Psalm 27
1 Taaveti laul. Issand on mu valgus ja mu pääste, keda ma peaksin kartma? Issand on mu elu võimas kaitse, kelle ees ma peaksin värisema?
2 Kui kurjategijad tulevad mu kallale mu liha sööma, mu rõhujad ja mu vaenlased, siis nad komistavad ja kukuvad.
3 Kui sõjavägi seab leeri mu vastu, ei karda mu süda; kui sõda puhkeb mu vastu, selleski ma loodan tema peale.
4 Ühte ma olen palunud Issandalt; seda ma üksnes nõuan, et ma saaksin asuda Issanda kojas kogu oma eluaja ning tähele panna Issanda leebust ja mõtiskleda tema templis.
5 Sest ta peidab mind oma majasse kurjal ajal, ta peab mind salajas oma telgi pelgupaigas, ta tõstab mu üles kaljule.
6 Nüüd kerkib mu pea üle mu vaenlaste, kes mu ümber on, ja ma tahan tema telgis ohverdada hõiskamisohvreid, ma tahan laulda ja mängida Issandale!
Markuse 9
33 Ja nad tulid Kapernauma. Ja kui nad jõudsid koju, küsis Jeesus neilt: „Mille üle te tee peal arutlesite?”
34 Nemad aga jäid vait, sest nad olid teel omavahel arutanud, kes on suurim.
35 Ja Jeesus istus maha, kutsus need kaksteist ja ütles neile: „Kui keegi tahab olla esimene, siis ta olgu viimane ja kõikide teenija!”
36 Ja ta võttis ühe lapse, pani nende keskele seisma, kaisutas last ja ütles neile:
37 „Kes iganes ühe niisuguse lapse vastu võtab minu nimel, võtab vastu minu, ja kes iganes vastu võtab minu, võtab vastu mitte minu, vaid minu Läkitaja.”
38 Johannes lausus talle: „Õpetaja, me nägime üht meest sinu nimel kurje vaime välja ajamas ja me püüdsime teda keelata, sest ta ei käi koos meiega.”
39 Aga Jeesus ütles: „Ärge keelake teda, sest ükski, kes teeb minu nimel vägeva teo, ei saa järgmisel hetkel rääkida minust halvasti,
40 sest kes ei ole meie vastu, on meie poolt.
41 Jah, kes iganes annab teile juua kas või karikatäie vett, sellepärast et te olete Kristuse omad, tõesti, ma ütlen teile, ta ei jää oma palgast ilma!
42 Ja kes iganes eksitab kelle tahes neist pisikestest minusse uskujaist, sellele oleks hoopis parem, kui tal oleks veskikivi kaelas ja ta oleks merre visatud.
43 Ja kui su käsi sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna vigasena ellu kui kahe käega põrgusse kustumatusse tulle
44 [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].
45 Ja kui su jalg sind ajab patustama, raiu ta ära! Sul on parem minna jalutuna ellu kui kahe jalaga olla visatud põrgusse
46 [kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu].
47 Ja kui su silm sind ajab patustama, kisu ta välja! Sul on parem minna ühe silmaga Jumala riiki kui kahe silmaga olla visatud põrgusse,
48 kus nende uss ei sure ja tuli ei kustu.
49 Sest kõiki soolatakse tulega.
50 Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel!”
Markuse 10
1 Ja Jeesus tõusis ja tuli Juudamaa alale sinnapoole Jordanit. Ja ta juurde voolas kokku rahvast ja ta õpetas neid, nagu tal oli tavaks.
2 Ja Jeesuse juurde astus varisere, kes küsisid temalt teda kiusates: „Kas mees tohib lahutada oma naisest?”
3 Aga tema vastas neile: „Mida Mooses teil käskis?”
4 Nemad ütlesid: „Mooses lubas kirjutada lahutustunnistuse, kui tahetakse naisest lahutada.”
5 Jeesus ütles aga neile: „Teie kõva südame pärast kirjutas ta teile selle käsu,
6 aga loomise algul lõi Jumal inimese meheks ja naiseks.
7 Seepärast jätab mees oma isa ja ema ja hoiab oma naise poole
8 ja need kaks saavad üheks, nõnda et nad enam ei ole kaks, vaid üks liha.
9 Mis nüüd Jumal on ühte pannud, seda ärgu inimene lahutagu!”
10 Ja kodus hakkasid jüngrid taas temalt selle kohta küsima
11 ja Jeesus ütles neile: „Kes iganes lahutab oma naisest ja võtab teise, rikub tollega abielu,
12 ja kui naine on lahutanud oma mehest ja läheb teisele, rikub ta abielu.”
3. Moosese 1
1 Ja Issand kutsus Moosese ning rääkis kogudusetelgist temaga, öeldes:
2 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui keegi teist tahab tuua Issandale ohvrianni kariloomadest, siis ta toogu oma ohvriand veistest või lammastest ja kitsedest!
3 Kui tema ohvrianniks on põletusohver veistest, siis ta toogu üks veatu isaloom; ta toogu see kogudusetelgi ukse juurde, et ta leiaks armu Issanda ees!
4 Ja ta pangu oma käsi põletusohvri pea peale, et see leiaks armu tema heaks ja tooks temale lepituse!
5 Siis ta tapku mullikas Issanda ees ja Aaroni pojad, preestrid, toogu veri ning piserdagu verd ümberringi altarile, mis on kogudusetelgi ukse ees!
6 Ta nülgigu põletusohver ja raiugu see tükkideks!
7 Ja preester Aaroni pojad tehku altarile tuli ja pangu puid tulle!
8 Ja preestrid, Aaroni pojad, seadku tükid koos pea ja rasvaga puude peale, mis on altaril olevas tules!
9 Sisikond ja jalad pestagu veega, ja preester süüdaku see kõik altaril põlema: see on põletusohver, healõhnaline tuleohver Issandale!
10 Ja kui ta ohvriand põletusohvriks on lammastest või kitsedest, siis ta toogu selleks veatu isaloom
11 ja tapku see Issanda ees altari põhjapoolses küljes; ja preestrid, Aaroni pojad, piserdagu selle verd altarile ümberringi!
12 Ja ta raiugu see tükkideks koos pea ja rasvaga, ja preester seadku need puude peale, mis on altaril olevas tules!
13 Sisikond ja jalad pestagu veega, ja preester toogu kõik see ning süüdaku altaril põlema: see on põletusohver, healõhnaline tuleohver Issandale!
14 Ja kui tema ohvrianniks Issandale on põletusohver lindudest, siis ta toogu oma ohver turteltuvidest või muudest tuvidest!
15 Preester viigu see altari juurde ja näpistagu sellelt pea ning süüdaku see altaril põlema; ja selle veri pigistatagu altari seina peale!
16 Ta eemaldagu selle pugu koos sulestikuga ja visaku see altari kõrvale, idapoolsesse külge, tuhaasemele!
17 Siis ta lõigaku see lõhki tiibade juurest, ilma neid eraldamata, ja preester süüdaku see altaril põlema puude peal, mis on tules: see on põletusohver, healõhnaline tuleohver Issandale!
3. Moosese 2
1 Kui keegi tahab tuua Issandale roaohvrianni, siis olgu ta ohvriand peenest jahust; ta valagu selle peale õli ja pangu peale viirukit
2 ning viigu see preestritele, Aaroni poegadele; ja preester võtku sellest peotäis, peenest jahust ja õlist, ja kõik viiruk, ja preester süüdaku see altaril põlema kui meenutusohver, kui healõhnaline tuleohver Issandale!
3 Ja mis roaohvrist üle jääb, olgu Aaroni ja ta poegade jagu kui väga püha osa Issanda tuleohvritest!
4 Aga kui sa tahad tuua roaohvrianni ahjus küpsetatust, siis olgu need peenest jahust, õliga segatud hapnemata koogid või õliga võitud hapnemata kakukesed!
5 Ja kui su ohvrianniks on roaohver, mis valmistatakse pannil, siis olgu see õliga segatud peenest jahust, hapnemata:
6 murra see palukesteks ja vala õliga üle: see on roaohver!
7 Ja kui su ohvrianniks on katlas keedetud roaohver, siis olgu see peenest jahust, õliga valmistatud!
8 Roaohver, mis neist aineist on valmistatud, vii Issandale: see antagu preestri kätte ja tema viigu see altarile.
9 Ja preester võtku roaohvrist ära meenutusohvri osa ning süüdaku altaril põlema kui healõhnaline tuleohver Issandale!
10 Ja mis roaohvrist üle jääb, olgu Aaroni ja ta poegade jagu kui väga püha osa Issanda tuleohvritest!
11 Ühtegi roaohvrit, mille toote Issandale, ärge valmistage hapnenust, sest haputaignat ja mett ei tohi te iialgi süüdata põlema Issandale tuleohvriks!
12 Esimese saagi ohvrianniks võite neid küll tuua Issandale, aga altaril ei tohi neid ohverdada magusaks lõhnaks.
13 Ja kõik oma roaohvriannid soola soolaga, ärgu puudugu su roaohvrites su Jumala osadusesool; ohverda soola kõigis oma ohvriandides!
14 Aga kui sa tood Issandale roaohvri uudseviljast, siis too oma uudsevilja roaohvrina värskeid teri tulel kuivatatud viljapeadest!
15 Vala selle peale õli ja pane viirukit; see on roaohver!
16 Ja preester süüdaku põlema meenutusohvri osa teradest ja õlist koos kogu viirukiga; see on tuleohver Issandale!
3. Moosese 3
1 Ja kui kellegi ohvriand on tänuohver ja ta toob selle veistest, siis olgu see veatu isane või emane loom, kelle ta viib Issanda palge ette!
2 Ta pangu oma käsi oma ohvrianni pea peale ja tapku see kogudusetelgi ukse ees; ja Aaroni pojad, preestrid, piserdagu verd altarile ümberringi!
3 Tänuohvrist ta toogu Issandale tuleohvriks sisikonda kattev rasv, kõik rasv, mis on sisikonna küljes,
4 mõlemad neerud ja rasv, mis on nende küljes nimmetel, ja maksarasv, mis ta eraldagu neerude juurest!
5 Ja Aaroni pojad süüdaku see altaril põlema põletusohvri peal, mis on puude peal tules, kui healõhnaline tuleohver Issandale!
6 Aga kui tema ohvriand on lammastest või kitsedest, tänuohvriks Issandale, siis olgu see veatu isane või emane loom, kelle ta toob!
7 Kui see on lambatall, kelle ta toob oma ohvrianniks, siis ta toogu see Issanda ette,
8 pangu oma käsi ohvrianni pea peale ja tapku see kogudusetelgi ees; ja Aaroni pojad piserdagu selle verd altarile ümberringi!
9 Ja ta toogu tänuohvrist Issandale tuleohvriks selle rasv, kogu rasvane saba, ta peab selle eraldama sabaluu juurest, ja sisikonna katterasv, kõik rasv, mis on sisikonna küljes,
10 mõlemad neerud ja rasv, mis on nende küljes nimmetel, ja maksarasv, mis ta eraldagu neerude juurest!
11 Ja preester süüdaku see altaril põlema kui tuleohvri roog Issandale!
12 Ja kui tema ohvrianniks on kits, siis ta toogu see Issanda ette,
13 pangu oma käsi selle pea peale ja tapku see kogudusetelgi ees; ja Aaroni pojad piserdagu selle verd altarile ümberringi!
14 Ja ta toogu sellest oma ohvriannina Issandale tuleohvriks sisikonda kattev rasv, kõik rasv, mis on sisikonna küljes,
15 mõlemad neerud ja rasv, mis on nende küljes nimmetel, ja maksarasv, mis ta eraldagu neerude juurest!
16 Ja preester süüdaku see altaril põlema kui healõhnaline tuleohvri roog; kõik rasv kuulub Issandale!
17 See olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks kõigis teie asupaigus: te ei tohi süüa mitte mingisugust rasva ja verd!”