastu; aga korjus jäägu temale.
37 Kui keegi varastab härja või lamba ja tapab või müüb selle, siis ta peab andma viis härga härja vastu ja neli lammast lamba vastu!
2. Moosese 22
1 Kui varas tabatakse sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks, siis tapjal ei ole veresüüd.
2 Aga kui päike oli juba tõusnud, siis on tapjal veresüü. Varas peab tasuma kõik; kui tal midagi ei ole, võib teda ennast müüa varguse pärast.
3 Kui varastatu, olgu härg või eesel või lammas leitakse tema käest elusana, siis ta peab tasuma kahekordselt.
4 Kui keegi söödab ära põllu või viinamäe, laseb karja lahti ja söödab teise põllul, siis ta peab asemele andma parimat oma põllult ja viinamäelt.
5 Kui tuli pääseb lahti ja hakkab kibuvitste külge ning põletab ära nabrad või lõikamata vilja või põllu, siis süütaja peab põlenu eest täielikult tasuma.
6 Kui keegi teisele annab hoiule raha või riistu ja need varastatakse selle kojast, siis peab varas, kui ta leitakse, tasuma kahekordselt.
7 Aga kui varast ei tabata, viidagu koja omanik Jumala ette: kas ta ise ei ole pannud oma kätt ligimese vara külge?
8 Kõigis süütegudes härja, eesli, lamba, riiete ja kõigi kadunud asjade pärast, mida keegi ütleb enese oma olevat, tuleb mõlema asi viia Jumala ette: kelle Jumal süüdi mõistab, see peab teisele tasuma kahekordselt.
9 Kui keegi teisele annab hoiule eesli või härja või lamba või mõne muu looma ja see sureb või saab vigastada või viiakse ära kellegi nägemata,
10 siis peab nende mõlema vahel toimuma vanne Issanda ees: kas ta pole pannud oma kätt teise omandi külge? Omanik peab vandega leppima ja teine ärgu tasugu.
11 Kui see aga tõepoolest on temalt varastatud, siis ta peab omanikule tasuma.
12 Kui see aga tõepoolest on maha murtud, siis ta toogu see tõendiks; mahamurtut ta ei tarvitse tasuda.
13 Kui keegi teiselt laenab looma ja see saab vigastada või sureb, ilma et omanik juures oleks, siis ta peab selle eest temale tasuma.
14 Aga kui omanik juures oli, siis tal ei ole vaja tasuda; kui see oli renditud, siis asendab selle rendihind.
15 Kui keegi võrgutab neitsi, kes ei ole kihlatud, ja magab temaga, siis ta peab mõrsjahinna eest tema enesele naiseks võtma.
16 Aga kui selle isa keeldub teda temale andmast, siis mees vaagigu raha, nagu on mõrsjahind neitsi eest.
17 Sa ei tohi nõida ellu jätta!
18 Igaühte, kes ühtib loomaga, tuleb karistada surmaga!
19 Kes ohverdab jumalatele ja mitte üksnes Issandale, see tuleb hukata!
20 Ära rõhu võõrast ja ära tee temale häda, sest te ise olete olnud võõrad Egiptusemaal!
21 Te ei tohi halvasti kohelda ühtegi lesknaist ega vaeslast!
22 Kui sa neid halvasti kohtled, nii et nad mind appi hüüavad, siis ma kuulen tõesti nende hüüdu,
23 mu viha süttib põlema ja ma tapan teid mõõgaga, nõnda et teie naised jäävad leskedeks ja lapsed orbudeks.
24 Kui sa laenad raha minu rahvale, mõnele, kes on vaene, siis ära ole tema suhtes liigkasuvõtja: te ei tohi temalt kasu võtta!
25 Kui sa oled võtnud pandiks oma ligimese üleriide, siis sa pead selle temale tagasi andma, enne kui päike loojub,
26 sest see ta üleriie on tema ihu ainsaks katteks. Millega ta muidu magaks? Ma kuulen, kui ta mind appi hüüab, sest mina olen halastaja.
27 Sa ei tohi needa Jumalat ja sajatada oma rahva vürsti!
28 Oma külluse ja ülevooluga ära viivita! Sa pead esmasündinu oma poegadest minule andma!
29 Nõndasamuti tee oma veiste, lammaste ja kitsede esmasündinutega: seitse päeva olgu ta oma ema juures, kaheksandal päeval pead ta minule andma.
30 Ja te peate olema minule pühitsetud inimesed: väljal mahamurtu liha te ei tohi süüa, visake see koertele!