4. Moosese 17
1 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
2 „Ütle Eleasarile, preester Aaroni pojale, et ta võtaks suitsutuspannid tuleasemelt, ja pillu tuli laiali, sest need on saanud pühaks,
3 nende patuste suitsutuspannid, nende hinge hinna eest! Neist valmistatagu taotud plaate altari katteks, sest nad tõid need Issanda ette ja nõnda said need pühaks. Need olgu hoiatusmärgiks Iisraeli lastele!”
4 Ja preester Eleasar võttis vasksuitsutuspannid, mis põlenud mehed olid toonud, ja need taoti altari katteks,
5 meeldetuletuseks Iisraeli lastele, et ükski võõras, kes ei ole Aaroni soost, ärgu liginegu süütama suitsutusrohtu Issanda ees, et ei juhtuks nõnda nagu Korahi ja tema jõuguga, mida Issand temale oli kuulutanud Moosese läbi.
6 Aga järgmisel päeval nurises kogu Iisraeli laste kogudus Moosese ja Aaroni vastu, öeldes: „Te olete tapnud Issanda rahva!”
7 Aga kui kogudus kogunes Moosese ja Aaroni vastu ja nad pöördusid kogudusetelgi poole, vaata, siis kattis seda pilv ja Issanda auhiilgus ilmutas ennast.
8 Siis Mooses ja Aaron läksid kogudusetelgi ette.
9 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
10 „Minge ära selle koguduse keskelt ja ma hävitan nad silmapilkselt!” Siis nad heitsid silmili maha.
11 Ja Mooses ütles Aaronile: „Võta suitsutuspann, pane selle peale suitsutusrohtu ja vii kiiresti koguduse juurde ning toimeta nende eest lepitust, sest Issandalt on lähtunud vihahoog, nuhtlus on alanud!”
12 Ja Aaron tegi, nagu Mooses käskis, ja jooksis koguduse keskele, ja vaata, nuhtlus oli rahva seas juba alanud. Ta pani suitsutusrohtu pannile ja toimetas rahva eest lepitust.
13 Ja kui ta seisis surnute ja elavate vahel, pandi nuhtlusele piir.
14 Nuhtlusesse surnuid oli neliteist tuhat seitsesada, peale nende, kes olid surnud Korahi pärast.
15 Siis Aaron tuli tagasi Moosese juurde kogudusetelgi ukse ette, sest nuhtlus oli lakanud.
16 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
17 „Räägi Iisraeli lastega ja võta neilt kepid, iga perekonna kohta kepp kõigilt nende perekondade vürstidelt, kaksteist keppi; kirjuta igaühe nimi ta kepile,
18 Leevi kepile kirjuta Aaroni nimi, sest üks kepp olgu ka nende perekondade peamehel,
19 ja pane need kogudusetelki seaduselaeka ette, sinna, kus ma ennast teile ilmutan!
20 Siis sünnib, et selle mehe kepp, kelle ma välja valin, hakkab haljendama, ja ma lõpetan enese eest Iisraeli laste nurinad, millega nad on nurisenud teie vastu.”
21 Ja Mooses rääkis seda Iisraeli lastele, ja kõik nende vürstid andsid temale perekondade kaupa kepi iga vürsti kohta, kaksteist keppi; ja Aaroni kepp oli nende keppide hulgas.
22 Ja Mooses pani kepid Issanda ette tunnistustelki.
23 Kui Mooses järgmisel päeval läks tunnistustelki, vaata, siis haljendas Aaroni kepp, mis kuulus Leevi kojale, olles ajanud võsusid ja puhkenud õitsele ning kasvatanud küpseid mandleid.
24 Ja Mooses tõi kõik kepid Issanda palge eest kõigi Iisraeli laste juurde; nad vaatasid neid ja võtsid igaüks oma kepi.
25 Ja Issand ütles Moosesele: „Vii Aaroni kepp tagasi seaduselaeka ette, säilitamiseks meenutusmärgina vastupanijaile, ja lõpeta nende nurinad mu ees, et nad ei peaks surema!”
26 Ja Mooses tegi: nõnda nagu Issand teda käskis, nõnda ta tegi.
27 Aga Iisraeli lapsed rääkisid Moosesega, öeldes: „Vaata, me heidame hinge, me hukkume, me kõik hukkume!
28 Igaüks, kes ligineb, kes Issanda elamule ligineb, see sureb. Kas me kõik peame hinge heitma?”
4. Moosese 18
1 Ja Issand ütles Aaronile: „Sina ja su pojad, koos sinuga su perekond, peate kandma süüd pühamu eest; ja sina, ja koos sinuga su pojad, peate kandma süüd oma preestriameti eest.
2 Too ka oma vennad, Leevi suguharu, enesega kaasa ja nad seltsigu sinuga ja teenigu sind, kui sina, ja koos sinuga su pojad, olete tunnistustelgi ees!
3 Nad toimetagu sinu ja kogu telgiteenistust, aga pühadele riistadele ja altarile nad ei tohi ligineda, et ei sureks nii nemad kui teie!
4 Nad seltsigu sinuga ja toimetagu kogudusetelgi teenistust, kogu telgiteenistust; aga võõras ei tohi teile ligineda!
5 Teie aga toimetage pühamu- ja altariteenistust, et suur viha ei tabaks enam Iisraeli lapsi!
6 Mina, vaata, olen võtnud teie vennad leviidid Iisraeli laste hulgast: nad on teile kingituseks, mis on antud Issandale, et nad toimetaksid kogudusetelgi teenistust.
7 Aga sina ja koos sinuga su pojad peate pidama preestriametit kõiges, mis puutub altarisse ja seespool eesriiet sooritatavaisse toiminguisse, ja teie peate toimetama teenistust! Teie preestriameti ma annan teile kingitusena, aga võõras, kes ligineb, surmatagu!”
8 Ja Issand rääkis Aaroniga: „Mina, vaata, olen andnud sinule, mis mu tõstelõivudest tuleb üle jätta; kõigist Iisraeli laste pühadest andidest ma annan need osaks sinule ja su poegadele igavese seadusena.
9 Kõige pühamaist andidest saagu sulle see, mida ei põletata tules: kõik nende ohvriannid kõigi nende roaohvrite ja kõigi nende patuohvrite ja kõigi nende süüohvrite puhul, mida nad mulle toovad; kui kõige püham kuulub see sinule ja su poegadele.
10 Söö seda kõige pühamas paigas; kõik meesterahvad võivad seda süüa! See olgu sulle püha!
11 Nende andidest kuulub sinule tõstelõivuna ka see: kõik Iisraeli laste kõigutusohvrid ma annan sinule ja su poegadele ja tütardele koos sinuga igavese seadusena; iga puhas su peres võib neid süüa.
12 Kõik parima õlist, kõik parima värskest veinist ja nende uudseviljast, mida nad annavad Issandale, ma annan sinule.
13 Uudsevili kõigest, mis nende maal on, mida nad toovad Issandale, olgu sinu; kõik puhtad su peres võivad seda süüa.
14 Kõik pühendatu Iisraelis kuulub sinule.
15 Iga emakoja avaja kõigest lihast, keda tuuakse Issandale inimestest ja veistest, olgu sinu; aga lase lunastada inimese esmasündinu, samuti lase lunastada roojase looma esmasündinu!
16 Neid lunastatavaid lase lunastada ühe kuu vanuselt hindeväärtuse alusel: viis seeklit hõbedat püha seekli järgi, milles on kakskümmend geera.
17 Aga härja või lamba või kitse esmasündinut ära lase lunastada: need on pühitsetud; nende veri piserda altarile ja nende rasv süüta põlema healõhnaliseks tuleohvriks Issandale!
18 Nende liha aga saagu sinule; samuti kui kõigutusrind ja parempoolne saps saagu see sinule!
19 Kõik pühad tõstelõivud, mida Iisraeli lapsed ohverdavad Issandale, annan ma sinule ja su poegadele ja tütardele koos sinuga kui igavesti kuuluva osa. See olgu igavene soolaosadus Issanda ees sinule ja su soole koos sinuga!”
20 Ja Issand ütles Aaronile: „Nende maal ärgu olgu sul pärisosa ja ärgu olgu sul omandit nende seas! Mina olen su omand ja su pärisosa Iisraeli laste seas.
21 Aga leviitidele, vaata, annan ma pärisosaks kõik kümnise Iisraelis tasuks nende teenistuse eest, mida nad toimetavad, kogudusetelgi-teenistuse eest.
22 Ja Iisraeli lapsed ei tohi enam ligineda kogudusetelgile, et nad ei võtaks eneste peale pattu ega sureks,
23 vaid leviidid toimetagu kogudusetelgi-teenistust ja nemad kandku süüd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks! Aga Iisraeli laste seas nad ärgu saagu pärisosa,
24 sest Iisraeli laste kümnise, mida nad ohverdavad Issandale tõstelõivuks, annan ma leviitidele pärisosaks. Seepärast ma ütlen neile, et nad ei tohi saada pärisosa Iisraeli laste seas!”
25 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
26 „Räägi leviitidega ja ütle neile: Kui te võtate Iisraeli lastelt kümnist, mille ma neilt olen andnud teile kui teie pärisosa, siis võtke sellest Issandale tõstelõiv – kümnis kümnistest –
27 ja seda teie tõstelõivu arvestatagu teile nagu vilja rehealusest ja ülevoolavust surutõrrest!
28 Nõnda ohverdage ka teie Issandale tõstelõivu kõigist oma kümnistest, mida te saate Iisraeli lastelt, ja see Issanda tõstelõiv andke preester Aaronile!
29 Kõigist oma saadud andidest ohverdage Issandale täielik tõstelõiv, kõige parem osa neist kui temale pühitsetud and!
30 Ja ütle neile: Kui te ohverdate sellest parima osa, siis arvestatagu seda leviitidele nagu rehealuse vilja ja surutõrre saadust!
31 Ja te võite seda süüa igas paigas, teie ja teie pere, sest see on teie palk teenistuse eest kogudusetelgis.
32 Ja kui te ohverdate sellest parima osa, siis te ei võta sellega eneste peale pattu ega teota Iisraeli laste pühi ande, ja te ei sure.”
Psalm 37
10 Natuke aega, ja õelat ei ole enam; sa vaatad tema aset, aga teda pole kuskil.
11 Ent alandlikud pärivad maa ja tunnevad rõõmu suurest rahust.
12 Õel kavatseb kurja õigele ja kiristab tema peale hambaid.
13 Issand naerab teda, sest ta näeb tema hukatuse päeva tulevat.
14 Õelad paljastavad mõõga ja tõmbavad oma ammu vinna, et kukutada viletsat ja vaest ja tappa neid, kes on õigel teel.
15 Kuid nende mõõk läheb nende eneste südamesse, ja nende ammud murduvad.
16 Õige inimese pisku on parem kui paljude õelate suur varandus.
17 Sest õelate käsivarred murduvad; kuid Issand toetab õigeid.
18 Issand tunneb laitmatute päevi, ja nende pärisosa jääb igavesti.
19 Nemad ei jää häbisse kurjal ajal, ja nälja päevil on neil küllalt.
20 Sest õelad hukkuvad ja Issanda vaenlased nagu aasade ilu, nad haihtuvad, suitsuna haihtuvad.
Luuka 5
17 Ja ühel päeval, kui Jeesus oli õpetamas, istus seal ka varisere ja seadusetundjaid, kes olid tulnud kõigist Galilea ja Juudamaa küladest ja Jeruusalemmast. Ja Issanda vägi oli Jeesuse peal haigete tervendamiseks.
18 Ja ennäe, mehed kandsid kanderaamiga inimest, kes oli halvatud, ja püüdsid teda sisse tuua ning asetada Jeesuse ette.
19 Ja kuna nad rahvahulga tõttu ei leidnud teed, kuidas teda sisse tuua, läksid nad üles katusele ja lasksid ta koos kanderaamiga tellislaest läbi, keset tuba otse Jeesuse ette.
20 Ja nende usku nähes ütles Jeesus: „Inimene, sinu patud on sulle andeks antud!”
21 Ja kirjatundjad ja variserid hakkasid arutama: „Kes see õige on, kes räägib Jumalat teotades? Kes muu saab patte andeks anda kui ainult Jumal üksi?”
22 Aga Jeesus vastas neile nende mõtteid ära tundes: „Mis te arutate oma südames?
23 Kumb on kergem, kas öelda: „Sinu patud on sulle andeks antud!” või öelda: „Tõuse püsti ja kõnni!”?
24 Aga et te teaksite, et Inimese Pojal on meelevald patte andeks anda maa peal,” – ta ütles halvatule – „ma ütlen sulle: Tõuse püsti, võta oma kanderaam ja mine koju!”
25 Ja otsekohe tõusis too üles nende silma all, võttis selle, millel ta oli lamanud, ja läks koju Jumalat ülistades.
26 Ja kõiki valdas hämmastus ja nad ülistasid Jumalat ja said täis kartust, öeldes: „Me oleme täna kummalisi asju näinud!”
27 Pärast seda läks Jeesus välja ja nägi tölnerit, nimega Leevi, tollihoone juures istuvat, ja ütles talle: „Järgne mulle!”
28 Ja Leevi tõusis, jättis kõik maha ja järgnes Jeesusele.
29 Ja Leevi tegi Jeesusele oma kodus suure pidusöögi ja suur hulk tölnereid ja muid istus nendega koos lauda.
30 Ent variserid ja nende kirjatundjad nurisesid tema jüngrite vastu: „Miks te sööte ja joote koos tölnerite ja patustega?”
31 Ja Jeesus vastas neile: „Ei vaja arsti terved, vaid haiged.
32 Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid meeleparandusele.”