4. Moosese 19
1 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga, öeldes:
2 „See on Seaduse määrus, mille Issand on andnud, öeldes: Ütle Iisraeli lastele, et nad tooksid sulle ühe punase veatu lehma, kellel ei ole kehalist viga, kelle peale veel ei ole iket pandud.
3 Andke see preester Eleasarile; see viidagu väljapoole leeri ja tapetagu tema silma all!
4 Siis preester Eleasar võtku oma sõrmega verd ja piserdagu verd kogudusetelgi esikülje poole seitse korda!
5 Ja lehm põletatagu tema silma all; selle nahk, liha ja veri põletatagu koos sisikonnaga!
6 Ja preester võtku seedripuud, iisopit ja helepunast lõnga ja visaku need keset lehmapõletust!
7 Siis preester pesku oma riided ja loputagu oma ihu veega; seejärel ta võib tulla leeri; aga preester on õhtuni roojane!
8 Ka see, kes selle põletas, pesku oma riided veega ja loputagu oma ihu veega, ja ta on õhtuni roojane!
9 Aga üks puhas mees koristagu kokku lehma tuhk ja pangu see väljapoole leeri ühte puhtasse paika; seda säilitatagu Iisraeli laste kogudusele puhastusvee jaoks! See on patuohver.
10 Ja kes lehma tuha kokku koristab, pesku oma riided, ja ta on õhtuni roojane. See olgu igaveseks seaduseks Iisraeli lastele ja võõrale, kes elab nende keskel!
11 Kes puudutab mõne inimese laipa, see on seitse päeva roojane.
12 Ta puhastagu ennast kolmandal ja seitsmendal päeval, siis ta saab puhtaks; aga kui ta kolmandal ja seitsmendal päeval ennast ei puhasta, siis ta ei saa puhtaks.
13 Igaüks, kes puudutab surnut, mõnda surnud inimest, aga ei puhasta ennast, see roojastab Issanda eluaset ja see hing tuleb hävitada Iisraelist, sest tema peale ei ole piserdatud puhastusvett: ta on roojane, tema roojasus on üha ta peal!
14 Niisugune on seadus, kui inimene sureb telgis: igaüks, kes tuleb telki, ja igaüks, kes on telgis, on seitse päeva roojane.
15 Ja iga lahtine astja, mis ei ole pealt kinni seotud, on roojane.
16 Ja igaüks, kes väljal puudutab mõõgaga tapetut või muidu surnut, või inimese luud või hauda, on seitse päeva roojane.
17 Aga seesuguse roojase pärast võetagu põletatud patuohvri põrmu ja valatagu selle peale astjasse värsket vett!
18 Siis võtku üks puhas mees iisopit ja kastku vette ning piserdagu telgi ja kõigi riistade peale, samuti inimeste peale, kes seal olid, ja selle peale, kes puudutas luud või tapetut või muidu surnut või hauda!
19 Ja see puhas piserdagu kolmandal ja seitsmendal päeval seda roojast ja puhastagu teda seitsmendal päeval; aga see roojane pesku oma riided ja loputagu ennast veega, siis ta saab õhtul puhtaks!
20 Aga mees, kes saab roojaseks ega puhasta ennast, tuleb hävitada koguduse seast, sest ta on roojastanud Issanda pühamut; tema peale ei ole piserdatud puhastusvett, ta on roojane.
21 See olgu neile igaveseks seaduseks! Ja kes piserdab puhastusvett, pesku oma riided, ja kes puudutab puhastusvett, on õhtuni roojane!
22 Ja kõik, mida puudutab roojane, saab roojaseks, ja inimene, kes puudutab teda, on õhtuni roojane.”
4. Moosese 20
1 Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid esimeses kuus Siini kõrbe ja rahvas asus Kaadesisse. Seal suri Mirjam ja ta maeti sinna.
2 Kogudusel aga ei olnud vett. Siis nad kogunesid Moosese ja Aaroni vastu.
3 Ja rahvas riidles Moosesega, nad rääkisid ning ütlesid nõnda: „Oleksime ometi meiegi hinge heitnud, siis kui meie vennad hinge heitsid Issanda ees!
4 Miks tõite Issanda koguduse, meid ja meie loomad, siia kõrbe surema?
5 Miks tõite meid ära Egiptusest, tuues meid siia pahasse paika? Ei ole see vilja ega viigimarja, viinapuu ega granaatõuna paik, ja joomiseks ei ole vett!”
6 Aga Mooses ja Aaron tulid rahvakogu eest kogudusetelgi ukse ette ja heitsid silmili maha. Siis ilmutas ennast neile Issanda auhiilgus.
7 Ja Issand rääkis Moosesega, öeldes:
8 „Võta kepp ja kogu kokku kogudus, sina ja su vend Aaron, ja öelge nende nähes kaljule, et see annaks vett! Sina too neile kaljust vesi välja ning jooda kogudust ja nende loomi!”
9 Siis Mooses võttis Issanda eest kepi, nagu teda oli kästud.
10 Ja Mooses ja Aaron kogusid koguduse kalju ette; ja ta ütles neile: „Kuulge nüüd, te vastupanijad! Kas peame tooma teile vee välja sestsamast kaljust?”
11 Siis Mooses tõstis oma käe üles ja lõi oma kepiga kaks korda kaljut, ja palju vett tuli välja ning kogudus ja nende loomad said juua.
12 Aga Issand ütles Moosesele ja Aaronile: „Sellepärast et te ei uskunud minusse ega pidanud mind pühaks Iisraeli laste silme ees, ei saa teie viia seda kogudust sellele maale, mille mina neile annan!”
13 See oli Meriba vesi, kus Iisraeli lapsed riidlesid Issandaga ja tema näitas ennast neile pühana.
14 Kaadesist läkitas Mooses käskjalad Edomi kuninga juurde: „Nõnda ütleb su vend Iisrael: Sina tead kõiki raskusi, mis meid on tabanud,
15 et meie vanemad läksid alla Egiptusesse ja me asusime kaua aega Egiptuses ja et egiptlased tegid kurja meile ja meie vanemaile.
16 Aga me kisendasime Issanda poole ja tema kuulis meie häält ning läkitas ingli, kes tõi meid Egiptusest välja. Ja vaata, me oleme Kaadesis, linnas su maa piiril.
17 Luba meid nüüd oma maast läbi minna! Me ei lähe läbi põldude ega viinamägede ja me ei joo kaevuvett. Me läheme kuningateed mööda ega pöördu paremat või vasakut kätt, kuni oleme läbinud su maa-ala.”
18 Aga Edom vastas temale: „Sa ei tohi läbi minna! Muidu ma tulen mõõgaga su vastu.”
19 Ja Iisraeli lapsed ütlesid temale: „Me läheme maanteed mööda ja kui me joome su vett, mina ja mu loomad, siis ma maksan selle eest. Ei midagi muud, kui et võiksin jala läbi minna!”
20 Aga tema vastas: „Sa ei tohi läbi minna!” Ja Edom läks välja tema vastu hulga rahva ja kindla käega.
21 Kui Edom keeldus lubamast Iisraeli oma maa-alast läbi minna, siis Iisrael pöördus temast eemale.
22 Ja nad läksid teele Kaadesist. Ja Iisraeli lapsed, terve kogudus, tulid Hoori mäe juurde.
23 Ja Issand rääkis Moosese ja Aaroniga Hoori mäe juures Edomi maa piiril, öeldes:
24 „Aaron koristatakse oma rahva juurde, sest ta ei pääse sellele maale, mille ma annan Iisraeli lastele, sellepärast et te Meriba vee juures olite tõrksad mu käsu vastu.
25 Võta Aaron ja tema poeg Eleasar ja vii nad Hoori mäele!
26 Võta Aaronil riided seljast ja pane need selga ta pojale Eleasarile! Aaron koristatakse ära ja ta sureb seal.”
27 Ja Mooses tegi nõnda, nagu Issand käskis, ja nad läksid üles Hoori mäele terve koguduse nähes.
28 Ja Mooses võttis Aaronil riided seljast ning pani need selga ta pojale Eleasarile. Ja Aaron suri seal mäeharjal, aga Mooses ja Eleasar astusid mäelt alla.
29 Ja kui terve kogudus nägi, et Aaron oli hinge heitnud, siis nad nutsid Aaroni pärast kolmkümmend päeva, kogu Iisraeli sugu.
4. Moosese 21
1 Kui Aradi kuningas, kaananlane, kes elas Lõunamaal, kuulis, et Iisrael tuli Atarimi teed mööda, siis ta sõdis Iisraeli vastu ja võttis neilt vange.
2 Siis Iisrael andis Issandale tõotuse, öeldes: „Kui sa tõesti annad selle rahva minu kätte, siis ma hävitan nende linnad sootuks.”
3 Ja Issand kuulis Iisraeli häält ja loovutas kaananlased ning nad hävitasid need ja nende linnad sootuks. Ja sellele paigale pandi nimeks Horma.
Õpetussõnad 8
1 Eks hüüa tarkus, eks tõsta arukus häält?
2 Küngastel tee ääres, teelahkmetel, on ta võtnud aset.
3 Väravate kõrval, linna sissekäigus, seal, kus ustest sisse minnakse, kisendab ta:
4 „Teile, mehed, ma hüüan, ja mu hääl kõlab inimlastele!
5 Õppige, rumalad, mõistlikkust, ja albid, hakake aru saama!
6 Kuulge, sest ma räägin tõtt ja mu huuled on avatud õigeks asjaks!
7 Jah, mu suulagi toob kuuldavale tõe, aga õelus on mu huultele jäle.
8 Kõik mu suu sõnad on siirad, neis pole midagi kavalat ega väära.
9 Need kõik on selged arukale ja õiged neile, kes on leidnud tunnetuse.
10 Võtke vastu mu õpetus, aga mitte hõbedat, pigem teadlikkus kui valitud kuld!
11 Sest tarkus on parem kui pärlid ja ükski ihaldatav asi ei ole sellega võrdne.
Luuka 5
33 Nemad aga ütlesid talle: „Johannese jüngrid paastuvad sageli ja peavad palveaegu, nõndasamuti ka variseride jüngrid, sinu omad aga söövad ja joovad.”
34 Jeesus ütles neile: „Kas te võite peiupoisse panna paastuma sel ajal, kui peigmees on nende juures?
35 Ent päevad tulevad, mil peigmees võetakse neilt ära, küll nad siis paastuvad neil päevil.”
36 Aga ta ütles neile ka tähendamissõna: „Keegi ei rebi paika uue kuue küljest, et parandada vana kuube, muidu ta ju rebib uue katki ning paik uue küljest ei sobi vana peale.
37 Ja keegi ei vala värsket veini vanadesse nahklähkritesse, muidu värske vein rebestab lähkrid ja voolab maha ning lähkrid muutuvad kõlbmatuks,
38 vaid värske vein tuleb valada uutesse lähkritesse.
39 Ja keegi, kes on joonud vana, ei taha uut, vaid ütleb: Vana on maitsvam!”
Luuka 6
1 Aga ühel hingamispäeval, kui Jeesus juhtus minema läbi viljapõldude, katkusid tema jüngrid viljapäid, hõõrusid neid käte vahel ja sõid.
2 Mõned variserid ütlesid: „Miks te teete seda, mida ei tohi teha hingamispäeval?”
3 Ja Jeesus vastas neile: „Kas te ei ole seda lugenud, mida tegi Taavet, kui tema ja ta mehed olid näljas?
4 Kuidas ta läks Jumala kotta ja võttis ohvrileibu, sõi ja andis oma meestele, ehkki neid ei tohi süüa keegi peale preestrite?”
5 Ja ta ütles neile: „Inimese Poeg on hingamispäeva isand.”
6 Aga see juhtus ühel teisel hingamispäeval, kui Jeesus läks sünagoogi ja õpetas. Seal oli inimene, kelle parem käsi oli kuivanud.
7 Aga kirjatundjad ja variserid varitsesid teda, kas ta peaks tegema terveks hingamispäeval, et leida põhjust tema peale kaevata.
8 Jeesus teadis nende mõtteid ja seepärast ütles mehele, kellel oli kuivanud käsi: „Tõuse püsti ja astu keskele!” Too tõusis ja jäi seisma.
9 Jeesus ütles neile: „Ma küsin teilt, kas hingamispäeval tohib teha head või halba, hinge päästa või hukata.”
10 Ja vaadanud neist igaühe peale, ütles Jeesus mehele: „Siruta oma käsi!” Ja too tegi seda ning ta käsi sai jälle terveks.
11 Nemad läksid aga raevu ja arutasid omavahel, mida nad küll saaksid teha Jeesusele.