4. Moosese 15
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te jõuate maale, mille mina teile elamiseks annan,
3 ja te tahate Issandale ohverdada tuleohvrit, põletus- või tapaohvrit, olgu erilise tõotusena või vabatahtliku annina, või teie seatud pühil, et valmistada Issandale meeldivat lõhna veistest või lammastest ja kitsedest,
4 siis toogu see, kes toob oma ohvrianni Issandale, roaohvriks kaks toopi peent jahu, segatud kolme kortli õliga,
5 ja joogiohvriks põletus- või tapaohvri juurde ohverda kolm kortlit veini ühe talle kohta!
6 Aga jäära kohta ohverda roaohvriks kaks kannu peent jahu, segatud ühe toobi õliga,
7 ja joogiohvriks too üks toop veini, Issandale meeldivaks lõhnaks!
8 Aga kui sa ohverdad noore veise põletus- või tapaohvriks, kas erilise tõotusena või tänuohvrina Issandale,
9 siis toodagu noore veise kohta roaohvriks pool külimittu peent jahu, segatud poolteise toobi õliga,
10 ja joogiohvriks too poolteist toopi veini; see on healõhnaline tuleohver Issandale.
11 Nõndasamuti tehtagu iga härja või jäära puhul, või talle puhul lammastest või kitsedest
12 vastavalt nende arvule, keda te ohverdate; nõnda tehke iga üksiku puhul vastavalt nende arvule!
13 Nõnda peab seda tegema iga pärismaalane, tuues healõhnalist tuleohvrit Issandale.
14 Ja kui keegi, kes elab teie juures võõrana, või keegi, kes põlvede jooksul on teie keskel, tahab tuua Issandale healõhnalist tuleohvrit, nagu teie seda teete, siis tehku ka tema nõnda!
15 Kogudusel olgu üks seadus niihästi teile kui võõrale, kes elab teie juures! See olgu igaveseks seaduseks teie sugupõlvedele: nõnda nagu teie, nõnda olgu ka võõras Issanda ees!
16 Sama seadus ja sama õigus olgu teil ja võõral, kes elab teie juures!”
17 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
18 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile: Kui te tulete sellele maale, kuhu mina teid viin,
19 siis süües selle maa leiba, te peate Issandale andma tõstelõivu:
20 oma uudsest sõmerast jahust andke kakuke tõstelõivuks; nõnda nagu rehealuse tõstelõivu, nõnda andke ka seda!
21 Oma uudsest sõmerast jahust andke põlvest põlve Issandale tõstelõivu!
22 Aga kui te eksite ega täida kõiki neid käske, mis Issand on andnud Moosesele,
23 kõiki, mis Issand teile on andnud Moosese läbi alates päevast, mil Issand andis käsud, ja edaspidi põlvest põlve,
24 siis peab, kui seda on tehtud koguduse teadmata, tahtmatult, terve kogudus ohverdama ühe noore härjavärsi põletusohvriks, Issandale meeldivaks lõhnaks koos selle juurde kuuluva roaohvri ja joogiohvriga vastava korra järgi, ja ühe noore siku patuohvriks.
25 Ja preester toimetagu lepitust terve Iisraeli laste koguduse eest; siis antakse neile andeks, sest see oli eksitus, ja nad on toonud oma ohvrianni tuleohvriks Issandale ja oma patuohvri Issanda ette oma eksimuse pärast.
26 Siis antakse andeks tervele Iisraeli laste kogudusele, ka võõrale, kes elab nende keskel, sest kogu rahvas on osaline eksimuses.
27 Aga kui üksik inimene kogemata pattu teeb, siis ta toogu patuohvriks üks aastane emane kitsetall
28 ja preester toimetagu lepitust eksinud hinge eest, kes kogemata on patustanud Issanda ees; kui tema eest on lepitust toimetatud, siis antakse temale andeks!
29 Pärismaalasele Iisraeli laste seast ja võõrale, kes elab teie keskel, olgu teil ühesugune seadus, kui midagi on tehtud kogemata.
30 Aga hing, kes midagi teeb meelega, olgu pärismaalane või võõras, pilkab Issandat; see hing hävitatagu oma rahva seast,
31 sest ta on põlanud Issanda sõna ja on tühistanud tema käsu! See hing hävitatagu tõesti, tema peal on süü!”
32 Kord, kui Iisraeli lapsed olid kõrbes, tabasid nad ühe mehe hingamispäeval puid korjamast.
33 Need, kes tabasid tema puid korjamast, viisid ta Moosese ja Aaroni ja terve koguduse ette.
34 Ja nemad panid ta vahi alla, sest ei olnud selgesti öeldud, mis temaga tuli teha.
35 Aga Issand ütles Moosesele: „Seda meest karistatagu surmaga, terve kogudus visaku ta väljaspool leeri kividega surnuks!”
36 Siis terve kogudus viis tema väljapoole leeri ja nad viskasid ta kividega surnuks, nagu Issand oli Moosest käskinud.
37 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
38 „Räägi Iisraeli lastega ja ütle neile, et nad põlvest põlve teeksid enestele tutid oma kuue hõlmadele ja paneksid hõlmatuttide külge sinise nööri.
39 Need tutid olgu teile selleks, et te neid vaadates meenutaksite kõiki Issanda käske ja täidaksite neid ega käiks ringi oma südame- ja silmahimude järgi, mis ahvatlevad teid truudusetusele.
40 Pidage siis meeles ja täitke kõiki mu käske ja olge pühad oma Jumala ees!
41 Mina olen Issand, teie Jumal, kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks. Mina olen Issand, teie Jumal!”
4. Moosese 16
1 Aga Korah, Jishari poeg, kes oli Leevi poja Kehati poeg, ja Daatan ja Abiram, Eliabi pojad, ja Oon, Peleti poeg Ruubeni poegadest, võtsid kätte
2 ja tõusid üles Moosese palge ees, nõndasamuti kakssada viiskümmend meest Iisraeli lastest, koguduse vürstid, kogudusest kutsutud nimekad mehed,
3 ja nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu ning ütlesid neile: „Nüüd on küllalt! Sest terve kogudus – nad kõik on pühad ja Issand on nende keskel! Mispärast tõstate siis teie endid Issanda koguduse üle?”
4 Kui Mooses seda kuulis, siis ta heitis silmili maha
5 ja rääkis Korahi ning kogu ta jõuguga, öeldes: „Homme ilmutab Issand, kes on tema oma, kes on püha ja keda ta laseb enesele ligineda. Kelle ta välja valib, seda ta laseb enesele ligineda.
6 Tehke nõnda: võtke enestele suitsutuspannid, Korah ja kogu ta jõuk,
7 tehke neisse tuli ja pange homme nende peale suitsutusrohtu Issanda ees; siis on see mees, kelle Issand välja valib, püha! Nüüd on sellest küllalt, Leevi pojad!”
8 Ja Mooses ütles Korahile: „Kuulge ometi, Leevi pojad!
9 Ons teil vähe sellest, et Iisraeli Jumal teid on eraldanud Iisraeli kogudusest, lastes teid enesele ligineda, toimetama Issanda elamu teenistust ja seisma koguduse ees, et seda teenida?
10 Ta on lasknud ligineda sind ja kõiki su vendi, Leevi poegi, koos sinuga. Ja nüüd te nõuate ka preestriametit!
11 Sellepärast olete sina ja kogu su jõuk kogunenud Issanda vastu, sest kes on Aaron, et te nurisete tema vastu?”
12 Ja Mooses läkitas kutsuma Daatanit ja Abirami, Eliabi poegi. Aga need ütlesid: „Me ei tule!
13 Ons veel vähe, et oled meid toonud ära maalt, mis piima ja mett voolab, et meid kõrbes suretada, et sa tahad ennast teha ka veel valitsejaks meie üle?
14 Ei, sa ei ole meid viinud maale, mis piima ja mett voolab, ega ole meile andnud pärisosaks põlde ja viinamägesid! Kas tahad neil inimestel silmad välja torgata? Me ei tule!”
15 Siis Moosese viha süttis väga põlema ja ta ütles Issandale: „Ära hooli nende roaohvreist! Ei ole ma neilt võtnud ühtegi eeslit ega ole ühelegi neist kurja teinud!”
16 Ja Mooses ütles Korahile: „Sina ja kogu su jõuk olge homme Issanda ees, sina ja nemad ja Aaron,
17 ja igamees võtku oma suitsutuspann, pangu selle peale suitsutusrohtu ja igamees toogu Issanda ette oma suitsutuspann, kakssada viiskümmend suitsutuspanni, ka sina ja Aaron kumbki oma suitsutuspann!”
18 Siis nad võtsid igamees oma suitsutuspanni, tegid sellesse tule, panid selle peale suitsutusrohtu ja astusid kogudusetelgi ukse ette, ka Mooses ja Aaron.
19 Ja Korah kogus nende vastu terve koguduse kogudusetelgi ukse ette. Siis Issanda auhiilgus ilmutas ennast tervele kogudusele.
20 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
21 „Lahkuge sellest jõugust, siis ma hävitan nad silmapilkselt!”
22 Aga nad heitsid silmili maha ja ütlesid: „Jumal, kõige liha vaimude Jumal! Kui üks mees pattu teeb, kas sa vihastud siis terve koguduse peale?”
23 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
24 „Räägi kogudusega ja ütle: Minge ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest!”
25 Siis Mooses tõusis ja läks Daatani ja Abirami juurde, ja Iisraeli vanemad järgnesid temale.
26 Ja ta rääkis kogudusega, öeldes: „Minge nüüd eemale nende jultunud meeste telkide juurest ja ärge puudutage midagi, mis on nende oma, et teid ei hävitataks kõigi nende pattude pärast!”
27 Siis läksid nad ära Korahi, Daatani ja Abirami elukoha ümbrusest; aga Daatan ja Abiram tulid välja ja seisid oma telkide uste ees, ka nende naised, lapsed ja imikud.
28 Ja Mooses ütles: „Et Issand on mind läkitanud tegema kõiki neid tegusid ja et ma ei tee neid omast tahtest, seda te saate teada sellest:
29 kui nad surevad, nagu kõik inimesed surevad, ja kõigi muude inimeste karistus tabab ka neid, siis ei ole Issand mind läkitanud.
30 Aga kui Issand laseb sündida midagi erakorralist ja maa avab oma suu ja neelab nemad ja kõik, mis neil on, nõnda et nad lähevad elusalt alla hauda, siis te teate, et need inimesed on põlanud Issandat!”
31 Ja kui ta oli rääkinud kõik need sõnad, siis sündis, et nende all olev maa lõhkes
32 ja maa avas oma suu ja neelas ära nemad ja nende kojad ja kõik inimesed, kes kuulusid Korahile, ja kogu varanduse.
33 Nõnda läksid nemad ja kõik, mis neil oli, elusalt hauda ja maa kattis nad ning nad hävitati koguduse hulgast.
34 Ja kogu Iisrael, kes oli nende ümber, põgenes nende kisa tõttu, sest nad ütlesid: „Et maa ei neelaks ka meid!”
35 Ja Issanda juurest läks välja tuli ning põletas need kakssada viiskümmend meest, kes oli ohverdanud suitsutusrohtu.
Psalm 37
1 Taaveti laul. Ära ärritu kurjadest; ära kadesta neid, kes teevad ülekohut,
2 sest need niidetakse peagi nagu hein ja nad närtsivad nagu haljas rohi!
3 Looda Issanda peale ja tee head, ela oma maal ja pea ustavust!
4 Olgu sul rõõm Issandast; siis ta annab sulle, mida su süda kutsub!
5 Anna oma tee Issanda hooleks ja looda tema peale; küll ta toimetab kõik hästi!
6 Ta toob esile su õiguse nagu valguse ja su õigluse nagu lõuna selguse.
7 Ole vait Issanda ees ja oota teda; ära ärritu sellest, kelle tee õnnestub, ega mehest, kes teeb kavalusi!
8 Hoidu meelepahast ja hülga viha, ära ärritu; sellest tuleb vaid paha!
9 Sest kurjad hävitatakse; aga kes Issandat ootavad, need pärivad maa.
Luuka 4
38 Aga Jeesus tõusis püsti, lahkus sünagoogist ja tuli Siimona majja. Siimona ämm oli aga haige kõrges palavikus, ja nad palusid Jeesust teda aidata.
39 Ja Jeesus astus tema peatsi juurde ja sõitles palavikku ning see lahkus temast. Ja naine tõusis otsekohe üles ja teenis neid.
40 Aga kui päike oli loojunud, tõid kõik, kellel oli mitmesugustes tõbedes haigeid, need tema juurde. Ja Jeesus pani oma käed igaühe peale nendest ning tegi nad terveks.
41 Aga kurjad vaimudki läksid välja paljudest, ise kisendades: „Sina oled Jumala Poeg!” Ja tema sõitles kurje vaime ega lasknud neil rääkida, sest nad teadsid, et tema on Messias.
42 Päeva hakul Jeesus väljus ning läks tühja paika. Ja rahvahulgad otsisid ta üles, tulid tema juurde ja tahtsid teda kinni pidada, et ta nende juurest ära ei läheks.
43 Aga tema ütles neile: „Ma pean ka teistele linnadele kuulutama evangeeliumi Jumala riigist, sest selleks on mind läkitatud.”
44 Ja ta jutlustas Juudamaa sünagoogides.
Luuka 5
1 Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama,
2 et ta nägi kaht paati järve ääres seisvat. Aga kalurid olid neist välja läinud ja loputasid võrke.
3 Astunud paati, mis oli Siimona oma, palus Jeesus teda natuke maad rannast eemale sõuda. Ning ta istus ja õpetas rahvahulki paadist.
4 Aga kui ta lõpetas kõnelemise, ütles ta Siimonale: „Sõua sügavale kohale ja laske oma võrgud vette loomuse katseks!”
5 Siimon vastas talle: „Õpetaja, me oleme terve öö vaeva näinud ega ole midagi saanud! Aga sinu sõna peale lasen ma võrgud vette.”
6 Ja kui nad olid seda teinud, püüdsid nad nii suure hulga kalu, et nende võrgud rebenesid.
7 Ja nad viipasid oma kaaslastele teises paadis, et need tuleksid neile appi. Ja need tulid, ja nad täitsid mõlemad paadid, nii et need olid vajumas.
8 Aga kui Siimon Peetrus seda nägi, langes ta maha Jeesuse põlvede ette ja ütles: „Mine minu juurest ära, Issand, sest ma olen patune mees!”
9 Sest hirm oli haaranud teda ja kõiki, kes olid temaga, kalasaagi pärast, mille nad olid püüdnud.
10 Nõndasamuti oli ka Sebedeuse poegade Jaakobuse ja Johannesega, kes olid Siimona kaaslased. Ja Jeesus ütles Siimonale: „Ära karda! Nüüdsest peale pead sa püüdma inimesi!”
11 Ja kui nad olid paadid kaldale vedanud, jätsid nad kõik maha ja järgnesid talle.
12 Ja see sündis, kui Jeesus ühes linnas viibis, vaata, seal oli mees üleni täis pidalitõbe. Ja kui ta nägi Jeesust, langes ta silmili maha ja anus teda: „Issand, kui sa tahad, siis sa võid mu puhtaks teha!”
13 Ja Jeesus sirutas käe välja, puudutas teda ja ütles: „Ma tahan, saa puhtaks!” Ja kohe lahkus pidalitõbi temast.
14 Jeesus keelas teda juhtunust kellelegi rääkimast ja käskis: „Mine näita ennast preestrile ja ohverda oma puhtakssaamise eest, nii nagu Mooses on käskinud, neile tunnistuseks!”
15 Aga sõnum Jeesusest levis seda enam, nii et suur rahvahulk tuli kokku teda kuulama ja saama temalt tervenemist oma haigustest.
16 Temal oli aga viisiks minna tühja paika ja seal palvetada.